lg 3 sätestatud ajalehtede kättesaadavus on tagatud peale eeltoodu ka võimalusena, kui isik või tema lähedased vormistavad ajakirjanduslevis tellimuse ning tellitu edastatakse läbi vangla üldosakonna igapäevaselt kontaktisiku kaudu. Väide, et Tallinna Vangla ei ole võimaldanud kaebajale üleriigilisi päevalehti ning ajakirju on paljasõnaline. Ajalehtede laenutus toimub vastavalt Tallinna Vangla direktori Toomas Malva poolt kinnitatud Vangistusosakonna eelvangistushoonete kambrites viibivate isikute raamatukoguteenuste kasutamise graafikule, mis on olnud kogu aeg muutumatu ja toimikusse on esitatud graafik selleks, et näidata, kuidas olid kinnipeetavad teadlikud raamatukogu teenuse kasutamisest. Graafiku alusel oli kinnipeetavatele teada, et nad saavad 2 korda kuus iga kuu vastaval nädalavahetusel esitada tellimuse, need ajad ei ole muutunud sõltumata aastast, mil graafikud kinnitatakse direktori poolt. Graafik lihtsustab ja korrastab vangla tööd. Tallinna Vanglas ei ole võimalik igal päeval selle päeva ilmuvat ajalehte välja jagada. Tellitud lehed kogutakse kokku ja nädala jao lehed komplekteeritakse ja köidetakse üheks paketiks, et tagada nende säilivus. Sellised komplekteeritud ja köidetud paketid antakse kinnipeetava tellimuse alusel lugeda isikule, kes oli lehe tellinud. Isegi selline meede ei taga lehtede säilivust, kuna tagastatakse rikutud ajalehed. Vangla leiab, et igapäevaselt riigis toimuva vajaliku info saab kinnipeetav teada ka läbi TV ja raadio, mis kompenseerib ja tasakaalustab info saamise võimalusi. Kambrites on olemas krapid, mille kaudu saab tellida programmi, et kuulata infosaateid. Soovi korral kuulata uudiseid tuleb esitada sooviavaldus korrapidajale. Vanglal ei ole seni olnud kaebusi selle kohta, et kinnipeetavani ei jõuaks tema soovil üleriigiline vangla tellitud ajaleht ja D.i probleem tundub olevat kunstlikult tekitatud. Lehti ei ole võimalik igapäevaselt anda, kuivõrd vanglas on ca 1100 kinnipeetavat ja tellitud lehtede arv ei võimaldaks ka parema organiseerimise korral anda kõigile kinnipeetavatele lehed kätte samal päeval. Kaebaja kahtlus tagakiusule ei ole põhjendatud. Antud kaebuse osas tuleb möönda, et Vangla ei saa esitada kohtule tõendeid, missugused tellimused kaebaja on märgitud perioodil esitanud, kuna raamatukogutöötaja säilitab raamatute tellimused, mitte aga ajalehtede tellimused. Et töötaja, kes võiks anda lähemaid selgitusi raamatukogu töö kohta, on töölt lahkunud raske haiguse tõttu, siis ei saa esitada ka tellimuslehti, juhul kui nad on säilinud. Ajalehtede tellimislehed visatakse reeglina ära ja lehe tellimist ei fikseerita nii nagu 4 raamatute osas, mil koostatakse eraldi koond. Endist töötajat ei saa kutsuda tunnistajaks, kuivõrd endise töötaja tervislik seisund seda ei luba- ta invaliidistus insuldi tagajärjel. Kaebuse alusel kontrollis E.O. olukorda kohapeal. Ta ei leidnud ajalehte tellimusi, eeldab, et neid ei ole säilinud ja seni puudus selleks ka vajadus, kuivõrd ei ole esitatud sellekohaseid pretensioone. Töötaja pikaajalise haiguse ajal asendasid teda teised isikud ja tagantjärgi ei ole võimalik kindlaks teha, kellega konkreetselt kaebaja suhtles. Töötaja R.R. ei mäletanud, et D.il oleks olnud probleeme ajalehtedega. Kontaktisik mäletas probleeme seotult asjade äraandmisega. Praegu töötatakse välja uut korda, kuna uus töötaja asus tööle ja ta seab sisse kontrollisüsteemi. Vangla esindaja A. Heinsaar jääb seisukohale,
