Obsah (5)
§ 1§ 29§ 130§ 165§ 23VIRU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Asja arutamise kuupäev Istungil viibinud isikud Istungi
§ 1lg 2 maksejõuetu võlgnik.
Põhjendades oma nõuet ÄS § 180 lg 51,
§ 1
lg 1 ja 2 ning § 13 palub avaldaja algatada pankrotimenetlus ja kuulutada välja OÜ Narvajam pankrot. Võlanimekirja kohaselt ei ole OÜ-l Narvajam vara, pangakontol ja kassas raha ei ole. OÜ Narvajam võlgneb 135571,71 krooni. 19.01.2006 andis oma nõusoleku tegutseda ajutise pankrotihaldurina Tarmo Villman, kes kinnitas oma sõltumatust nii võlgnikust kui ka võlausaldajatest. Viru Maakohtu 08.02.2006 määrusega algatati OÜ Narvajam suhtes pankrotimenetlus ja määrati ajutiseks pankrotihalduriks Tarmo Villman. Ajutine pankrotihaldur Tarmo Villmani poolt 09.05.2006 kohtule esitatud aruande kohaselt on OÜ Narvajam põhiline tegevusvaldkond toidukaupade jaekaubandus. Pankrotiasja menetlemise käigus OÜ Narvajam (edaspidi ka „Võlgnik“, „oü“ või „Äriühing“) pankrotis on tuvastatud ja tehtud alljärgnevat:
- Andmed halduri tegevuse kohta pankrotimenetluse ettevalmistamisel 1.
- Suheldes Võlgnikuga nõudis ajutine pankrotihaldur Võlgniku likvideerijalt andmed Võlgniku majandustegevuse kohta alates 2004.a.-st ning tehingute ja toimingute kohta, mis on tehtud, andmed kehtivate lepingute kohta; andmed võlgniku maksejõuetuks muutumise põhjuste kohta jne. 1.
- Võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks pöördus ajutine pankrotihaldur erinevatesse registritesse ning muudesse asjaomastesse institutsioonidesse. Saadud informatsiooni põhjal selgub, et
- võlgnik omab SEB Eesti Ühispank AS pangaarvet, rahalised vahendeid 7,37 eek (samas võlg pangale teenustasudelt 15 eek).
- Maksuameti andmetel on Võlgnikul 08.02.2006.a. seisuga maksuvõlgasid 49288 EEK (42339 EEK – põhivõlg ja 6949 EEK – intressivõlg).
- Vararegistrite andmetel varad puuduvad.
- Viru Maakohtu Registriosakonna andmetel kommertspandid puuduvad.
- Üldandmed Võlgniku kohta Võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 06.01.2004.a. Äriühingu asutajaks, osanikuks ja ainukeseks juhatuse liikmeks on Oleg Jambajev. Osakapital 40000 EEK. Majandusaasta algus on
- jaanuaril ja lõpp
- detsembril. Ajutine haldur on välja selgitanud, et Võlgnik tegeles toidukaupade jaekaubandusega (täpsemalt alkoholi müügiga). Tegevus toimus rendipinnal Rahu 36 Narva. OÜ lõpetas tegevuse alates 01.10.2005.a. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada ühtegi kehtivat lepingut.
- Võlgniku varaline seisund 2
(6)Tsiviilasi nr 2-06-1089 Halduri kogutud andmetest tuleneb, et Võlgnikul materiaalne vara puudub. Võlgniku tegevus toimus rendipindadel. Müüdi jaetarbijatele toidukaupu (peamiselt alkoholi). Tegevus lõpetati 01.10.2005.a.-st. Kaubajäägid tagastati tarnijatele, järelejäänud rahalistest vahenditest tehti väljamaksed töötajatele ja hankijatele. Võlgnikul rahalisi vahendeid summas 7 EEK. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt VARASID 7 EEK. Võlgnikul on kohustused tarnijatele, töötajatele ja omanikul (antud laenud). Suurimad võlausaldajad: Maksu- ja Tolliameti, BMF Baltic AS, Oleg Jambajev, töötajatele võlgnevus (hüvitis töölepingu lõpetamisest). Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt KOHUSTUSI vähemalt 136055 EEK. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad äriühingu varasid, seda summas 136048 EEK. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu, selgitanud välja, et olemasolevates rahalistest vahenditest ei ole võimalik katta kõiki võlgu. Ajutisel halduril on alust väita, et võlgniku omakapital ning seetõttu puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi.
