3-04-236/2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 12.04.2005, Tallinn Haldusasja number 3-2037/04 Haldusasi Õ.P. kaebus Tallinna Linnavalitsuse tegevusele Asja läbivaatamise kuupäev 21.03.2005 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Õ.P., vastustaja Tallinna Linnavalitsuse esindaja Kairi Vainonen ja kolmas isik M.K. Resolutsioon Jätta Õ.P. kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb Tallinna Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik. ASJAOLUD Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna 04.10.2004 andmetel on P. 6 kinnistu omanik J.P.. Kaebuse esitajaks on Õ.P.. Kinnistu on abikaasade ühisomandis. Kinnistu P. 8 omanik on M.K.. Vaidlus P. 8 krundile kerkiva kõrvalhoone üle algas juba 09.05.2002, kui P. 6 elanikud pöördusid Nõmme Linnaosa Valitsuse (LOV) poole, et kontrollida olukorda P. 8 krundil. Kontrollimise tulemusena selgus, et P. 8 krundil ehitati ilma ehitusloata ümber abihoonet. P. 8 omanikule tehti Nõmme LOV poolt ettekirjutus, millega kohustati seadustama kõrvalhoone ümberehitus, akt-ettekirjutus nr 7 20.06.2002 on lisatud vastustaja seletusele. Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet (TSAPA) tegi P. 8 krundi omanikule ettekirjutuse-hoiatuse nr 15 09.09.2002, millega kohustas omanikku seadustama kõrvalhoone või lammutama. P. 8 omanik M.K. seadustas kõnesoleva ehitise, täites TSAPA eelnimetatud ettekirjutuse-hoiatuse. TSAPA poolt on P. 8 krundil asuvale abihoonele väljastatud ehitusluba nr 30034 ehitise rekonstrueerimiseks. AS G. 18.02.2003 vastuses Nõmme LOV-le (kiri nr 1/46) teatab, et AS G. poolt 1997 koostatud P. tn 8 katastriüksuse plaanil on eksitav viga, nimelt on plaanil kujutatud situatsioon nihkes. Kirjas selgitatakse, et P. tn 6 ja P. tn 8 vaheline piir, mis peab kulgema mööda kahe krundi vahelist aeda, on plaanil näidatud 1,1 m P. tn 6 aia sisse. Viga on tehtud situatsiooni mõõdistamisel, piiripunktide koordinaadid ja kruntide pindalad on õiged. Lahendusena pakutakse välja AS G. poolt uue katastriüksuse plaani koostamise, mis edastatakse Harju Maakatastrile ja Kinnistusametile. P. tn 6 juurdepääsutee laiuse osas ei saa AS G. lahendust pakkuda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja soovib Tallinna Linnavalitsuse poolt ehitusjärelevalvemenetluse algatamist P. 8 krundil asuva abihoone suhtes. Kaebuses väidetakse, et kõnesolev abihoone ületab kaebuse esitaja kinnistu piiri ca 1,3 m ulatuses, projektil aga on hoone vahekaugus kaebaja kinnistust tegelikust suurem. Vastustaja keeldub ehitusjärelevalvemenetlust algatama, kuid ei põhjenda oma seisukohta kaalutlusõiguse kohaselt. Vastustaja ei põhjenda, milliste faktiliste asjaolude tõttu ei pea ta otstarbekaks ehitusjärelevalvemenetlust algatada. Kaebaja leiab, et vastustajal puudub alus keelduda ehitise järelevalvemenetluse algatamisest. Kaebuse esitaja taotleb kohustada vastustajat algatama ehitise järelevalvemenetlust. Vastustaja vaidleb kaebuse vastu. Kaebuses väidetakse, et vastustaja keeldub algatamast ehitusjärelevalvet ning ei põhjenda oma seisukohta. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 7 lõikes 1 sätestatud põhimõttele võib halduskohtusse pöörduda isik kui tema õigusi on rikutud. Subjektiivse avaliku õiguse rikkumine on kohustamiskaebuse esitamise eelduseks. Eestis kehtib nn tugeva kinnistusraamatusüsteemi põhimõte, mille kohaselt on kinnisasjade omanik vaid see, kes on omanikuna kantud kinnistusraamatusse. Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna 04.10.2004 väljatrüki alusel on kinnistu P. 6 omanik J.P. (lisa 1). Vastavalt Asjaõigusseadusele eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Tallinna Halduskohtule 10.08.2004 kaebuse esitajaks on Õ.P.. Kuigi kaebuses on kirjas, et „naaber kinnistu (P. 8) abihoone ületab minu kinnistu piiri …“ ei ole, tuginedes kinnistusosakonna väljatrükile, Õ.P. kinnistu P. 6 omanik. Kaebusest ei selgu, millal sai Õ.P. kinnistu omanikuks või mismoodi P. 8 abihoone ehitusjärelevalve teostamine või teostamata jätmine tema subjektiivseid õigusi rikuks. Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ametile (edaspidi TSAPA) teadaolevalt algas vaidlus P. 8 krundile kerkiva kõrvalhoone üle juba 09.05.2002, mil kinnistu P. 6 omanik J.P. pöördus Nõmme Linnaosa Valitsuse (edaspidi Nõmme LOV) poole, kohustamaks neid kontrollima olukorda P. 8 krundil (lisa 2). Nõmme LOVi ametniku kohalkäigu tulemusena selgus, et P. 8 krundil ehitati ilma ehitusloata ümber abihoonet. Eelpool nimetatud avalduse alusel tehti P. 8 kinnistu omanikule M.K.le ettekirjutus, millega kohustati seadustada kõrvalhoone ümberehitus (lisa 3). Samasisulise kaebuse alusel on ka Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet teinud M.K.le ettekirjutus-hoiatuse (lisa 4), millega kohustati teda seadustada kõrvalhoone või see lammutada. 13.03.2003 tegi M.K. taotluse P. 8 abihoone seadustamise tähtaega pikendada (lisa 5), millega nõustusid kaalutlusõiguse alusel nii Nõmme LOV kui ka TSAPA (lisa 6 ja 7). Kuna vaidlus P. 6 ja P. 8 omanike vahel oli eelkõige puhkenud seadustamata ehituse üle, mis väidetavalt paikneb P. 8 krundi piiril (P. 6 suhtes), palus Nõmme LOV 13.11.2002 AS´t G. 1997 teostatud tööde kohta selgitust. AS’i G. 18.02.2003 vastusest selgus, et sama asutuse poolt 1997 koostatud katastriüksuse plaanil on juhtunud eksitav viga. Tegelik piir P. 6 ja P. 8 vahel kulgeb mööda kahe krundi vahelist aeda. Samas ei muuda antud eksitus kummagi krundi pindalat ega piiripunktide koordinaate, kuid nihkesse läheb plaanil kujutatud situatsioon. Krundi piir, mis peab kulgema mööda aeda, on plaanil näidatud 1,1 m P. 6 aia sisse (lisa 8). Antud piirivaidluse lahenduseks oleks uus katastriüksuse plaan, mida seni pole tehtud, kuna kinnistu P. 8 omanik ei ole sellega nõustunud. Nimetatud piirivaidlus on kaebajale olnud aluseks väitele, et P. 8 abihoone paikneb P. 6 krundil. TSAPA on teavitanud P. 6 omanikku J.P.t, et kui omanik ei ole rahul AS’i G. 2002 mõõdistusega, võib ta tellida uue mõõdistuse teiselt firmalt. 03.07.2003 esitati TSAPAle ehitusloa taotlus (lisa 9) koos P. 8 abihoone ümberehituse projektiga. Nimetatud dokumentidele oli muuhulgas lisatud AS’i G. kiri, mis kajastas P. 6 ja P. 8 vahelist piiriküsimust ning asendiskeem naabrite (P. 6 ja P. 8A) kooskõlastusega (lisa 10) seadustatava abihoone asukohaga. P. 8 abihoone ümberehituse (seadustamise) projektile väljastati 27.08.2003 ehitusluba nr 30034 (lisa 11), mis vastavalt Ehitusseaduse § 59 lg 1 punktile 2 on ka ehitusjärelevalve. Ehitusjärelevalve on haldusorgani tegevus Haldusmenetluse seaduse § 106 tähenduses – toimingu sooritamine. Nimetatud toimingu sooritamisel kogutakse ja töödeldakse informatsiooni. Ka ei saa ehitusjärelevalve puhul rääkida tema kehtivusest, sest toimingu õiguslikud tagajärjed sõltuvad ainult toimingu sooritamise faktist. Ehitusjärelevalve ei pruugi endast kujutada alati ühte konkreetset, ajateljele selgelt paigutatavat meedet. Ehitusjärelevalve on pikemaajalisem, vältav tegevus. Alates 2002 aastast on ehitusjärelevalve näol tehtud P. 8 kinnistu omanikule ettekirjutus, väljastatud ehitusluba, käidud kohapeal probleemi uurimas, kogutud informatsiooni jne. Kirjavahetus kinnistu P. 6 omaniku J.P.ga ulatub aastasse 2002, kirjavahetus Õ.P.ga algas 04. septembril 2003, mil kaebaja on Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ametilt taotlenud selgitusi P. 8 krundil toimuva kohta. Nimetatud ajavahemiku vältel (2002-2004) on P. 6 ja P. 8 krundi probleemiga tegeletud pidevalt, mida kinnitab mahukas kirjavahetus. Vastavalt