lg 1 ei saa tõlgendada kohustusena tellida ajalehti nii, et neid jaguks igaks päevaks kõigile kinnipeetavatele. Kuna iga kinnipeetav omab õiguse tellida lehti ka oma vahendite arvel, siis need tellitud lehed antakse koheselt kinnipeetavale üle temale saabuva postiga ehk sellisel juhul tagatakse igal päeval ajalehe lugemine. Vangla tellimus lehtede arvus ja valikus sõltub temale eraldatud vahenditest ehk riigi võimalustest. D. on Tartu vanglasse tellinud lehed ja Tallinna Vanglasse ta neid tellinud ei ole. Ta saaks kasutada ümberadresseerimise meetodit. Vangla-ametnikud tellitud lehti ei loe ja komplekteeritult viiakse need tellimuse alusel kambritesse ja alusetu on kaebaja kahtlustus, et lehti ei jagu põhjusel, et neid loevad vanglatöötajad. Vastavalt võimalusele on tagatud kinnipeetavale lehelugemine ja alusetu on väita, et ajalehed ei ole kättesaadavad. Kaebuse väited on otsitud ja antud juhul on tekitatud D.D.i poolt kunstlikult ja alusetult uus vaidlusteema. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ning palub jätta kaebus täies mahus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Asja kohtuliku arutamise tulemusel jäi D. D. oma taotluste juurde tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla tegevusetus ajalehtede ja ajakirjade lugemise võimaluse tagamisel, milline kohustus on Tallinna Vanglal vangistusseaduse § 30 lg 1 lähtuvalt ning teha ettekirjutus Tallinna Vanglale, et vangla võimaldaks kaebaja viibimisel Tallinna Vanglas lugeda neid ajalehti ja ajakirju, mis on Tallinna Vanglale eraldatud. 1)Vastavalt VangS § 30 lg 1 tagatakse kinnipeetavale vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju ja § 31 lg 1 kohaselt võimaldatakse jälgida raadio-ja televisioonisaateid. Vastavalt VangS § 31 lg 2 on kinnipeetaval lubatud vangla vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangistuse täideviimise eesmärke ja vangla julgeolekut või sisekorda. Kaebuse esitaja kasutab Tartu vanglas märgitud võimalust ja ta on tellinud ajalehed. Viibides Tallinna Vanglas ta märgitud võimalust ei kasuta, kuivõrd viibimine on ajutine ja ajaliselt ei ole ette teada, millal ta viibib Tallinna Vanglas. Kohus nõustub kaebaja seisukohaga, et ebamõistlik oleks nõuda kaebuse esitajalt, et ta telliks kahes vanglas ajalehti või et ta teeks ümberadresseerimise tellitud lehe osas Tallinnasse selleks, et ta saaks lugeda ajalehti, mis on tellitud tema enda poolt. Kui kaebaja aga otsustaks seda meetodit kasutada, võimalik, et see võiks olukorda leevendada ja vanglal lasuks seejärel kohustus ajalehed talle väljastada ehk nagu ütleb seadus- tagada see õigus. Kaebuse esitaja soovis lugeda Tallinna Vanglas neid lehti, mis on tellitud Tallinna Vangla poolt lugemiseks raamatukogu 5 kaudu. Seega tuleb välja selgitada, kas kaebaja õigusi rikuti Tallinna vangla poolt tellitud lehtede kättesaadavaks tegemisel. Vastavalt VangS § 30 lg 1 leiab kaebaja, et tal on õigus saada lugemiseks üleriigilisi päevalehti ning ajakirju ja seda igapäevaselt. Vastustaja sellise seaduse tõlgendusega