2-05-18169 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2006. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-05-18169 Tsiviilasi M. K. hagi T. K.

) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda. 12. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60

lg 1) ja last, kes saab täisealiseks kuid jätkab õpinguid gümnaasiumis (

§ 61lg 2).

Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida

§-s 60 lg 2 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on täisealiseks saanud lapsel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et kostja maksis hagejale elatist viimati

1. aasta augustis.
2. Alates
3. maist
4. a on elatise miinimumsumma pool (50%) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära e. 1 240 krooni (
5. a),
6. a oli elatise miinimumsumma 1 345 krooni ja alates 01.01.
7. a 1 500 krooni.
8. Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (

§ 61

lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud.

1. Kostja leiab, et tema varaline olukord ei võimalda maksta elatist lapsele miinimummääras. Kohus kostjaga ei nõustu. Elatise maksmine lõpeb
2. aasta juunis, mistõttu elatise maksmine lühikese perioodi eest (ca 8 kuud) ei saa olla kostja jaoks liialt koormav. Kostja hagejat vabatahtlikult materiaalselt ei toeta. Arvestada tuleks ka seda, et kooli lõpetamine on seotud vältimatute ühekordsete suuremate kulutustega.
3. Kohus leiab, et puuduvad mõjuvad asjaolud, mis võimaldaksid elatise suurust vähendada alla miinimummäära. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise.
4. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud.
5. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende keskpunktis. 3
6. Kohus arvestab sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61

järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.

§ 61

lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. 20. Elatis kuulub väljamõistmisele alates elatisehagi esitamisest (13.10.2005. a,

§ 70lg 1).

Kohtunik 4