sätteid, mille kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust
nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Kui lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ositi ja oluline lepingurikkumine leidis aset üksnes mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes, võib kahjustatud lepingupool taganeda lepingust üksnes selle kohustuse või kohustuse osa suhtes. Sel juhul võib kahjustatud lepingupool kogu lepingust taganeda üksnes siis, kui tal õigustatult ei ole kohustuse osalise täitmise vastu huvi või kui rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes.
kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija), aga maksma selle eest tasu. Kui töövõtulepingu esemeks on tehingu tegemine, kohaldatakse lepingule täiendavalt
§-des 620-626, § 628 lg.2 ja 3, §-s 629 ja §-des 631-634 sätestatut. Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Tarbijatöövõtuleping on oma majandus – või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine.
Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse; 3) töö kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida 7 töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma; 4) kolmandal isikul on töö suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada; 5) tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist. Töövõtja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel. Sama kehtib, kui asja paigaldas tellija ja ebaõige paigaldamine tulenes töövõtja antud puudulikust teabest asja paigaldamise kohta. Vastavalt
sätetele loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Tarbijatöövõtu puhul loetakse töövõtja lepingurikkumiseks ka töö parandamise või uue töö tegemisega tellijale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist.
lg.1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks
nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda.
kohaselt võib tellija nõuda töövõtjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis tööna tehtud asja otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui kahju tulenes tellija ebapiisavast teavitamisest töövõtja poolt, samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu.
Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada.
lg.1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut.
kohaselt on tarbijatöövõtu puhul tellija kahjuks „Võlaõigusseaduses“ lepingu rikkumise puhuks kasutatavate õiguskaitsevahendite kohta sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Kui leping sõlmiti Eestis toimunud avaliku pakkumise, reklaami või muu seesuguse majandustegevuse tulemusena, kohaldatakse Eestis elukohta omava tellijaga sõlmitud tarbijatöövõtulepingule „Võlaõigusseaduses“ sätestatut, sõltumata sellest, millise riigi õigust lepingule kohaldatakse. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS 8 Eeltoodut aluseks võttes ning kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas tuleb panna kostja, Osaühingu Gratest, kanda. Osaühingult Gratest tuleb I K kasuks välja mõista 12 860.- krooni põhivõlga, mille moodustub mittekvaliteetsete puidust siseuste maksumus, ja 1 050.- krooni riigilõivu. Peale selle tuleb Osaühingult Gratest välja mõista Tarbijakaitseameti kasuks ekspertiisitasu, summas 2 360.- krooni, kes tellis ja maksis Osaühingu Gratest poolt valmistatud mittekvaliteetsete puidust siseuste ekspertiisi. Osaühing Gratest vabatahtlikult mittekvaliteetse toodangu valmistamist ei tunnistanud ning nõudis, asja läbivaatamisel Tarbijakaitseameti poolt, puidust siseustele ekspertiisi tegemist. Kohtuistungil uuritud tõenditega luges kohus tõendatuks, et I K ja Osaühingu Gratest vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping puidust siseuste valmistamiseks. Kvaliteedi tingimuste osas kokkulepet ei olnud, kuid I K selgitas lepingu sõlmimisel Osaühingu Gratest esindajale, et soovib tellitavaid siseuksi kasutada oma linnakorteris. Kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta loetakse töö mittekvaliteetseks kui töö ei sobi teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Kohus luges tõendatus, et I K oli seaduslik alus oodata Osaühingult Gratest, et viimase poolt valmistatavad siseuksed vastaksid tavaliselt linnakorteris kasutatavate siseustele kehtestatud kvaliteedinõuetele. Kohtule esitatud ekspertiisiaktiga ja tunnistaja ütlustega luges kohus tõendatuks, et antud juhul ei vastanud Osaühingu Gratest poolt valmistatud siseuksed neile tavalistele tingimustele, vaid vastasid tingimustele, mida kasutatakse näiteks puukuuri ukse puhul. Tarbijatöövõtulepingu puhul kehtivad aga veelgi rangemad nõuded. Tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel. Kohus luges tõendatuks, et Osaühing Gratest rikkus oluliselt tarbijatöövõtulepingut, kuna töö parandamine ebaõnnestus ning Osaühing Gratest õigustamatult keeldus töö edasisest parandamast ning samuti keeldus Osaühing Gratest ka uue töö tegemisest, mille tõttu oli Irina Kononok´il täielik õigus tarbijatöövõtulepingust taganeda Osaühingu Gratest poolsete lepingutingimuste rikkumiste tõttu ning nõuda Osaühingule Gratest makstud raha tagastamist, aga samuti ka Irina Kononok´ile tarbijatöövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Johannes Külaots Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.