ei nõustunud. Kohus märgib, et kaebaja ekslikult leiab, et kinnipeetava õigus üleriigiliste päevalehtede lugemiseks tuleneb PS § 44. PS § 44 kohustab riigiasutusi, kohalikke omavalitsusi, ametiisikuid seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta; isik võib tutvuda arhiivides hoitavate andmetega. Kaebaja on kohtusse pöördunud halduse tegevuse seaduslikkuse kontrolli küsimuses, mis tähendab, et haldusvõim tohib individuaalset vabadust piirata ainult siis, kui teda volitab selleks seadus ( PS § 3 lg 1 lause 1); ükski halduse õigusnorm ei tohi olla vastuolus ühegi kõrgemal astmel oleva õigusnormiga, so seaduse, põhiseadusega. Kaebaja õigus kasutada Tallinna Vangla raamatukogu teenust ei tulene PS § -st 44. Kõigi ja igaüheõigused tulenevad eelkõige PS teise peatüki mitmetest sätetest, sh § 19 lg 1, mille kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Õiguslikku vabadust riivab iga halduse keeld või käsk; § 19 lg 2 lubab üldist vabadusõigust piirata. VangS sätestab kinnipeetavate õigused ja kohustused. Kaebaja ei ole märkinud,
S § 30 lg 1 sätestab ühe eneseteostuse võimalusena õiguse saada lugemiseks ajalehti ja ajakirju ja selle võimaluse peab tagama vangla. Kohus leiab, et kaebaja soovib kaitsta märgitud õigust. Vaidlusküsimus tekkis esmalt, kas VangS § 30 lg 1 kohustab igapäevaselt garanteerima kinnipeetavale võimaluse lugeda üleriigilisi päevalehti või sätestab see õigusnorm kohustuse tagada selle õiguse realiseerimine vastavalt vangla võimalustele. Vastustaja leidis ka seda, et norm ei kohusta neid otseselt võimaldama kinnipeetavatele ajalehtede ja ajakirjade lugemist, kuna on olemas alternatiivvõimalused. Kohus nõustub, et võimaluse loomine lugeda ajalehti ja ajakirju on kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega ja selles küsimuses vaidlust ei tekkinud, vastupidiselt ei oleks vangla saanud sisse seada korda, mis võimaldab tellida üleriigilisi ajalehti ja ajakirju. Vaidlust ei ole ka küsimuses, et kaebajale oleks tehtud takistusi lugeda ajalehti siis, kui need on tema enda poolt tellitud. Kuna vastustaja aga on kinnitanud, et vanglas kehtib kord, mille alusel saab kinnipeetav tellida ajalehti ja ajakirju, siis järeldab kohus, et Tallinna Vangla on võtnud kohustuse tagada ajalehtede ja ajakirjade lugemine kinnipeetavale arvestamata, et on olemas ka alternatiivvõimalused. Seega tuleb kontrollida, kas vangla kohtles kaebajat võrdselt teiste isikutega ja kuidas kohaldus kehtiv kord kaebaja taotluste suhtes. Kohus leiab erinevalt kaebuse esitajast, et kinnipeetav ei saa nõuda, et vangla võimaldaks temale igapäevaselt ajalehe või ajakirja, nii nagu ta saaks seda osta vabaduses olles. Vabadusekaotusliku karistuse rakendamisel vaba eneseteostuse võimalused võivad olla piiratud, sh piirangud sätestab seadus. VangS § 30 lg 1 tuleb mõista nii, et vangla peab tagama ajalehtede ja ajakirjade kättesaadavuse, mis eeldab vastava korra sisseseadmist ja selle korra täitmist. Seadus kasutab mõistet “tagatakse“ võimalus. Antud juhul ei ole vaidlust küsimuses, et vanglas ei kehtiks vastavat korda ja võimalust. Korra sisseseadmisel tuleb jälgida, et seejuures ei toimu keelatud diskrimineerimist (näiteks rassilise kuuluvuse, nahavärvi, keele ja