Obsah (4)

§ 49§ 60§ 61§ 70

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-18281 Otsuse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2006. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg 01. juuni 200

) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (

§ 49). 7.

Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60lg 1).

8. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (

§ 61lg 2).

2 9.

§ 61

lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. 10. Hageja taotleb hagis elatise väljamõistmist seadusega sätestatud miinimumsummas (

§ 61lg 4), mis alates 01.01.2005.

a on pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2005. aastal oli kuupalga alammäär on 2 690 krooni, millest ½ on 1 345 krooni). Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (

§ 61

lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud. Hageja ei nõua alates 01.01.

1. a elatist summas 1 500 krooni ühe lapse kohta, vaid soovib elatist
2. a kehtinud miinimumis.
3. Kostja on töövõimeline, mistõttu ta on suuteline oma lastele ülalpidamist kindlustama. Kostja ei esitanud kohtule tõendeid, mis oleksid aluseks elatise väljamõistmiseks alla miinimumsuuruse

§ 61lg 6 alusel.

Kostja väitis kohtus, et ei lähe ametlikult tööle seetõttu, et ei suuda leida hästi tasustatavat töökohta. Kohus märgib, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut nii endale, kui lastele. Õiglane ei ole olukord, kus laps kannatab puudust seetõttu, et lapsevanem isiklikust mugavusest või muudest isiklikest põhjustest tulenevalt ei pea vajalikuks töötada.

1. Hageja väide, et 462,50 krooni lapse ülalpidamiseks pole piisav elatusraha, on õige. Kohus arvestab ka sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise.
2. Elatis kuulub suurendamisele alates elatisehagi esitamisest s.o 17.10.
3. a

§ 70lg 1 alusel.

Kohtunik 3