Ehitusseadusele on ehitusjärelevalvet teostava ametniku pädevuses muuhulgas kontrollida ehitusprojekti vastavust nõuetele, saada ehitusjärelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni, tutvuda ehitamist käsitlevate dokumentidega ning nõuda põhjendatud juhtudel ehitusprojekti ekspertiisi. TSAPA ametnikud on korduvalt käinud P. 6 ja P. 8 kinnistutel, informatsiooni on saadud mõlemalt omanikult, Nõmme LOV’ilt ja Tallinna Maa-ametilt. M.K. on ehitusluba taotledes lisanud abihoone projektdokumentatsiooni kausta AS-i G. piiriküsimust kajastava selgitava kirja. TSAPA’t on piirivaidlusest (kelle kinnistul paikneb M.K. poolt ehitatud abihoone) teavitanud nii P. 6 omanik, naaberkinnistu omanik kui ka Nõmme LOV’i. M.K. esitas andmeid, mis on kantud avalikkesse registritesse ja mida isikul oli täielik õigus pidada õigeteks, seega ei saa väita, et M.K. oleks ehitusloa taotluses teadvalt esitanud valeandmeid.. Kuni koostatud pole uut katastriüksuse plaani, on jõus Harju Maakatastri kinnitatud ja Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonda saadetud plaan. Õ.P. kaebusele lisatud kahes TSAPA kirjas (14.06.2004 ja 27.07.2004) on viidatud TSAPA 12.02.2004 kirjale nr 1/3-1/133 (lisa 12), kus kaebajale selgitatakse, et vastavalt 10.02.2002 AS’i G. teostatud mõõdistustele ei asetse vaidlusalune hoone P. 6 kinnistul. Pealegi on mõlemad naabrid (P. 6 ja P. 8A) kooskõlastanud P. 8 abihoone asukoha. P. 6 omanikul J.P.l on soovitatud tellida AS-ilt G. täpse kuuri paigutuse kohta teostusjoonis. Nimetatud mõõdistuse käigus saaksid isikud taastada kadumaläinud piiripunktid. Ilma teostusjooniseta ei saa TSAPA ehituskontrolli osakond kontrollida P. 8 abihoone paigutuse vastavust projektile (lisa 13). Vastustaja leiab, et antud juhul ei ole põhjendatud tellida ehitusjärelevalve teostaja (TSAPA) kulul veel üks ekspertiis. Vastustaja on oma 10.10.2003 kirjaga nr 1/3-1/03/2555 teatanud Õ.P.le, et TSAPA ehituskontrolli osakond ei tee kinnistu piiride vastavuse kontrolli tegelikkusele (lisa 14). Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et uuest ehitusjärelevalve algatamisest keeldumist ei ole põhjendatud, vastustaja on viidanud oma 12.02.2004 kirjale, millega on oma seisukoha kaebajale esitanud. Tuginedes HKMS § 7 lõikele 1, lähtudes eelpool toodud seletustest ning TSAPA, P. 6 ja kaebaja kirjavahetusest on vastustaja seisukohal, et kaebajale on selgitatud ehitusjärelevalve põhjendamatust. Ehitusjärelevalve ei lahenda P. 6 ja P. 8 omanike vahelist vaidlust. Asjaõigusseaduse § 48 sätestab ühe kinnisasja omaniku õigused, kui teise kinnistu ehitis ulatub üle kinnisasja piiri. Naabrusõigusi puudutavad vaidlused kuuluvad tsiviilkohtu pädevusse. Kolmas isik toetab vastustaja seisukohti ning palub kaebuse jätta rahuldamata. Maamõõdufirma G. tunnistab oma viga ja on nõus asja korda tegema oma kulul. Selle variandiga ollakse nõus, kui P. 6 elanikud võtavad tagasi ülejäänud süüdistused. Alates 04.05.2001 on kolmanda isiku väitel tema koos perega (k.a koer) sattunud P. 6 elanike negatiivse ja kahjuks pahatahtliku fantaasia ohvriks. Pereliikmeid on korduvalt ja avalikult sõimatud, aias liikujaid on voolikuga pritsitud jne. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud menetlusosaliste selgitusi, tunnistaja ütlusi, hinnanud haldusasjas olevaid tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele järgnevatel motiividel: Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet (TSAPA) ehitusjärelevalvemenetluse käigus kohustas P. 8 kinnistu omanikku M.K.