religiooni, rahvusliku või sotsiaalse päritolu, sünni, majandusliku staatuse tõttu) korra seadmisel ja täitmisel. Kohus ei 6 tuvastanud, et kord piirab isikute võimalusi ja sisaldab reegleid, mis viitaks keelatud diskrimineerimisele. Venekeelseid ajalehti vastavalt kaebaja soovile on tellitud. Küsimus, kas vangla lõi sellised võimalused ehk seadis sisse korra, oli kaebaja poolt kahtluse alla seatud põhjusel, et toimikusse oli esitatud täpsema regulatsiooni näitamiseks, et Tallinna Vangla direktori Toomas Malva poolt kinnitati „Vangistusosakonna eelvangistushoonete kambrites viibivate isikute raamatukoguteenuse kasutamise graafik 01.september – 31.detsember 2005.a.“ Nimetatud regulatsiooni kohaselt tuleb esitada raamatu, ajalehe või ajakirja saamiseks kirjalik taotlus vastavalt tellimisnimekirjale selleks ettenähtud ajal. Kaebaja leidis, et vangla poolt toimikusse esitatud raamatukogu teenuse graafik ei ole asjakohane ja seda ei saa võtta kui tõendit. Vangla esindaja kinnitas, et neil on ka kaebust puudutava aja kohta vastav graafik. Kohtule jääb arusaamatuks siinkohal, miks seda asja arutamise ajaks ei esitatud, kuivõrd kaebus oli välja saadetud aegsasti ja asja arutamise aeg oli teada. Kohus eelnevalt leidis, et vangla peab tagama sellise võimaluse ehk looma need eeldused ja tingimused, mis kindlustavad võimaluse lugeda ajalehti. Käesoleva kaebuse andmed kinnitavad, et vangla on loonud põhimõttelised tingimused, mis peaksid tagama üleriigiliste ajalehtede lugemise nende võimaluste piires, mis arvestavad vangla realiteete ja materiaalseid tingimusi. Kohus ei näe iseenesest kaebaja õiguste rikkumist selles, et vangla kogub ajalehed, grupeerib need ning köidab, et tagada nende säilivus, kuivõrd reaalselt kinnipeetavate kultuuri ja käitumise tase ei garanteeri, et väljajagatud ajalehtedega käitutakse heaperemehelikult ning tagatakse säilivus. Kui ajalehtede tellimine on seatud sõltuvusse olemasolevatest ressurssidest, siis on problemaatiline selle asendamise või taastamise võimalus eelkõige materiaalsete ressursside piiratuse tõttu. Kohtul ei ole andmeid, kuipalju kinnipeetavaid tegelikult sooviks lugeda ajalehti, et esitada seisukoht, kas tellitud ajalehtede arv katab tegeliku nõudluse ja kas tehti kõikvõimalik, et kasutada ära olemasolevad ressursid. Kaebajal on selles osas oma nägemus, kuid küsimus ei ole tõusetunud mitte selle tõttu, et asjas oleks tehtud keeldumine, et ajalehte ei saanud anda, kuna näiteks järjekord oli pikk või lehte ei jagunud kõigile soovijatele. Eeldades, et tellitud ajalehtede arv vastab tegelikele materiaalsetele võimalustele (vastustaja väide) ja tagab senise nõudluse, ei ole võimalik nõustuda kaebajaga, et seaduse kohaselt peavad kõik vangid soovi korral saama tutvuda ajalehtedega ja seda lehe saabumise päeval. Üheaegselt ei saa ka vabaduses viibivatele isikutele ükski raamatukogu tagada laenutamisel tellimuse täitmist. Vabaduses viibivad isikud ei saa ka osta lehte igal päeval, see sõltub eelkõige nende materiaalsetest võimalustest. Teadaolevalt ei ole võimalik paljudel isikutel EV-is osta ja lugeda ajalehti soovitud ulatuses eelkõige materiaalsete võimaluste puudumisest. Kinnipeetav ei saa nõuda, et ta riigi võimalustega ei arvesta. Isegi Euroopa vanglareeglistikus (Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse nr R
