ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja on esitanud nõude elatise suuruse muutmiseks põhjendusel, et tema varaline seisund on võrreldes elatise määramise ajaga muutunud (halvenenud). Ida-Viru Maakohtu 01.07.2005.a otsusest tsiviilasjas 2- 1373/04 (tl. 5- 8) nähtub, et hageja varalise seisundi kindlaks tegemisel on lähtutud hageja keskmise sissetuleku suurusest, mis moodustas 7500 krooni ning kostja keskmise sissetuleku suurusest, mis moodustas 5300 krooni kuus (netto). Kohus on otsuse tegemisel lähtunud sellest, et kostja omas võlgasid kogusummas üle 80 000 krooni ning, et lapse ülalpidamiskulud ühes kuus on keskmiselt 3 700 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on esitanud tõendi, et temaga on Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasiumi poolt tööleping lõpetatud (tl 9). Ida-Eesti Päästekeskuse tõendi (tl 62) kohaselt moodustab hageja keskmine palk 7592 krooni. Kooskõlas TsMS § 230 lg 3 lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. Kohtu poolt tehtud järelpäringute kohaselt hageja nimele kinnisvara registreeritud ei ole. Ehitusregistri andmetel hageja vallasvara ei oma. Sõiduki detailandmete päringu (tl 56-57) kohaselt on hageja nimele registreeritud sõiduauto Volvo ehitusaastaga 1994.a. Ida-Virumaa Tööhõiveameti töötu kaardi nr 114943 (tl 41-42) kohaselt on L K registreeritud tööhõiveametis töötuna alates 10.11.2005.a. Kostjal on jäänud osaliselt võlad tasumata (tl 3438). Hageja tõendeid ega põhjendusi, mis annaksid alust väita, et lapse vajadused oleksid võrreldes ajaga, mil elatis välja mõisteti vähenenud, esitanud ei ole. Kostja põhjendustel kulub lapsele kuus 4 000 krooni. Eeltoodust nähtub, et hageja varaline seisund ei ole võrreldes ajaga, mil elatis välja mõisteti halvenenud, samas on seda kostja varaline seisund, kuna ta on jäänud töötuks. Hageja poolt esitatud väide ja tõendid (tl 64- 65,68), et tal on võetud laenu, mida tuleb veel mitu aastat tasuda, jätab kohus tähelepanuta, sest kuigi laenulepinguga võtab isik endale varalise kohustuse, kaasneb sellega samaväärne varaline õigus. Seega laenulepingu sõlmimisel isiku varalises seisus kokkuvõttes muutust ei toimu. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Kostjal on kohustus oma last ülal pidada ning laenulepingu sõlmimine ei vabasta teda (ka osaliselt) sellest kohustusest. Hageja poolt esitatud tõendid kommunaalteenuste võlgnevuste (tl 66,67) jätab kohus tähelepanuta, kuna tõendamata on nimetatud tõendite seos hagejaga. Asjaolu, et abielu lahutamisel ei nõudnud hageja ühisvara jagamist, ei anna iseenesest alust hagi rahuldamiseks. Eeltoodust lähtudes ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvestades, et hageja varaline seisund ei ole võrreldes elatise väljamõistmise ajaga muutunud, samuti on kostja varaline seisund pideva sissetuleku puudumise tõttu halvenenud, jätab kohus hagi rahuldamata. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 jätab kohus hagi rahuldamata. MENETLUSKULUD Kostja menetluskulude hüvitamist ei nõua. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Helgi Vinni Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.