← Eesti

3-04-226/7

3-04-226 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kõhus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja kõht 16.06.2006.a Tallinn Haldusasja number 3-04-226 (endine nr 3-2006/2004) Haldusasi Aktsiaseltsi B. ja Aktsiaseltsi V. kaebused majandus- ja kommunikatsiooniministri ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri tegevus AS V. taotluse läbivaatamisel õigusvastaseks tunnistamiseks ning majandusja kommunikatsiooniministri kohustamiseks tegema Vabariigi Valitsusele ettepaneku Lennusadama akvatooriumi piiride määramiseks Asja läbivaatamise kuupäev 01.06.2006.a Menetlusosalised Kaebuste esitajad AS B. ja AS V., esindaja Eduard Neiman Vastustajad majandus- ja kommunikatsiooniminister ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler, esindaja Rein Latt Jätta AS B. ja AS V. kaebused rahuldamata RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi 15.07.2004.a kirjaga nr 3-2-1/9306 teatati ASle V. vastuseks taotlusele lennusadama akvatooriumi piiride määramiseks, et ei pea enne Küti 17

(17a)ehitiste ja rajatiste omandivaidluse lõppemist sadama akvatooriumi piiride kindlaksmääramist võimalikuks, kuivõrd 21.07.2000.a tehtud määrusega tsiviilasjas nr 2/3/2276180/97 keelati riigi hagi tagamiseks AS-1 V., OÜ-1 B.E. ja OÜ-1 A.P. Tallinnas Küti 17 ja 17a asuvate ehitiste ja rajatiste koosseisu muutmine, uute ehitiste ja rajatiste püstitamine ja igasugused ehitustööd nimetatud maa-alal (tl 7, 27). Kiri oli allkirjastatud minister Meelis Atoneni ja kantsler Marika Priske poolt.
  1. AS B. esitas 05.08.2004.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles: 1) teha ettekirjutus, mis kohustaks Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi ministrit rahuldama AS V. taotlus ja esitama Vabariigi Valitsusele ettepaneku Lennusadama akvatooriumi määramiseks; 2) tunnistada Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi ministri Meelis Atoneni ja kantsleri Marika Priske tegevus AS V. taotluse läbivaatamisel õigusvastaseks (tl 2-6).
  2. AS V. esitas 05.08.2004.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles: 1) teha ettekirjutus, mis kohustaks Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi ministrit rahuldama AS V. taotlus ja esitama Vabariigi Valitsusele ettepaneku Lennusadama akvatooriumi määramiseks; 2) tunnistada Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi ministri Meelis Atoneni ja kantsleri Marika Priske tegevus AS V. taotluse läbivaatamisel õigusvastaseks (tl 22-26). "
  3. Tallinna Halduskohtu 29.10.2004.a määrustega jäeti AS B. ja AS V. kaebused käiguta ja anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (tl 15-16 ja 34-35). Kaebuste esitajad vastasid kohtule 17.11.2004.a (tl 18-19,37-38).
  4. Tallinna Halduskohtu 17.01.2005.a määrusega võeti AS B. ja AS V. kaebused menetlusse ja liideti ühte menetlusse (tl 40-41). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  5. Kaebuste esitajad leiavad, et majandus- ja kommunikatsiooniminister ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler on AS V. taotluse käsitlemisel rikkunud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3, § 11, § 14, § 32 ja § 146; sadamaseaduse (SadS) § 4 lõiget 2 ning Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu § 2, § 3 lõiget 1 ja 2, § 4 lõiget 1 ja 2 ning kohaldanud ebaõigesti tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lõiket 1; TsÜS rakendamise seaduse § 2 ja asjaõigusseaduse § 32 ja § 92 lõiget
  6. Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi minister Meelis Atonen ja kantsler Marika Priske on põhiseaduse asemel juhindunud oma isiklikust arvamusest ja nende tegevus on alusetu, st on vastuolus põhiseadusega. Viited Tallinna Linnakohtu määrusele tsiviilasjas nr 2/3/227-6180/97 ei ole asjakohased. AS V. on aadressil Küti tn 17 ja 17a Tallinnas asuvate sadama hoonete ja rajatiste heausklik omandaja ning AS B. on nende seaduslik kaasvaldaja. SadS ei sisalda sätteid, mis annaksid majandus-ja kommunikatsiooniministrile õiguse jätta akvatooriumi määramise taotluse rahuldamata seoses tsiviilõigusliku vaidlusega. Lennusadama akvatooriumi kiire määramine vastab kaebajate avalikele huvidele, sest see soodustaks laevasõidu turvalisuse tagamist ja aitaks kaasa sadamat majandava subjekti ees seisvate takistuste kõrvaldamisele. AS B. ja AS V. käsutasid suuri välisinvesteeringuid Saksamaalt Küti 17 maa-alade arendamiseks
