← Eesti

2-05-20124/1

2-05-20124 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Sirje Otsuse tegemise aeg

  1. juuni 2006.a. Tsiviilasja number 2-05-20124 Tsiviilasi J.P. hagi S.P. vastu ühisvara jagamise nõudes. Menetlusosalised ja nende Hageja J.P. (isikukood xxx, elukoht xxx), kostja S.P. (isikukood xxx, elukoht xxx). esindajad Kohtuistungi toimumise aeg ja koht Õunpuu 07.juuni
  2. a. Tallinnas avalikul kohtuistungil Kohtuistungil viibisid hageja J.P. ja kostja S.P. RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada osaliselt.
  4. Jagada J.P. ja S.P. ühisvara järgmiselt: - jätta korteriomand asukohaga xxx reaalosana korter x, mis on kantud Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna registriossa nr.96173 J.P. omandisse; - välja mõista J.P. enamsaadud ühisvara arvelt rahaline hüvitis 450 000 (nelisada viiskümmend tuhat) krooni S.P. kasuks. Kohtukulude jaotus 2 Välja mõista S.P. 1300 (üks tuhat kolmsada ) krooni kohtukulu J.P. kasuks.. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja abielu registreeriti 01.07.1983.a. Tallinna Perekonnaseisuametis ja lahutati Tallinna Linnakohtu 22.09.2005.a. otsusega. Poolte ühisvaraks on korteriomand asukohaga xxx Tallinnas. Hageja taotleb jagada poolte ühisvara ja kalduda seejuures kõrvale osade võrdsusest arvestades, et hagejaga elab ka poolte alaealine tütar. Jätta korteriomand hageja omandisse ja mõista hagejalt kostja kasuks 1/3 korteri väärtusest. Kostjalt välja mõista hageja kasuks pool hageja poolt tasutud riigilõivust. Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja taotleb jagada korteriomand poolte vahel võrdselt. Leiab, et korteriomandi turuväärtus on 900 000 krooni. Ei vaidle hageja poolt esitatud jagamisettepanekule vastu, kuna leiab, et korter jääb tema jaoks suureks, soovib osta midagi väiksemat. Soovib, et hageja maksaks temale pool korteri väärtusest. Kohtu põhjendused ja järeldus Perekonnaseaduse § 14 kohaselt on abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et korteriomand asukohaga xxx, reaalosaga krt.x, on soetatud abielu ajal ja moodustab seega abikaasade ühisvara. Perekonnaseaduse § 19 lg.1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks ja lg.4 sätestab, et kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Pooled on kohtuistungil jõudnud ühisele seisukohale vara väärtuse ja jagamise viisi osas. Nad leiavad, et korteriomandi turuväärtuseks on 900 000 krooni. Korter jääb hageja omandisse ja hageja maksab kostjale rahalise hüvituse. Kohus nõustub poolte seisukohaga kuid jätab rahuldamata hageja taotluse abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumiseks seoses lapse tähelepanuvääriva huviga. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, milles seisneb lapse tähelepanuvääriv huvi korteriomandi jagamisel. Vastavalt poolte soovile tuleb korter jätta hageja omandisse ning kostja kasuks hagejalt välja mõista rahaline hüvitus enamsaadu ulatuses s.o. pool korteri väärtusest. Hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 3 Hageja taotlus kostjalt hageja kasuks poole riigilõivu väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele vastavalt TsMS RakS §-le 3 ja TsMS §-le
  5. Sirje Õunpuu Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.