Kui vangla on astunud samme, et reguleerida ja sisse seada kord, 7 mis võimaldab tagada ajakirjade ja ajalehtede kättesaadavuse kinnipeetavale, siis on täidetud seadusandja nõue. Isegi soovituslike normide kohaselt märgitakse ära ajalehtede kättesaadavus regulaarselt, mis tähendab korrapärast, reeglipärast, kindla korrastusega tegevust, mitte aga garanteeritust igapäevaselt lugeda ajalehte. Kohus kontrollis, kas Tallinna vangla on taganud korra, mis võimaldab kinnipeetavatel lugeda ajalehti ja ajakirju. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et vangla poolt toimikusse (tlk 29) esitatud vangistusosakonna eelvangistushoonete kambrites viibivate isikute raamatukoguteenuste kasutamise graafik 01.09- 31.12.2005 parandusega 2006, mis on õiendamata, ei ole korrektne tõend, seda enam, et ta ei puuduta vaidlusalust perioodi. Kuid nähtuvalt vastustaja selgitustest ei esitanud ta seda käesolevalt kui tõendit, vaid soovis selgitada, kuidas raamatukogu kord oli sisse seatud ja vastavalt pikemal ajaperioodil kujunesid ajagraafikud, et regulaarselt tegutseda ja garanteerida ajalehtede kättesaadavus. Sisulist vaidlust käesolevas asjas ei ole küsimuses, et kaebaja ei olnud teadlik, kuidas kasutada raamatukogu teenust, millal ning kellele esitada tellimuslehed. Et ta teadis ning kasutas korda õigesti, kinnitab kaebaja väide, et ta esitas tellimuslehed ja sai raamatuid. Kuna selline süsteem funktsioneeris, siis ei ole oluline, kas see kord tulenes kirjutatud reeglitest või üldiselt kõigile teadaolevatest tava-reeglitest, mida kasutati ja mis toimisid. Seega jääb kohus seisukohale, et vangla on sisse seadnud korra, mis peab tagama ajalehtede kättesaadavuse ehk täidetud on VangS § 30 lg 1 tingimused. Kohus jääb seisukohale, et vangla ei pea garanteerima ajalehe kättesaadavust igal lehe ilmumise päeval. Vastavalt võimalustele ja kaasaja tingimustele uuendatakse ja tagatakse ka selle hüve kättesaadavust ning Tallinna Vangla kinnitab, et ta on astunud uue töötaja saabumisel samme selleks, et leida võimalusi senisest täpsema korra sisse seadmiseks, et tagada lehtede kättesaadavus ja laenutamise reeglistik. Antud juhul on aga kaebaja suhtes tehtud piiranguid kehtiva korra suhtes sellega, et ta ei saanud pikemal perioodil ühelgi korral ajalehti, ehkki oli tellimused esitanud. Kuna vastustaja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et D.D. ei tellinud ajalehti, siis tuleb asuda seisukohale, et kaebaja väide nende tellimise kohta on õige. Kuna vangla ei ole säilitanud ajalehtede tellimuskirju või fikseerinud muul viisil, kes olid tellinud ja keda teenindati, siis on see vangla asjaajamise ja sisetöö küsimus, kuidas esitada vaidluse puhkemisel tõendid, et vangla on käitunud kooskõlas tema poolt kehtestatud korraga. Kuna vangla seda ei suuda, tuleb lugeda kaebaja väide õigeks. Kaudselt kinnitab kaebaja poolt tellimuse esitamist märgukirjade saatmine vahetult sündmuste kulgemise ajal, mil oleks saanud välja selgitada, miks kaebaja on pöördunud vangla poole ja mis probleemid ajalehtede tellimisega olid tekkinud. Kohtuotsuses on kaebuse asjaoludes kohus ära märkinud, missuguse pöördumise tegi D.D. vangla