- Hinnang Võlgniku maksevõimelisusele Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda võlad ning katta pankrotimenetluse kulud. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit, et tasuda võlgnevused oma kreeditoridele ja katta menetluse kulusid. Kuna Võlgniku majandustegevus on lõppenud, ei ole võimalik tema majandusliku olukorra järsk paranemine, mis võimaldaks läbi majandustegevuse edukuse rahuldada võlausaldajate nõuded. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus Võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Hinnates eeltoodut ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et Võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning Võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks. Seega on Võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Pankrotiavalduse esitamisega võlgnik tunnistab oma püsivat maksejõuetust. Ajutine haldur ei ole suutnud välja selgitada tehinguid, mille tagasivõitmine oleks majanduslikult põhjendatud. Võlgniku poolt tasuti osadele kreeditoridele võlgnevuste eest kauba tagastamisega, kuid nimetatud tehingute rahalised mahud olid väikesed ning seetõttu on küsitav, kas on majanduslikult otstarbekas nende osas tagasivõitmisnõuete esitamine. Ajutine haldur on seisukohal, et puuduvad võimalused vara tagasinõudmiseks pankrotivarasse. Ajutine haldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses juhatuse liikme tegevuses raske juhtimisvea tunnuseid. Juhatuse liige on esitanud pankrotiavalduse vastavat äriseadustikus (ÄS-s) sätestatule, see on - kui äriühingu kohustused ületasid äriühingu varasid ning puudusid võimalused ettevõte maksevõime taastamiseks. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik peab võimalikuks pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks oleks 40000 kr, mis kataks ajutise halduri ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi.
- Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. 3
(6)Tsiviilasi nr 2-06-1089 Maksejõuetuse põhjustanud arvatavalt ebapiisavad tulud võrrelduna kuludega. Võlgnik tegeles toiduainete jaekaubandusega (täpsemalt alkoholi müük) Narvas Rahu
- Tulude ebapiisavuse põhjuseks oli mitu asjaolu: Narva kesklinnas avati Araxes kauplus, mis ka tegeles alkoholi jaemüügiga, vahetus naabruse hakati ehitama Espak kaubanduskeskust, mistõttu kauplus jäi suure ehitise varju ning tarbijad ei leidnud kauplust enam ülesse ning tekkisid probleemid kauplusele juurdepääsuga. Tulude ebapiisavuse tulemuseks oli kahjum. Esialgse analüüsi põhjal võib öelda, et Võlgniku makseraskusi ei põhjustanud rasked juhtimisvead või kuriteo tunnustega teod. Ajutine haldur ei ole suutnud pankrotimenetluse käigus tuvastada vara tagasivõitmise aluseid ja tagasinõudmise võimalusi. Seoses äriühingu lõpetamisega tuleb dokumendid anda hoiule. Võlgniku dokumendid tuleb jätta juhatuse liikme vastutavale hoiule. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 29 ajutine pankrotihaldur palub lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu; avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded; määrata võlgnik olemasolevate dokumentide hoidjaks Oleg Jambajev; mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis; vabastada ajutine pankrotihaldur halduri kohustustest. Vastavalt taotlusele tasu määramiseks ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise eest pankrotiseaduse § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasuhüvitust tehtud kulutuste eest. Justiitsministri 18.12.2003.a. määrusega nr 71 kinnitatud pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra § 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Sama määruse § 1 lg 7 kohaselt Pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata otsustab kohus vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest käesolevas määruses kehtestatud korras ja suuruses. Sama määruse § 2 lg 8 kohaselt Võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud). Haldur on oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluses teinud tööd ja kandnud seoses menetluse teenindamisega kulusid. Menetluse töö ja kulude arvestus: Ajutise halduri tööaja arvestus
