2-04-543/1

2-04-543 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg

1. juuni 2006.a. Tsiviilasja number 2-04-543 Tsiviilasi A.J. hagi M.J. vastu võla nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja A.A. (isikukood xxx, elukoht xxx), tema esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila, kostja M.J. (isikukood xxx, elukoht xxx). esindajad Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
2. mai
3. a. Tallinnas avalikul kohtuistungil Kohtuistungil viibisid hageja esindaja adv. Annemarie Kunila ja kostja M.J.. Resolutsioon
4. Hagi rahuldada osaliselt.
5. Välja mõista M.J. A.A. kasuks 51 000 (viiskümmend üks tuhat) krooni. Kohtukulude jaotus Välja mõista M.J. A.A. kasuks kohtukulu 3090 (kolm tuhat üheksakümmend) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused 2 22.03.2001.a. sõlmisid hageja ja kostja notariaalse lepingu, mille kohaselt kostja kohustus maksma hagejale poolte ühise poja H.A. ülalpidamiseks igakuiselt 3500 krooni kuni 09.03.2009.a. Kostja ei täitnud endale võetud kohustust nõuetekohaselt. M.J. tasus täielikult esimese makse 07.04.2001.a., kõik ülejäänud maksed olid kokkulepitust väiksemad. Kohtusse hagi esitamise ajaks s.o. 24.05.2004.a. oleks kostja pidanud hagejale tasuma 133 000 krooni, tegelikult aga tasus 90 975 krooni. Seega kostja võlg hageja ees oli 42 025 krooni. 22.06.2006.a. hageja esitas haginõude täpsustuse ja taotleb kostjalt välja mõista võlgnevus 86 317,75 krooni, millest viivised moodustavad 5792,
6. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt. Nõustub, et poolte vahel oli 22.03.2001.a. sõlmitud notariaalne leping, millega kostja kohustus poolte ühise poja ülalpidamiseks maksma hagejale igakuiselt 3500 krooni. Kostja esitas Tallinna Linnakohtule hagi A.A. vastu elatise suuruse vähendamise nõudes. Tallinna Linnakohus 28.10.2005.a. otsusega vähendas pooltevahelise lepinguga kokkulepitud elatise suurust ja mõistis alates 23.09.2004.a. M.J. välja igakuise elatise A.Akasuks suuruses 2000 krooni. Võtab omaks, et ajavahemikul 07.05.2001.a. kuni 23.09.2004.a. oleks ta pidanud maksma hagejale 140 000 krooni. Tegelikult maksis kostja hagi esitamiseni 90 975 krooni ja seejärel augustis ning septembris a´ 1400 krooni, kogu perioodi eest kokku 93 775 krooni. Võlgneb hagejale 46 225 krooni. Nimetatud võlast palub veel maha arvata 775 krooni, mis tasus lapse sünnipäeva kulutusteks. Viiviste arvestusega ei nõustu, kuid vastuväiteid ei saa esitada kuna hageja ei ole esitanud viiviste arvestust. Nõustub viivistega 5500 krooni. Perioodi eest, mida käsitleb Tallinna Linnakohtu otsus, on kostja maksnud elatist järgmiselt : alates 23.09.2004.a. kuni novembrini 2005.a. 1400 krooni kuus ja alates detsembrist 2005.a. 2500 krooni kuus. Seega tekkis kostjal perioodi 09.2004.a. – 11.2005.a. eest täiendavalt võlgnevus (600x13) 7800 krooni, mille tasumiseks maksab alates detsembrist 2005.a. igakuuliselt 500 krooni lisaks väljamõistetud elatisele. Kohtu põhjendused ja järeldus 22.03.2001.a. sõlmisid hageja ja kostja notariaalse lepingu, mille kohaselt kostja kohustus maksma hagejale poolte ühise poja H.A. ülalpidamiseks igakuiselt 3500 krooni kuni 09.03.2009.a. Kostja tasus täielikult vaid esimese kuu makse ja seejärel maksis ebakorrapäraselt erinevaid summasid. 26.oktoobril 2005.a. vaatas Tallinna Linnakohus läbi Marko Jaanimetsa hagi A.A. vastu elatise suuruse vähendamise nõudes ja 28.10.2005.a. otsusega vähendas 22.03.2001.a. notariaalse lepinguga kokkulepitud elatusraha suurust ja mõistis välja M.J. igakuise elatusraha 2000 krooni kuus A.A. kasuks poeg H.A. ülalpidamiseks alates 23.09.2004.a. kuni H.A. täisealiseks saamiseni. Periood ( 7.05.2001.a. kuni xxxa.), mille jooksul kostja oli kohustatud vastavalt lepingule maksma hagejale 3500 krooni kuus, moodustas 40 kuud. Selle perioodi jooksul pidi kostja maksma hagejale 140 000 krooni, maksis aga (90975+2800) 93 775 krooni. Võlg hageja ees on 46 225 krooni. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 järgi kohaldatakse enne 01.juulit 2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele alates 01.juulist 2002.a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut, kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.juulit 2002.a. aga seni kehtinud seadust. 3 Vastavalt TsK § 173 lg.1 sätestatule tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubatud. TsK § 231 lg.1 kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. VÕS §-de 113 ja 94 ning rakendamise seaduse § 14 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist kuni 7 % aastas. Kostja võtab omaks, et perioodil 07.05.2001.a. kuni 23.09.2004.a. ei täitnud oma lepingulist kohustust nõuetekohaselt ja võlgneb hagejale selle perioodi eest 46 225 krooni. Palub nimetatud summaga tasaarvestada 775 krooni, mis andis hagejale poja sünnipäeva korraldamiseks. Kostja nõustub nimetatud summa mahaarvamisega võlast. Seega moodustab kostja võlg hageja ees 45 500 krooni. Alates 23.09.2004.a. maksab kostja hagejale elatist poja ülalpidamiseks Tallinna Linnakohtu otsuse alusel 2000 krooni kuus. Kostja nõustub, et perioodil 23.09.2004.a. kuni november 2005.a. s.o. 13 kuu jooksul maksis poja ülalpidamiseks igakuuliselt 1400 krooni, seega igakuuliselt 600 krooni vähem. Selle tulemusena võlgneb kostja hagejale täiendavalt 7800 krooni ning nõustub ka selle väljamõistmisega. Kohus leiab, et nimetatud võlg on tekkinud Tallinna Linnakohtu 28.10.2005.a. otsuse täitmisel. Seepärast ei kuulu kostjalt väljamõistmisele antud haginõude piirides, vaid kohtutäituri poolt vastavalt täitemenetluse seadustiku sätetele. Samas on kostja kinnitanud, et on alates detsembrist 2005.a. maksnud kohtuotsuse täitmisel tekkinud võla kustutamiseks 500 krooni igakuuliselt. Viiviste suuruse osas on pooled kokku leppinud, kokkuleppe kohaselt on kostjalt väljamõistetava viivise suuruseks 5500 krooni. Hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub väljamõistmisele põhivõlg 45 500 krooni ja viivised 5500 krooni, kokku 51 000 krooni. TsMS RakS § 3 ja TsMS § 60 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega. Sirje Õunpuu Kohtunik