ÄRAKIRI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane
- juuli 2006, Jõhvi 3-06-1062 X (isikukood X) kaebus Narva-Jõesuu Linnavolikogu 26.04.2006 otsuse nr. 33 tühistamiseks
- juuni 2006 X esindaja Gennadi Mihelson RESOLUTSIOON
- Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.
- Jätta poolte kohtukulud nende enda kanda.
- Selgitada, et kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest kirjalikult teatada kohtunikule. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Sellest tähtajast hiljem võib apellatsioonkaebuse esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 26.04.2006 võttis Narva-Jõesuu Linnavolikogu vastu otsuse nr. 33 (t.l. 15), millega algatati detailplaneeringu koostamine Pargi, Koidu ja Kesk tänavatega piirnevale 1,54 ha suurusele maaalale. Otsuses märgiti, et planeerimise eesmärk on maakasutuse sihtotstarbe, krundi hoonestusala, liikluskorralduse, haljastuse ja heakorrastuse, tehnovõrkude asukoha ning servituutide vajaduse määramine. 30.05.2006 esitas X Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 11-14) ja palus, et kohus tühistataks Narva-Jõesuu Linnavolikogu 26.04.2006 otsuse nr.
- Kaebaja väitis asjaõigusseaduse 1 § 68 lg. 1 ja 2 sätestatule tuginedes, et algatatava detailplaneeringuga takistatakse tal teostada täielikku juriidilist võimu asja üle ja märkis seejuures, et on Koidu 29 asuva kinnistu omanik ega oma kavatsust teostada ühtegi otsuses või planeerimisseaduse § 9 lg. 2 nimetatud eesmärki. Haldusmenetluse seaduse § 3 lg. 1 ja 2 ning planeerimisseaduse § 9 lg. 1 ja 7 viidates väitis ta, et vaidlustatud otsus ei vasta isiku õiguste kaitse põhimõtetele, pole kohane ja vajalik ning on ebaseaduslik ja põhjendamatu, sest omab olemasoleva üldplaneeringu muutmise eesmärki. Veel märkis kaebaja, et detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse, kuid teda pole planeerimisseaduse § 12 lg. 4 toodud korra kohaselt selle algatamisest teavitatud. Narva-Jõesuu kirjalikus vastuses (t.l. 30-31) peeti kaebust põhjendamatuks ja kaebaja väiteid paljasõnalisteks. Seejuures märgiti, et kuna kaebaja pole Koidu 29 kinnistu omanik, ei saa planeeringu algatamine kitsendada tema asjaõigusseaduse § 68 tulenevaid õigusi. Veel märgiti, et planeeringu algatamisel ei olnud teada võõrandamise vajadus ja sellist eesmärki isegi ei püstitatud. Kohtuistungil jäi X esindaja Gennadi Mihelson kaebuse väidete ja taotluse juurde, esitas riigilõivu tasumisega kantud 10 krooni suuruse kohtukulu hüvitamise nõude ning pidas omandi üleminekut tagavat kinnistusraamatu kannet kaebeõiguse seisukohalt piisavaks. Ta väitis, et otsuse alusel pole võimalik aru saada, milliseid kinnistuid see puudutab ja mida üldse soovitakse saavutada ning arvas otsuse sõnastuse ja kirjaliku vastuse sisu viitavat sellele, et tegelikult oli vaja algatada hoopis planeerimisseaduse § 8 kohane üldplaneering. Narva-Jõesuu Linnavolikogu oma esindajat kohtuistungile ei saatnud, selle toimumise aeg ja koht olid talle ettenähtud korra kohaselt teatavaks tehtud ning teda oli teavitatud ka asjaolust, et asi võidakse läbi vaadata tema esindaja osavõtuta (t.l. 24-25). KOHTU PÕHJENDUSED Planeeringute, sealhulgas ka kõik detailplaneeringu koostamisega seotud küsimused on reguleeritud planeerimisseaduses. Selle seaduse § 9 lg. 1 ja 2 kehtestatu kohaselt on detailplaneering lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks ning teenib muuhulgas maa-ala kruntideks jaotamise, krundi ehitusõiguse, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete, tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramise, hoonestusala piiritlemise, keskkonnatingimuste seadmise ning servituutide vajaduse määramise eesmärki. Kuna sätestatu lubab seda planeeringut koostada linna või valla territooriumi osa kohta, ei anna asjaolu, et vaidlustatud