juhtkonnale 21.02.06.a. ja 10.03.06.a. Esimeses pöördumises ta märgib ära, et temale ei ole toodud ajalehti vaatamata mitmekordsetele pöördumistele ja ta palub tagada üleriigiliste ajalehtede kättesaadavus. Vastuses aga märgitakse, kuidas saab ajalehti tellida- so tuleb esitada nõuetekohane kirjalik taotlus. Vastustaja ei ole esitanud aga vastamisel ega asja arutamise käigus tõendeid, mis kinnitaks, et probleem oli tekkinud nõuetekohase kirjaliku taotluse puudumisest. Teises pöördumises märgib kaebaja, et tema mitmekordsed pöördumised ajalehe saamiseks ei toonud soovitud tagajärgi ja ta palub võtta tarvitusele meetmed, et ta saaks lugeda ajalehte „Vesti Dnja“. Vastuses märgitakse uuesti kord, kuidas saab ajalehti laenutada, kuid vastusest ei nähtu, et oleks tehtud kindlaks, et kaebaja jättis selle korra nõuded täitmata. Kaebaja ei olnud kurtnud, et ta ei tea tellimise korda, vaid ta väitis, et temale ei ole toodud ajalehti, kuigi ta tegi pöördumised. Kaebuse esitaja väitele, et selle aja 8 jooksul oli tellimuste esitamise aegu 3-4, vastustaja vastu ei vaielnud. Vastustaja poolt ei esitatud tõendeid selle kohta, et kogu perioodi kestel ei olnud võimalik tuua kordagi ajalehti ja et selleks oli mõjuv põhjus. Kuigi vangla töötaja oli haigestunud ja mõeldamatu on invaliidistunud isiku tunnistajaks kutsumine leiab kohus, et ei ole usutav, et kogu töö seisnes vaid ühe isiku teadmistel ja organiseerimisel. Seega on tõendamata, et vangla jättis lehed D.i tellimusel toomata mõjuval põhjusel. Vastustaja seisukoht, et on olemas alternatiivne võimalus, kuidas saada informatsiooni välismaailmast, on kohtul eelnevalt selgitatud. Kohus nõustub, et kinnipeetavatel on õigus vaadata TV ja kuulata raadiot, kuid nõustub kaebaja seisukohaga, et see ei välista tema õigust tellida ajalehte, seda enam, et vangla on sisse seadnud selle võimaluse ja puuduvad andmed, et tellimust ei saanud täita ning tulnuks kasutusele võtta alternatiivvõimalused. Kas kaebaja vaatab TV-d või kuulab raadiot, ei tähenda, et ta ei võiks samal ajal tellida vangla ajalehti. Kaebust ei põhjustanud asjaolu, et D. soovis kuulata raadiot ja seda ei võimaldatud. Kaebaja oma esialgses kaebuses ei märkinud, et temale ei ole võimaldatud kuulata vangla raadiot või vaadata TV-d. Kaebaja oma kaebuse nõudeid ei laiendanud ega ole ka vanglale tehtud pöördumistes kirjutanud, et tal puudus selline võimalus ning rikuti tema õigusi tulenevalt VangS §-st 31 lg 2. Kaebuse arutamisel kaebaja ei asunud ka tõendama, et ta oli esitanud nõude võimaldada tal kuulata raadiot ja et selles palve tehti keeldumine või oldi tegevusetu. Kohtus asja arutamisel oli vastustaja märkinud, et on alternatiivvõimalused, mida saaks kasutada. Kaebaja ei ole aga kaebusega pöördunud kohtusse põhjusel, et tema õigusi rikuti TV ja raadio kasutamisel, seda tõendab nii kaebus kui ka kaebuse taotlus. Selle tõttu on ainetu kaebuse esitaja väide, et rikuti tema õigusi VangS § 31 lg 1 alusel. See säte kehtib nõuete suhtes, kui vaidlus oleks esitatud takistuste tegemisel raadio kuulamisel ja televisiooni jälgimisel. Kaebaja taotles ettekirjutust, et Tallinna Vangla võimaldaks lugeda neid ajalehti ja ajakirju, mis on Tallinna vanglale eraldatud ja seda ajal, mil ta