- Järelpärimiste esitamine 2 tundi
- Äriregistri andmetega tutvumine 1 tund
- Suhtlus võlgnikuga puutumust omanud isikutega 1 tundi
- Andmete koondamine, analüüs ja ajutise halduri aruande koostamine 12 tundi KOKKU 16 tundi Ajutise halduri tunnitasu 800.- EEK KOKKU ajutise halduri tasu 12800.- EEK pankrotimenetluse teenindamise kulud, sh. transport, side, paljundus jne. 4500.- EEK Tulenevalt eeltoodust ja asjaolust, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitamiseks, palub ajutine pankrotihaldur kohtul määrata ajutisele haldurile väljamaksmiseks riigieelarvest ajutise halduri tasu summas 6700.- EEK (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud), mis kuuluks välja maksmisele Tarmo Villmani pangakontole nr 221010990316 Hansapank. 4
(6)Tsiviilasi nr 2-06-1089 Kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur oma arvamuse juurde. Võlgniku esindaja O. Jambajev nõustus ajutise halduri aruandes tooduga ja pankrotimenetluse raugemisega, samuti nõustus olema dokumendihoidjaks. Kohus leidis:
§ 1
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
§ 29
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kuulanud ära ajutise pankrotihalduri arvamuse ning uurinud kirjalikke tõendeid on kohus jõudnud järeldusele, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning tal puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Samas puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mida on kinnitanud nii võlgniku seaduslik esindaja kui ka ajutine pankrotihaldur. Kohus leiab, et OÜ Narvajam pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
§ 130
lg 4 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. ÄS § 58 lg 4 kohaselt on pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule juhatuse liikmele Oleg Jambajevile.
§ 165
lg 3 sätestab, et kohus vabastab halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutise halduri vabastamine tema kohustusest. Ajutise pankrotihalduri tasu määramine
§ 23
lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ (alates 16.02.2006 kehtiv redaktsioon) § 1 lg 7 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata otsustab kohus vahendite puudumisel ajutisele haldurile tasu ja kulutuste hüvitamise riigi vahenditest käesolevas määruses kehtestatud korras ja suuruses. Tulenevalt sama määruse § 2 lg 8 võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest järgmiselt: ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri 5
(6)Tsiviilasi nr 2-06-1089 tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud). Ajutine pankrotihaldur on esitanud arvestuse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste osas, mille kohaselt moodustab ajutise pankrotihalduri tasu tegelikult 12800 krooni ja pankrotimenetluse kulud 4500 krooni, kuid seoses pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärade ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra muutmisega taotleb ajutine pankrotihaldur T. Villman ajutise halduri tasu summas 6700 krooni väljamõistmist riigi vahenditest. Võlgniku esindaja kohtuistungil ajutise halduri tasu taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
§-st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile tasu ja kulutuste katteks pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade arvelt. OÜ-l Narvajam puuduvad rahalised vahendid ning vara ajutise halduri tasu väljamaksmiseks, mistõttu puuduvad võimalused tasuda ajutisele haldurile tema poolt kohtu määramisel tehtud töö eest pankrotivara arvelt ja ajutise halduri tasu summas 6700 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud) tuleb mõista välja riigilt. Määrus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes
§-dest 1 lg 2 ja 3, 23 lg 1, 27, 29 lg 1, 157 p 2, 165 lg 3 ja TsMS §-dest 463-466, 660 ja 661. Tamara Šabarova Kohtunik 6
(6)