otsusega algatatud planeering hõlmab mitme tänava vahelist ala, alust pidada seda üldplaneeringuks. Otsuses on volikogu loetlenud üksnes sellised planeeringu eesmärgid, mis tulenevad otseselt eelnevalt juba nimetatud planeerimisseaduse § 9 lg. 2 kehtestatud detailplaneeringu eesmärkidest. Seetõttu pole püstitatud eesmärke võimalik käsitleda sama seaduse § 8 lg. 3 kehtestatud üldplaneeringu eesmärkidena ning asjaolu, et kirjalikus vastuses on püütud otsustatut tagantjärele veidi laiendatult seletada, ei muuda juba vastu võetud kirjaliku haldusakti sisu. Kuna planeerimisseaduse § 9 lg. 7 lubab vajaduse korral teha detailplaneeringuga ettepanekuid kehtiva üldplaneeringu muutmiseks, ei ole vaidlustatud otsuse õiguspärasuse seisukohalt tähendust asjaolul, et kaebaja arvab püstitatud eesmärgid sisaldavat üldplaneeringu muutmise võimalust. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg. 1 kehtestatud põhimõtte kohaselt saab halduskohtusse pöörduda üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebaja esindaja poolt kohtuistungil viidatud planeerimisseaduse § 26 lg. 1 kehtestatu võimaldab piiranguteta vaidlustada vaid planeeringu 2 kehtestamise otsust. Planeeringu algatamise otsuse vaidlustamist pole selles seaduses ette nähtud. Kuigi planeerimisseaduse § 10 lg. 1 annab igaühele õiguse teha planeeringu algatamise ettepanekut, ei too planeeringu algatamine iseenesest kellelegi kaasa mingeid õigusi või kohustusi. Tegemist on planeerimismenetluse esimese etapiga, kus pole veel võimalik hinnata, kas üldse ja missugune planeering kehtestatakse. Kuna planeeringu algatamine ei tekita, muuda ega lõpeta õigussuhteid, pole planeeringu algatamise otsus üldreeglina selliseks haldusaktiks, mida saab halduskohtus iseseisvalt vaidlustada. Kaebaja esindaja Gennadi Mihelsoni poolt kohtuistungil viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi 13.10.2005 kohtuotsuses nr. 3-3-1-44-05 on käsitletud käesolevas kaebuses vaidlustatud haldusaktist täiesti erinevat haldusakti, kus oli lisaks detailplaneeringule algatatud ka maa munitsipaliseerimise menetlus ja peatatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise menetlus. Tolles kohtuotsuses märkis halduskolleegium, et planeerimismenetluses on menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine erandlikult õigustatud vaid juhtumitel, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või, kui menetlustoiming rikub kaebaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Antud juhul ei ole kaebaja välja toonud ühtegi menetlusviga või oma õiguste rikkumist, mis saaksid olla tulevase planeeringu kohta käiva haldusakti õigusvastasuse eelduseks. Kirjalikus kaebuses viidatud planeerimisseaduse § 12 lg. 4 väidetav rikkumine sellist alust ei anna, sest ükski vaidlustatud otsuses püstitatud planeeringu eesmärkidest pole niisugune, mis lubaks väita, et juba detailplaneeringu algatamisel pidi kinnisasja või selle osa võõrandamise võimalus volikogule teada olema. Samal põhjusel on asjakohatu ka kohtuistungil täiendavalt nimetatud planeerimisseaduse § 30 lg. 2 sätestatu. Enne planeeringu tegelikku koostamist ei saa veel olla kindel, kui suures ulatuses ja kas üldse piiratakse kellegi kinnisasja kasutamist. Lisaks ei ole X käesoleval ajal kaebuses viidatud Koidu 29 kinnistu omanik (t.l. 36) ja pole ka selge, kas ta selleks kunagi üldse saabki. Eeltoodud alusel ei ole esitatud kaebus põhjendatud ega kuulu halduskohtumenetluse seaduse § 26 lg. 1 p. 6 kohaselt rahuldamisele. Narva-Jõesuu Linnavolikogu oma kirjalikus vastuses kohtukulude hüvitamise nõuet ja kuludokumente ei esitanud, seetõttu jäävad poolte võimalikud kohtukulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 7 kohaselt nende endi kanda. /allkiri/ Raili Randlane Kohtunik Ärakiri õige: Raili Randlane Kohtunik 3