Tsiviilasi nr 2-05-2087 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Katrin Saar Määruse tegemise aeg ja koht
- mai 2006.a, Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-2087 Tsiviilasi V.B. hagi J.B.i vastu kinkelepingust taganemise kohta ja kinkelepingu alusel saadud vara väljanõudmiseks, omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja V.B. (isikukood xxxx, elukoht xxxx Hageja esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Kostja J.B. (isikukood xxxx, elukoht xxxxx Kohtuistungi toimumise aeg
- mai
- a Istungil osalenud isikud Hageja V.B. Hageja esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Kostja J.B. RESOLUTSIOON
- Kinnitada V.B.`i ja J.B.`i vahel sõlmitud kompromissileping, mille kohaselt pooled esitavad ühise tahteavalduse AÕS § 641 tähenduses ja KRS § 34 tähenduses ning paluvad muuta xxxx asuva kinnistu kinnistusregistri reg osa nr. 23937 kinnistuskanne selliselt, et omanikena kanda kinnistusraamatusse ½ mõttelises osas kaasomanikuna V.B. (ik xxxx) ja ½ mõttelises osas kaasomanikuna J.B. (ik xxxx).
- Lõpetada menetlus V.B. hagis J.B.i vastu kinkelepingust taganemise kohta ja kinkelepingu alusel saadud vara väljanõudmiseks, omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks.
- Teha kinnistusraamatus xxxx kinnistu registriosaosa nr. 23937 omanikukandes muudatus ja kanda kaasomanikena sisse ½ mõttelises osas V.B. (ik xxxx) ja ½ mõttelises osas J.B. (ik xxxxx). 1
(3)Tsiviilasi nr 2-05-2087
- Saata määrus resolutiivosa
- punktis märgitud osas täitmiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonnale (Pärnu mnt. 142, 11317 Tallinn). Menetluskulud Välja mõista J.B.`ilt riigilõiv summas 120 krooni ja hagejale V.B.`ile osutatud riigi õigusabi kulud summas 3.228 krooni ja 48 senti riigi tuludesse. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD Harju Maakohtu menetluses on V.B.`i (edaspidi „hageja“)
- a. esitatud hagi J.B.`i (edaspidi „kostja“) vastu kinkelepingust taganemise kohta ja kinkelepingu alusel saadud vara väljanõudmiseks, omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks. Pooled esitasid
- a. toimunud kohtuistungil kohtule kompromissilepingu, mille tingimuste kohaselt kostja tunnistab hageja nõudeõigust ¾ mõttelisele osale kinnistust reg osa 23937 xxxxx. Hageja loobub osaliselt kinnistuskande muutmiseks kostja nõusoleku tuvastamise nõudest ja palub tuvastada kostja nõusoleku kinnistuskande muutmiseks ½ mõttelises osas. Pooled esitavad ühise tahteavalduse AÕS § 641 tähenduses ja KRS § 34 tähenduses ning paluvad muuta kinnistusregistri reg osa nr. 23937 kinnistuskanne selliselt, et omanikena kanda kinnistusraamatusse ½ mõttelises osas kaasomanikuna hageja ja ½ mõttelises osas kaasomanikuna kostja. Pooled paluvad menetluskulude väljamõistmisel võttta arvesse asja lõpetamist kompromissiga arvestades Harju Maakohtu
- a. määrust hageja vabastamiseks täielikult riigilõivu tasumisest. Pooled palusid kompromissilepingu kinnitada ja asja menetluse lõpetada. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 4 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled on esitanud kohtule kompromissilepingu, mille paluvad kinnitada ja asja menetluse lõpetada. Kohus leiab, et puuduvad alused kompromissilepingu kinnitamata jätmiseks TsMS § 430 lg 4 alusel. Seega tuleb kompromissileping kinnitada ja sellega seoses asja menetlus lõpetada. TsMS RakS § 3 kohaselt kohaldatakse enne
- a. jõustunud TsMS-i alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. 2
(3)Tsiviilasi nr 2-05-2087 TsMS § 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Harju Maakohtu
- a. määrusega on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest. Kohus leiab, et kompromissi sõlmimisel tuleb riigilõivu kostjalt väljamõistmisel lähtuda TsMS § 64 lg-st 1, võttes samas arvesse, et vastavalt
- a. jõustunud TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivuseaduse § 37 lg 3 kohaselt tasutakse mittevaralise või hindamisele mittekuuluva hagi avalduse esitamisel riigilõivu 60 krooni. Hageja esitas kohtusse nõuded kinkelepingust taganemise kohta, kinkelepingu alusel saadud vara väljanõudmiseks, omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks. Kohus leiab, et kostjalt kuulub väljamõistmisele riigilõiv summas 120 krooni. Vastavalt hageja taotlusele on Harju Maakohtu
- a. määrusega määratud hageja esindajaks advokaat riigi arvel ja hageja on täielikult vabastatud kohustusest hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Harju maakohtu
- a. määrusega on antud tsiviilasjas hageja riigi õigusabi korras esindaja poolt osutatud õigusabi tasu suuruseks määratud kokku 3.228 krooni ja 48 senti. TsMS § 61 lg 2 kohaselt kui isik, kelle kasuks otsus tehti, on õigusabi eest tasumisest vabastatud, nõuab kohus nimetatud tasu teiselt poolelt sisse riigituludesse. Kohus leiab, et antud juhul tuleb esindajakulude väljamõistmisel lähtuda eelnimetatud TsMS sätete analoogiast ja mõista kostjalt välja hagejale osutatud riigi õigusabi kulud summas 3.228 krooni ja 48 senti. RÕS § 26 lg 2, mis reguleerib riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude sissenõudmist, kohaselt isik, kellelt kohus on välja mõistnud õigusabikulud, kuna poolele, kelle kasuks otsus tehti, oli antud riigi õigusabi, peab lahendi täitma selles märgitud tähtajal. Katrin Saar kohtunik 3
(3)