2-05-19557/18

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-05-19557 Määruse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi U. J. avaldus piiratud teovõimega täisealisele isikule eeskostja määramiseks Kohtuistung
2. juuni 2006.a Menetlustoiming Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkoste määramine Menetlusosalised Avaldaja: Puudutatud isik: U. J. (IK X; elukoht: X) A. J. (IK X; elukoht: X) A. S.(IK X) Puudutatud isiku esindaja: Puudutatud isik: Puudutatud isiku esindaja: Jõhvi vald Ü. S.( volikirja alusel) Resolutsioon Jätta U. J. avaldus piiratud teovõimega täisealisele isikule eeskostja määramiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Hagita menetluses kannab menetluskulud avaldaja. Edasikaebe kord Määruse peale võivad avaldaja U.J., isik kellele eestkoste määramist taotleti A.J., tema esindaja A.S.ning Jõhvi Vallavalitsus esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK
3. 07.11.2005.a esitas U. J. Ida-Viru Maakohtule avalduse täisealisele isikule eestkostja määramiseks. Esitatud avalduse kohaselt esineb avaldaja isal, A. J., tugevaid ebanormaalsuse ilminguid. A. J. on rünnanud avaldaja abikaasat, hiljem on sama teo suhtes alustanud erasüüdistusmenetlust, on esitanud politseile rea alusetuid süüdistusi nagu 72 400 krooni matuseraha kadumine ja tema keldritrepist allatõukamine. Avalduse kohaselt A. J. ei pea puhtust, tema järgi peab pidevalt koristama, sulgema uksi, mida ta meelega lahti jätab. Avalduse kohaselt on A. J. jäänud magama põleva lahtise ahjukolde ette, võides sellega tekitada tulekahju. Tihti unustab ta sissekäigu välisukse lukustamata, räägib iseendaga ja naerab omaette ning emotsioonid vahelduvad tihti. A. J.on muutunud ohtlikuks nii iseendale kui ümbritsevatele inimestele. Avaldaja palub kohtul piirata A. J. teovõimet, määrata teda A. J. eestkostjaks ning määrata A. J. kohtu-psühhiaatriline ekspertiis.
4. 12.12.2005.a. kohtumäärusega on A. J. määratud riigi arvel esindaja, riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. Jõhvi Linnavalitsuse arvamus
5. Jõhvi Linnavalitsus esitas 30.11.2005.a kohtule omapoolse arvamuse eeskoste seadmise kohta, milles leiab, et enne nõusoleku andmist eestkoste määramiseks on vajalik viia läbi kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Arvamusele lisatud kodukülastusakti kohaselt puudub avaldaja ja isiku vahel, kellele eestkoste seadmist taotletakse rahumeelsed suhted, kuna perekonnas suhted on kaua aega halvad. Rahumeelseid lahendusi pole konfliktidele leida suudetud. EELISTUNG
6. märtsil 2006.a
7. Avaldaja taotles eelistungil A. Ja. vaimse tervise kontrollimist. Avaldaja selgitas, et suhted A. J. on halvad, vägivald saab alguse A. J. poolt, kes tekitab vaimset kahju ka avaldaja abikaasale. Avaldaja selgitas, et tal pole võimalik mujale elama minna ja et on avaldaja majas palju tööd teinud ja sellepärast ei soovi mujale elama minna. Avaldaja selgitas, et A. J. emotsioonid kõiguvad ning on vajalik määrata kohtupsühhiaatriline ekspertiis.
8. Puudutatud isik A. J.selgitas eelistungil, et ta ei vaja eestkostjat, kuna saab ise endaga hakkama, et tal on olemas abikaasa, kes tema eest hoolitseb. Puudutatud isik selgitas kohtule, et avaldaja pidevalt vägivallatseb ta kallal, peksab teda, selle kohta on esitatud ka tõendid. Avaldaja ei abista teda majapidamistöödes, ei luba tal saunas käia, on teda trepist alla lükanud. Suhted avaldaja ja tema abikaasaga on hästi halvad. Avaldaja eesmärk on saada eestkoste määramisega oma kasutusse maja ja vara.
9. Puudutatud isiku esindaja vandeadvokaat A. S. selgitas, et avalduses toodud asjaolud ja Jõhvi Vallavalitsuse seisukoht ei anna alust kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramiseks.
10. Jõhvi Vallavalitsuse puuetega inimeste hoolekande spetsialist Ü.S. ei osalenud eelistungil, kuid palus esitatud taotluses kohtul arvestada esitatud arvamust ja kodukülastusakti. KOHTUPSÜHHIAATRILINE EKSPERTIIS
11. 22.03.2006.a. kohtumäärusega määrati asjas kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspertiisi teostajaks määras kohus SA Ahtme Haigla.
12. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 15 kohaselt vastas ekspert küsimustele, kas A.J.esineb vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire, mille tõttu ta kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida ning kas A. J. kohtupoolne ärakuulamine võib põhjustada isiku tervisele kahjulikke tagajärgi.
13. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi järeldus on, et A. J. ei esine vaimuhaigust, nõrgamõistuslikkust või muud psüühikahäiret, mille tõttu ta kestvalt ei suudaks oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida ning A. J. kohtupoolne ärakuulamine ei või põhjustada isiku tervisele kahjulikke tagajärgi. KOHTUISTUNG
14. Avaldaja esitas kohtule taotluse kordusekspertiisi teostamiseks ja eksperdi kohtuistungile kutsumiseks, kuna ekspertiisiaktis on olulisi vasturääkivusi. Kohus jättis taotluse rahuldamata. Avaldaja jäi esitatud avalduse juurde ning tugines varem öeldule ning palus avalduse rahuldada.
15. Puudutatud isiku esindaja A. S. selgitas, et eeskoste määramise eelduseks on psüühiline häire, mida A. J.l ei tuvastatud, seega kuulub avaldus rahuldamata jätmisele. Samuti kuulub avaldaja taotlus korduva ekspertiisi ja eksperdi ülekuulamise suhtes rahuldamata jätmisele. A. S.esitas kohtule taotluse riigi õigusabikulude tasu kohta.
16. Jõhvi Vallavalitsuse esindaja Ü. S. palus jätta samuti taotlus ja avaldus rahuldamata, kuna A.J. on olemas abikaasa, kes võib tema eest hoolitseda. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
17. Kohus leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.
18. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks.
19. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TSÜS) § 8 lg 3 kohaselt kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
20. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi järeldus( lk 75-76 ) on, et A. J. ei esine vaimuhaigust, nõrgamõistuslikkust või muud psüühikahäiret, mille tõttu ta kestvalt ei suudaks oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida ning A. J. kohtupoolne ärakuulamine ei või põhjustada isiku tervisele kahjulikke tagajärgi. Eestkoste määramisel eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Kuna kohtuarstliku ekspertiisiga on tuvastatud. Et A. J. ei esine vaimuhaigust, nõrgamõistuslikkus ega muud psüühikahäiret, mille tõttu ta kestvalt ei suudaks kestvalt oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida, siis pole alust avalduse rahuldamiseks. MENETLUSKULUD
21. TsMS ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
22. Kooskõlas kuni 31.12.
23. a kehtinud TsMS §-ga 60 lg 12, mis sätestas, hagita asjas kannab kohtukulud avaldaja jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige: