) § 475 lg.1 p.8 kohaselt on hagita asjadeks muuhulgas ka hagita perekonnaasjad.
lg.1 p.5 kohaselt hagita menetluses lahendatakse isiku põlvnemise tuvastamist pärast isiku surma.
lg.1 kohaselt kohus lahendab põlvnemise tuvastamise isikust üksnes avalduse alusel.
lg.3 kohaselt avalduses märgitakse asjaolud, mille alusel võib vanemaks pidada isikut, kellest põlvnemine tuvastatakse.
1 kohaselt kohus kuulab ära surnud isiku vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed, samuti muud isikud, kelle ärakuulamist peab kohus vajalikuks.
kohaselt põlvnemise tuvastamise määruses märgitakse selle isiku nimi, kelle põlvnemine on tuvastaud ja tema teised registrisse kantavad isikuandmed, samuti selle isiku nimi ja tema teised registrisse kantavad isikuandmed, kellest põlvnemine on tuvastatud.
lg.3 kohaselt määrus, millega kohus lahendab põlvnemise tuvastamise, jõustub ja kuulub täitmisele määrusekaebuse esitamise tähtaja möödumisega.
kohaselt põlvnemise tuvastamise määruse või avalduse rahiuldamata jätmise määruse peale võivad esitada määruskaebuse avaldaja, surnu täisealised lapsed ning valla- või linnavalitsus.
lg.2 kohaselt määruskaebuse esitamise tähtaeg on 10 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. 2 Kohus leiab, et esitatud avaldus on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Avalduses esitatud asjaolud ja menetlusosaliste ärakuulamisel saadud ütlused on piisavalt usaldusväärsed, et põlvnemist tuvastada ka istungile mitteilmunud Z K `i ütlusteta. Asja materjalides oleva majaraamatu järgi on ühe asjast puudutatud isiku- Z K `i, (siis K ) isanimeks märgitud R . Oma avalduses kohtule märgib Z. K , et kõik kolm tütart olid ühe isa lapsed. R L ütluste kohaselt võis selline kanne olla tingitud sellest, et Z. K sündimise ajal oli nende ema veel ametlikult abielus K R nimelise isikuga ja seega ei saanud tütar Z kohta teha kannet õige isa kohta. Kõik kolm last on terve elu teadnud, et nende isa on P M . Isadus jäi P. M eluajal tuvastamata ilmselt seetõttu, et isa meesterahvana ei tahtnud üldse ametiasutustes käia ja mingil perioodil võis ta ka arvata, et tema mitte-eesti rahvus võib tekitada probleeme. Tunnistaja M K kinnitab, et P M oli tema vanaisa ja asjast puudutatud isikud on tema tädid. Vanaisa ise teadis väga hästi, et isadus on tuvastama, kuid ta ei armastanud käia ametiasutustes. Tunnistaja A Õ ütluste kohaselt on avaldaja ema N S tema mehe õde. Seega olid nad sugulased ja läbikäimine selle võrra tihedam. Avaldajat ja puudutud iskuid teab lapsest saati. Kõik teadsid, et nad on P tütred. Tunnistaja R S ütluste kohaselt oli tema isa juuksur ja P M käis neil tihti. Jutu sees on P M kogu kinnitanud, et tal on kolm tütart. Seda, et tütred ei ole isa nimel, rääkis talle tütarde ema enne oma surma. Varem sellest ei olnud juttu, sest keegi ka kahelnud, et need on N S ja P M ühised lapsed. Nad elasid kõik koos ühise perena. Asjaolu, millega tõendatakse põlvnemist, on avalduses märgitu kohaselt avaldaja vanemate ühine majapidamine. Ühine majapidamine on tõendatud avaldaja enda ja asjas ära kuulatud ühe puudutatud isku ja teise poolt kirjalikult antud ütlustega, milles kõik üksmeelselt kinnitavad, et P oli nende kõigi ühine isa ja et vanemad elasid ühist pereelu. Ühine majapidamine on tõendatud ka tunnistajate ütlustega ning toimikus oleva koopiaga majaraamatust. Z K on saatnud kirjaliku avalduse, milles kinnitab, et avaldaja ja puudutatud isikud on õed, kelle ühine isa on P M Kõik kohtule esitatud avalduses vastab tõele. R L poolt kohtule esitatud kirjaliku avalduse kohaselt vastavad M. K avalduses esitatud väited tõele, koos elati ühise perena xxxx külas xxxx vallas. Kohus on uurinud asjas olevate kirjalike tõenditena lisaks eelnimetatud majaraamatu koopiale ka P M surmatunnistuse koopiat, avaldaja sünnitunnistust, millelt on saadud andmed sünniakti kohta, avaldaja vanemate abielutunnistust, tõendit avaldaja abiellumise kohta. 3 Avaldus on esitatud pärimismenetluse jätkamiseks. Ühelgi asjas puudutatud isikuna ära kuulatud isikul, avaldaja õdedel, ei ole vastuväiteid selle kohta, et P M jäänud pärandvara võtab vastu M K
lg.1 kohaselt hagita asjas kannab menetluskulud iski, kelle huvides lahend tehakse. Kohtunik /allkiri/ Marika Leimann Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtumäärus jõustus 12.juulil 2006.a Nooremreferent I.Golubev 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.