ÄRAKIRI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-21937 Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi J K (K) hagi M K (K) vastu elat

§ 60

lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2004.a aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2 480 krooni) ei võinud väljamõistetav elatis ühele lapsele alates 14.05.2004.a olla väiksem kui 1 240 krooni. Lähtuvalt 2005.a aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2 690 krooni) ei võinud väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 345 krooni. Lähtuvalt käesoleval aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni. Sotsiaalministeeriumi uuringust “Lapse ülapidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et 7 kuni 13 aastasele linnalapsele kulub kuus 2182 krooni ning 14 kuni 18 aastasele 2 lapsele kulub kuus 3210 krooni. (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf). Hageja kohtule tõendeid oma varalise seisundi ning lapse vajaduse osas esitanud ei ole. Xxx vangla tõendi (tl 14) kohaselt töötab M K OÜ Edipsos ja talle on 2005.a välja makstud 6845 krooni. Kostja vastuväide selles, et hageja ei kuluta nõutavat elatist sihipäraselt, on praktikas üldlevinud ning ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu- riietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Riigikohus on oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et

§ 61

lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Samas otsuses on arvestatud ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61

järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et poolte lapse vajadused oleksid tavapärasest suuremad ning, et kostja varaline seisund võimaldaks tal maksta elatist hageja poolt nõutavas suuruses. Kuna Riigikohtu 09.03.2005.a otsuse mõttest tulenevalt on tulumaks

§ 61

lg 4 nimetatud suuruses elatise osaks, ei ole elatise suurendamine tulumaksu võrra põhjendatud. Asjas ei ole tõendatud, et esineks

§ 61

lg 6 p 1, 2 märgitud asjaolud või muud olulised põhjused elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Asjaolu, et kostja kannab vabaduskaotuslikku karistust kinnipidamiskohas ning tema sissetulek on alla miinimummäära, ei ole mõjuvaks põhjuseks, mis vabastaks teda tulenevalt

§ 61lg 6 lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid kostjal elatise väljamõistmise alla

§ 61

lg 4 nimetatud suuruse.

§ 70

lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei ole täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks last alates 09.12.2004.a ülal pidanud. Hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (

) § 60 lg 1; § 61 lg 1, lg 2, lg 4; § 70 lg

1. Eeltoodust lähtudes kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ja kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis hageja kasuks lapse ülalpidamiseks alates 09.12.2004.a kuni 31.12.2004.a summas 1 240 krooni, edasi kuni 31.12.2005.a summas 1345 ning edasi summas 1500 kuni poja A´i täiselisuseni, s.o. xxx.a. Menetluskulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne
2. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule
3. detsembril
4. Hageja oli riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Enne
5. jaanuari 2006 kehtinud 3 TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Vastavalt enne
6. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 3 määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga, mis käesoleva hagi puhul moodustab 16 062 krooni. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 403, § 440, § 632 rahuldab kohus hagi osaliselt ulatuses ning mõistab kostjalt kuulub välja riigilõivu 1 400 krooni riigituludesse. Helgi Vinni Kohtunik /allkiri/ ÄRAKIRI ÕIGE: 4