2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale S.J.’ile Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, lisades halduskohtu määruse ärakirja ja tagastatud dokumendid (
KOHUS LEIAB: 1. Vastavalt
lg-le 1 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. 2. Kaebuse esitaja on halduskohtule esitanud kaebuse ajalehe „E.E.“ vastu kaebajale tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamiseks summas 500 000 krooni, kuna kaebaja leiab, et ajaleht on avaldanud tema kohta alusetult ja kontrollimata andmeid seoses kaebaja kohta algatatud kriminaalasjaga. 3.
lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine.
lg 1 sätestab, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks.
lg 2 tulenevalt on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata avalik-õiguslikke ülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Eeltoodu alusel on halduskohtus menetletava kohtuvaidluse üheks pooleks avalik-õiguslik isik ja vaidlus peab olema tekkinud avalik-õiguslike suhete pinnalt. 4. Ajalehte „E.E.“ annab välja E.A., mille õiguslikuks vormiks on aktsiaselts. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 25 lg 1 järgi on aktsiaselts eraõiguslik juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. 5.
kohaselt on halduskohtusse pöördumisel primaarne isiku subjektiivsete õiguste rikkumine või vabaduste piiramine avalik-õiguslikus suhtes avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva isiku poolt. Kohus leiab, et antud kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuna kaebajale on väidetavalt kahju tekitanud tema kohta andmete avaldamisega eraõiguslik juriidiline isik. Seega ei ole tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, vaid eraõiguslikest suhetest tuleneva vaidlusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 kohaselt tsiviilasi on eraõigussuhetest tulenev kohtuasi, mis vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses. TsMS § 9 lg 1 sätestab, et tsiviilasju lahendavad maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. 6. Vastavalt
lg-le 4 halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Eeltoodust ilmneb, et tegemist ei ole kahjunõudega, mis oleks vaidlustatav halduskohtus, ja kaebus tuleb tagastada selle esitajale läbivaatamatult. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik oma õiguste kaitsmiseks pöörduda Harju Maakohtu poole. Kuna kaebaja märgib kaebuses oma ühe võimaliku tahteavaldusena ka kriminaalmenetluse algatamist (kriminaalvastutusele võtmist), siis selgitab kohus, et halduskohtu pädevusse ei kuulu ka kriminaalmenetluse algatamine, kriminaalvastutusele võtmine ega selle üle kontrolli teostamine. Nimetatud küsimuses on kaebajal võimalik pöörduda uurimisasutuse või prokuratuuri poole. Hurma Kiviloo Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.