3-06-602/3

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Ivo Pilving ja Lilianne Aasma Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-602 Haldusasi Kaebus Tallinna Vanglalt 1100 kroonise kahju nõudes Vaidlustatud kohtulahe nd Tallinna Halduskohtu 08.05.2006 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J Z´i määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Halduskohtu 8.mai 2006 määrus ja saata asi edasiseks menetlemiseks samale kohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse määruse teinud ringkonnakohtu kaudu ja peab hiljemalt tähtaja viimaseks päevaks olema jõudnud kohtusse. Postitempli kuupäeva ei arvestata (TsMS § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK J Z esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt on Tallinna Vanglas kaotatud ära J.Zi jope väärtusega 1100 krooni. Tallinna Halduskohtu 19.04.2006 määrusega jäeti kaebus käiguta. Määruses juhiti kaebaja tähelepanu vajadusele selgitada, kas kaebaja on seoses jope kadumisega vangla administratsiooni poole pöördunud ja kui selles osas on vastatud, siis lisada kaebusele ka sellekohane vastus. Põhjusel, et kaebaja ei olnud tasunud riigilõivu, selgitati määruses riigilõivu tasumise ja tasumisest vabastamisega seonduvat. Tallinna Halduskohtu 08.05.2006 määrusega haldusasjas tagastati kaebus selle esitajale. J.Z ei kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi tähtaegselt. Kuna kaebuse juures ei ole ühtegi tõendit, vajalikud täpsustused on esitamata ning kaebust ei ole sellisel kujul võimalik menetleda, tuleb kaebus kaebajale tagastada. Kohus selgitas, et kahju hüvitamise nõudeid on võimalik esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi saama, kuid mitte hiljem, kui kümne aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest ning selline võimalus jääb avaldajale olenemata praeguse materjali tagastamisest. 3-06-234602 ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES Määruskaebuses märgib J Z, et talle saadeti määrus eesti keeles, kuid vanglas ei ole võimalik seda tõlkida. J.Z palub kohtul tunnistajatena üle kuulata P Vi ja J V, kes teavad tõendada, et kaebaja vabanes Tallinna vanglast ilma jopeta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Määrus tuleb tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu. Kaebuse tagastamiseks on alust üksnes juhul, kui kaebuses esinevad puudused ei võ imalda asja läbivaatamist. Kohus leidis kaebuse puuduste kõrvaldamise määruses, et kaebaja peaks täiendavalt selgitama, kas ta on vangla poole pöördunud seoses jope kadumisega ja lisama kaebusele võimaluse korral vangla vastuse. Kaebuse juures ei ole ühtegi tõendit. Riigilõivust vabastamise taotluse lahendamist ei pidanud kohus võimalikuks enne, kui kaebaja kinnitab, et tal ei ole registritesse kantavat vara. Ringkonnakohtu hinnangul vastab esitatud kaebus oma sisult HKMS § 10 sätestatud nõuetele. Kahju hüvitamise nõudega kohtusse pöördumine ei eelda eelnevalt haldusorganile taotluse esitamist (riigivastutuse seadus § 17 lg 1), seega ei olnud kohtu nõue vastava selgituse saamiseks kaebuse nõuetele vastavuse hindamiseks vajalik. Tõendi jope hoiule andmise kohta on kaebaja palunud kohtul välja nõuda vanglalt. Tõendi kogumise taotlusega kohtu poole pöördumist võimaldab TsMS § 236 lg
2. Kaebuselt on tasumata riigilõiv, kuid taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks on esitatud koos tõendiga vangla arvel olevate rahaliste vahendite kohta. Kohtu nõue esitada täiendavaid tõendeid registrisse kantud vara kohta on jäänud kaebaja poolt vastuseta, kuid see asjaolu ei takistanud kohtul esitatud taotluse osas seisukohta võtmast. Halduskohtumenetluses reguleerib riigilõivu tasumisest vabastamise küsimust HKMS § 91 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaldamine ei ole võimalik, kuid siinkohal võib siiski eelpool toodud seisukoha põhjendamiseks viidata TsMS § 186 lg- le 6, mille kohaselt juhul, kui kaebaja ei ole kohtu küsimustele isikliku või majandusliku seisundi kohta vastanud, või on teinud seda ebapiisavalt, ei määra kohus menetlusabi andmist ulatuses, mida ei ole põhjendatud. Seega ei saa ka see kohtu poolt viidatud puudus tingida kaebuse tagastamist. Kohus viitas puuduste kõrvaldamise määruses õigesti, et kaebaja isiklikult kontolt nähtus 1000 kroonise summa laekumine ja ärakulutamine vangla kaupluses vahetult enne kaebuse esitamist. Eeltoodu viitab sellele, et kaebaja on tahtlikult loonud olukorra, kus tal ei olnud kaebuse esitamise hetkel 33 kroonise riigilõivu tasumiseks vahendeid. Eeltoodu ei tähenda, et ringkonnakohus oleks riigilõivust vabastamise taotluse lahendanud. Selleks ei ole ringkonnakohtul pädevust, kuna vastava taotluse osas halduskohus seisukohta ei võtnud. Ringkonnakohus ei leia, et kohus oleks eksinud menetlusnormide vastu, saates kaebajale eestikeelse määruse. Kohtumenetluse keel on eesti keel. Samuti pole põhjendatud määruskaebuse taotlus tunnistajate väljakutsumise kohta määruskaebuse läbivaatamisele. Määruskaebused lahendab ringkonnakohus sõltumata protsessiosaliste taotlusest kirjalikus menetluses (HKMS § 37 lg 3). Kuna halduskohus tagastas kaebuse läbivaatamatult, tuli praegu vastus anda üksnes küsimusele, kas kaebuse tagastamine oli õige. Ringkonnakohus saadab kaebuse kohtule menetluse jätkamiseks ning kaebaja saab taotluse tunnistajate ülekuulamiseks esitada asja sisuliselt läbivaatavale kohtule. Viive Ligi Ivo Pilving Lilianne Aasma 2