viibib Tallinna Vanglas. Kohus märgib, et kuigi kaebaja ekslikult leidis, et seadus garanteerib temale õiguse lugeda ajalehti ilmumise päeval või igal päeval, on ta ka ise loobunud ettekirjutuse osas nõudest, et ta peaks saama lugeda ajalehti igal päeval või ilmumise päeval. Kohus eelnevalt märkis, miks ta leiab, et kaebaja ei saakski nõuda ajalehti lugemiseks igal päeval või siis ilmumise päeval. Kui riigi võimalused muutuvad, siis saab ilmselt kehtestada selgema regulatsiooni. Kuigi vastustaja väitis, et hetkel kehtib kord kõigile ühesuguselt, ei ole seda väidet võimalik kontrollida osas, mille kohaselt tuleks uurida, kuidas rahuldati tellimused ja kas oli järjekord või mitte. Kohus on juba märkinud, et ka näiteks linna raamatukogudes esitatakse tellimused ja vältimatult tekib järjekord, mis ei tähenda, et igale riigis elavale kodanikule peaks olema tellitud kas lehe eksemplar või siis raamat. Kas kaebajat koheldi ebavõrdselt, ka seda ei saa kohus tuvastada, kuna vastustaja ei esitanud andmeid, kuidas seati tellimused järjekorda ja kelle tellimused täideti, kui palju üldse oli märgitud perioodil tellimusi ajalehtedele. Kaebaja väidet arvestades, et ka teised ei saanud lehti, kui ta palus teistel temale oma kambrist lehed tellida, tuleb nentida, et mingil perioodil ei olnud lehtede jaotamine garanteeritud. Kohtul tuleb nõustuda seetõttu kaebajaga, et kaebaja suhtes ignoreeriti kehtivat korda vaikimisi ja puuduvad andmed, et tellimust selle aja sees ei olnud võimalik kordagi täita. See on õiguste rikkumine, kuna kaebaja lehti ei saanud ning ei ole esitatud põhjusi, miks ta neid ei saanud. Kui kaebaja jäeti põhjuseta lehtedest ilma 3-4 tellimuse perioodi kestel, siis tuleb see aeg lugeda 9 ebamõistlikuks. Kui vastustaja kogub kõik lehed kokku nii, et tellida saab vaid nädala korraga ja sellest võib tekkida järjekord, siis on see ebaõige töö korraldamine, kuivõrd sellisel jaotamisel ei ole tõenäoline välistada kunstlikult tekkivaid järjekordi. Kinnipeetavad võivad lehti kultuuritust käitumisest lõhkuda sõltumata, kas nad on köidetud nädala või poole nädala kaupa. Kohus märgib, et kohustamisnõue kuulub rahuldamisele siis, kui kaebajal on õigus tegevust nõuda. Kohus leiab, et antud juhul on kaebajal õigus üldjuhul laenutada ajalehti, kuniks ei piirata neid õigusi. Antud hetke seisuga ei ole neid piiratud. Tallinna Vanglat saab kohustada vaid üldiselt, et D.D.i Tallinna Vanglas viibimise ajal esitatud tellimused võetakse mõistliku ajaga täitmisele ja kui tellimust ei saa täita, tuleks seda põhjendada. Tellimuse mittetäitmisel ta saab äraütlemise põhjendamisel vajadusel kontrollida ja vaidlustada. Tellimuse täitmist ei saa kaebaja nõuda siis, kui vangla kehtestatud põhjustel on vangla vabastatud ajalehe tellimuse täitmisest. Kohus leiab, et D.D.i kaebus tuleb rahuldada. Kuna kaebuse esitaja riigilõivu ei tasunud ja kohus oli ta tunnistanud maksujõetuks, siis ei kuulu kaebuse rahuldamisel hüvitamisele kaebaja kasuks kohtukulu. Vastavalt HKMS § 95 lg 1 kui kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse. Seega tuleb riigilõiv summas 10 krooni välja mõista Tallinna Vanglalt riigituludesse. Karin Kalmiste kohtunik 10 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.