´t seadustama krundil asuvat ehitist (abihoonet) või selle lammutama, mis tähendab, et omanikule anti õigus valida kahe võimaluse vahel- kas seadustada ehitis või see lammutada. M.K. valis esimese võimaluse, st soovis abihoonet seadustada. Ehitis seadustati, millega täideti TSAPA ettekirjutus. Seega puudub alus abihoone lammutamiseks ning TSAPA õigustatult luges oma ettekirjutuses sisalduva kohustuse M.K. poolt täidetuks. Kohtu hinnangul vaidlus sisuliselt taandub naabrite konfliktile maa mõõdistamisel tekkinud vea tõttu. AS G. on tunnistanud oma viga ja on nõus oma kulul viga parandama. Sellest johtuvalt on arusaamatu, miks ei ole seda vaidlust lahendatud tunduvalt otstarbekamalt ja kiiremini, s.t AS-i G. abiga kohtuväliselt. Kahetsusväärne on tõdeda, et heanaaberlikele suhetele eelistatakse pikaleveninud tüli kahe naabri vahel neist ühele kuuluva abihoone ümberehituse ja ca 1,1-1,3 m suuruse maariba pärast. Samas vaidluse võiks lahendada kokkuleppe korras ja tülitsemata, kuid selleks peab olema mõlema poole tahteavaldus. Naabritevahelised vaidlused on oma sisult eraõiguslikud ning lahendatavad tsiviilkorras üldkohtus. Kaebuse esitaja nõuab kohalikult omavalitsuselt ehitusjärelevalvemenetluse algatamist kontrollimaks, kas P. 8 abihoone paikneb P. 6 piiril või kohati ületab seda. Kaebuse esitaja väitel kolmas isik sisuliselt tunnistab, et kruntide piirid ei ole paigas, kuid sellest hoolimata alustas abihoone rekonstrueerimist eelnevalt piiriküsimust lahendamata. Kohus siinkohal selgitab, et M.K. ega ka kohalik omavalitsus ei ole süüdi selles, et AS G., kes teostas maamõõdutöid, tegi maa mõõdistamise käigus vea, mida ta ise jätkuvalt tunnistab ning soovib viga parandada. Käesolev vaidlus oleks tunduvalt kiiremini oma lahenduse leidnud, kui kaebaja ja kolmas isik oleksid pöördunud AS-i G. poole avaldusega tekkinud vea parandamiseks. Samas peab kaebuse esitaja arvestama asjaoluga, et abihoone ümberehitus on seadustatud ning kohalikul omavalitsusel puudub alus nõuda ehitise lammutamist. Kaebuse esitaja võib soovi korral pöörduda hagiga üldkohtusse AS-lt G. kahjutasu väljamõistmiseks, kui kahju tekkis firma vea tõttu. Ehitusjärelevalve Ehitusseaduse (§ 59) tähenduses on: 1) ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine; 2) ehituslubade väljaandmine; 3) kasutuslubade väljaandmine; 4) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine; 5) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine; 6) käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud ettevõtja nõuetele vastavuse kontrollimine; 7) ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine; 8) ettekirjutuste tegemine vastavalt oma pädevusele. Ehitusjärelevalve teostamine oma territooriumil kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Käesoleva haldusasja materjalist nähtuvalt Nõmme LOV ja TSAPA ametnikud on ehitusjärelevalve korras käinud kohapeal olukorraga tutvumas, kogunud informatsiooni, mille tulemusel on tehtud akt-ettekirjutus ja ettekirjutus-hoiatus. Seega ei saa nõustuda kaebaja väitega, et ehitusjärelevalvet ei ole teostatud ning selle algatamisest keeldutakse. Kohus nõustub vastustajaga, et ehitusjärelevalve on pikaajalisem vältav tegevus. Ajavahemikul 2002-2004 on P. 6 ja P. 8 kruntide probleemiga pidevalt tegeletud, mida kinnitab mahukas kirjavahetus. Nõmme LOV ja TSAPA on kirjavahetusest nähtuvalt kaebuse esitajale ja tema abikaasale korduvalt selgitanud, miks ei peeta vajalikuks uue ehitusjärelevalve algatamist. Kohus nõustub vastustajaga selles, et uue ehitusjärelevalve algatamine ei lahenda tekkinud probleemi ning P. 6 ja P. 8 omanike vahelist vaidlust. Õige on vastustaja väide, et naabrusõigusi puudutavad vaidlused kuuluvad tsiviilkohtu pädevusse, kuna need tulenevad eraõiguslikest suhetest. Kohus ülalöeldut kokkuvõtvalt on jõudnud järeldusele, et puudub alus kaebuses esitatud nõude rahuldamiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HLMS §-st 26 lg 1 p 6 ja §-st 31 lg 1, 4, 5, kohus otsustas: Jätta Õ.P. kaebus rahuldamata. Elle Kask Kohtunik