) § 11 lg 1 p 2 kohaselt kontrollib kohus kaebuse saamisel, kas see kuulub halduskohtu pädevusse. Kohus leiab, et E.S.i kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 3 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu. 2. E.S. on Tallinna Halduskohtule esitanud kaebuse Riigikohtu 08.02.2006.a. määruse nr 3-7-12-750 peale, milles Riigikohus leidis, et E.S.i kassatsioonikaebus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 349 sätestatud menetlusse võtmist võimaldavate aluste puudumise tõttu põhjendamatu ning kassatsioonikaebus tuleb jätta menetlusse võtmata. Kaebaja palub, et halduskohus nõuaks Riigikohtult uue kostja kaasamist tsiviilasja nr 2/4/245 – 3178/00 ja et jätkataks tsiviilasja menetlemist. Sealjuures rõhutab kaebaja, et pärast uue kostja kaasamist alustatakse asja läbivaatamist algusest peale. Samuti palub kaebaja, et halduskohus hagi tagamiseks keelustaks ja peataks kostjate AS E., AS K., OÜ T.G., J.K. ja OÜ T.T. tehingud Rännaku pst 10 asuva elamuga. 3.
lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.
lg 1 kohaselt haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks.
lg 2 tulenevalt on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata avalik-õiguslikke ülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes.
lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. 4. Vastavalt Põhiseaduse §-le 146 ja kohtute seaduse §-le 2 tegeleb kohus õigusemõistmisega ja ei teosta avalik-õiguslikke haldusülesandeid. Õigusemõistmist läbi viiv või selles osalev organ ei ole haldusorganiks, küll on aga haldusorganiks täitevvõimu asutused, kui nad teostavad täitevvõimu ja seadusandlikku võimu, samuti Riigikogu Kantselei ja kohtuasutused, kui nad täidavad abistava iseloomuga haldusülesandeid. Kohtute tegevus on reguleeritud kohtute seadusega ja kohtumenetluse kohta käivate seadustega. Kohtute seaduse § 26 lg 2 kohaselt otsustab Riigikohus tema pädevusse kuuluvate asjade menetlusse võtmise kohtumenetluse seaduses sätestatud alusel vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Asi võetakse menetlusse, kui selle menetlemist nõuab vähemalt üks riigikohtunik. Käesolev kaebus on esitatud kohtuvõimu poolt antud määruse peale, mis ei ole haldusakt. 5.Põhiseaduse § 149 kohaselt on maa- ja linnakohtud ning halduskohtud esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 694 lg 2 sätestab, et Riigikohtu otsus ja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrus jõustuvad nende avalikult teatavakstegemise päeval ja nende peale ei saa edasi kaevata. Seega, kui esimese ja teise astme kohtute lahendite peale on õigus edasi kaevata mitte halduskohtusse, vaid vastava kohtumenetluse seaduses sätestatud korras, siis Riigikohtu lahendid vaidlustatavad ei ole. Riigikohtu ülesanne on menetlusosaliste individuaalsete õiguste kaitsmine viimase kohtuastmena ja samuti otsustab Riigikohus viimast korda iga asja, et veenduda, kas varasemates kohtulahendites on õigust õigesti kohaldatud ja tõlgendatud. 6.
lg 4 kohaselt tagastab halduskohus määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Eelnevast lähtudes tagastab kohus E.S.i kaebuse ning selgitab, et kuna Riigikohtu lahendid on lõplikud ja edasikaebamisele ei kuulu, ei ole tal võimalik Riigikohtu menetlusse võtmisest keeldumise määrust vaidlustada. 7.
lg 3 p 1 kohaselt tagastatakse kaebuselt tasutud riigilõiv, kui kaebus jäetakse läbi vaatamata, kuna kaebus ei kuulu lahendamisele halduskohtus. Analoogne säte sisaldub ka riigilõivuseaduse (RLS) §-s 15. Kohus selgitab, et kaebajal on õigus taotleda antud asjas tasutud riigilõivu tagastamist RLS §-s 11 sätestatud korras., s.o. kirjaliku avalduse esitamisega riigilõivu võtjale kahe aasta jooksul tasumise päevale järgneva aasta 1.jaanuarist arvates. Lea Kuuse Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.