  7. Vastustajad kaebust ei tunnista. SadS § 4 lõike 2 kohaselt määrab meresadama akvatooriumi piirid majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepaneku ja kohaliku omavalitsuse volikogu kooskõlastuse alusel Vabariigi Valitsus. Majandus- ja kommunikatsiooniminister ei saa vastavat ettepanekut valitsusele teha lihtsalt ühelt isikult laekunud taotluse alusel, vaid arvestada tuleb konkreetseid asjaolusid. Akvatoorium on sadama osa. Sadamat hoiab korras sadama valdaja. Sadama valdaja ülesanneteks vastavalt SadS §-le 12 on muuhulgas hüdrotehniliste ehitiste korrashoid sadamaalal, navigatsioonimärkide paigaldamine ja korrashoid, deklareeritud sügavuste tagamine sadama akvatooriumil, sadama sissesõidutee ja akvatooriumi rekonstrueerimine ja palju muud, mis on otseselt seotud ehitustegevusega. Nimetatud tegevusi saad teha isik, kelle valdus sadama ehitistele ja rajatistele on seaduslik. 14.11.1997.a esitas Eesti Vabariik Tallinna Linnakohtule hagi AS V. ja OÜ B.E. vastu Küti 17 ja Küti 17a omandiõiguse tunnustamiseks ja asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Tallinna Linnakohtu 03.12.1997.a ja 21.06.2000.a määrused kohustasid tegema keelumärke Küti 17 ja Küti 17a käsutamiseks ja koormamiseks. Tallinna Linnakohtu 21.07.2000.a määruse kohaselt keelati Küti 17 ja Küti 17a kinnistutel ka ehituste ja rajatiste koosseisu muutmine, uute ehitiste ja rajatiste püstitamine ning igasugused ehitustööd. Viidatud hagi tagamise määrused on jõus. Seega tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 15.07.2004.a kirjas väljendatud seisukohta, mille kohaselt ei peeta võimalikuks AS V. taotlust rahuldada enne omandivaidluse lõppemist, pidada õiguspäraseks ja otstarbekaks. KÕHTU PÕHJENDUSED
  8. Kõhus kuulanud ära protsessiosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebused tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 8.1 Asja materjalidest nähtuvalt pöördus taotlusega lennusadama akvatooriumi piiride määramiseks Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole AS V.. Kaebustele lisatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 15.07.2004.a kirjaga nr 3-2-1/9306 teatati keeldumisest AS-le V. (tl 7, 27). Ka kaebuse esitaja AS B. ise tunnistab vastuses kohtumäärusele, et ta ei ole pöördunud iseseisvalt Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole, vaid tegutses AS V. kaudu (tl 18-119). Seega pole AS B. taotlusega lennusadama akvatooriumi piiride määramiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole pöördunud. Teise isiku taotluse rahuldamisest keeldumine ei riku aga kaebaja õigusi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lõike 1 esimese lause kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega peab kohustamiskaebusega halduskohtusse pöördumiseks kaevatav õigusakt rikkuma kaebaja subjektiivseid õigusi. Kuna AS-1 B. puudub käesolevas asjas kaebeõigus, tuleb tema kaebus jätta rahuldamata ainuüksi nimetatud põhjusel. 8.2 Kaebuste esitajad on lisaks majandus-ja kommunikatsiooniministri tegevuse AS V. taotluse läbivaatamisel õigusvastaseks tunnistamise taotlusele, mis on hõlmatud kohustamistaotlusega, kuivõrd kohustamistaotluse rahuldamine eeldab keeldumise õigusvastasuse tuvastamist, esitanud kohtule ka taotluse tunnistada õigusvastseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri tegevus AS V. taotluse läbivaatamisel. HKMS § 7 lõike 1 teise lause kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebuste esitajad pole näidanud, milles seisneb nende põhjendatud huvi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri tegevuse vaidlustamiseks ja milles see tegevus täpsemalt seisneb. Kuivõrd kohustamistaotlus on esitatud majandus-ja kommunikatsiooniministri suhtes pole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri tegevuse õigusvastaseks tunnistamise taotlus sellega hõlmatud. Asjaolu, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler on andnud AS-le V. suunatud kirjale kaasallkirja ei muuda teda käesolevas asjas vastustajaks. Kõhus on seisukohal, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri tegevus on käesoleval juhul hõlmatud majandus-ja kommunikatsiooniministri tegevusega. Kuna kaebuste esitajad soovisid vaatamata kõhtu 29.10.2004.a määrustes antud selgitustele jätkuvalt vaidlustada lisaks majandus-ja kommunikatsiooniministri tegevusele ka ministeeriumi kantsleri tegevuse (tl 18-19, 37-38), kaasas kõhus viimase protsessi kaasvastustajana. Samas ei vabastanud see kaebuste e s i t a j a d k o h u s t u s e s t n ä i d a t a o ma p õ h j e n d a t u d h u v i M a j a n d u s - j a Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri tegevuse vaidlustamiseks. Seega puudub kaebuste esitajatel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri tegevuse vaidlustamiseks kaebeõigus. 8.3 Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi 15.07.2004.a kirjast nähtuvalt ja vastustajate esindaja selgituste kohaselt keeldus minister Vabariigi Valitsusele ettepaneku tegemisest Lennusadama akvatooriumi piiride määramiseks pooleliolevate kohtuvaidluste tõttu Tallinnas Küti 17 ja Küti 17a asuvate ehitiste ja rajatiste omandiküsimuses. Asja materjalidest nähtuvalt esitas 14.11.1997.a Eesti Vabariik Tallinna Linnakohtule nõude tunnustada Eesti Vabariigi omandiõigust Tallinnas Küti 17 ja Küti 17a asuvatele ehitistele (hooned ja rajatised) ning nõuda nimetatud hooned ja rajatised välja OÜ B.E., OÜ A.P., AS B., AS V. ja E.T.AS ebaseaduslikust valdusest. Tallinna Linnakohtu 03.12.1997.a määrusega keelati OÜ-1 A.P. ja AS-1 V. Tallinnas Küti 17 ja Küti 17a asuvate hoonete ja ehitiste võõrandamine ja koormamine ning hoonetealuse maa erastamise taotlemine (tl 49). Tallinna Linnakohtu 21.06.2000.a määrusega tehti keelumärge OÜ-le B.E. kuuluvate hoonete ja rajatiste asukohaga Küti 17a käsutamiseks, tehingute ja toimingute tegemiseks, mis on seotud vara koormamisega (tl 50). Tallinna Linnakohtu 21.07.2000.a määrusega keelati AS-1 V., OÜ1 B.E. ja OÜ Agrion Partion Küti 17 ja 117a asuvate ehitiste ja rajatiste koosseisu muutmine, uute ehitiste ja rajatiste püstitamine ja igasugused ehitustööd nimetatud maaalal (tl 51). Kõhus nõustub vastustajatega, et eeltoodud asjaoludel oli majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.07.2004.a keeldumine Vabariigi Valitsusele ettepaneku tegemisest Lennusadama akvatooriumi piiride määramiseks põhjendatud ja õige. Kaebustes loetletud rikkumisi kõhus tuvastanud ei ole. Keeldumise õigsust kinnitab ka järgnev. 14.02.2005.a esitas Eesti Vabariik hagiavalduse täienduse ja palus lisaks tunnustada ka Eesti Vabariigi omandiõigus samas paiknevale maatükile ning mõista nimetatud maatükk välja OÜ B.E. (pankrotis), OÜ A.P., AS B., AS V. ja E.T.AS ebaseaduslikust valdusest Eesti Vabariigi valdusse. Lisaks palus hageja ehitiste vabatahtliku mitteüleandmise korral kostjate poolt tõsta valdajad hoonetes paiknevatest ruumidest välja. Tallinna Linnakohtu 04.07.2005.a otsusega ja 31.08.2005.a täiendav otsusega ning Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.2006.a otsusega tunnustati Eesti Vabariigi omandiõigust Tallinnas asukohaga Küti 17 ja Küti 17a paiknevale maatükile ning mõisteti nimetatud maatükk koos kõige sellel paiknevaga välja OÜ B.E. (pankrotis), OÜ A.P., AS B., AS V. ja E.T.AS ebaseaduslikust valdusest Eesti Vabariigi valdusesse. Samuti rahuldati Eesti Vabariigi hagi omandiõiguse tunnustamiseks Küti 17 ja 17a paiknevatele ehitistele ja mõisteti ehitised välja OÜ B.E. (pankrotis), OÜ A.P., AS B., AS V. ja E.T.AS ebaseaduslikust valdusest Eesti Vabariigi valdusesse, sealjuures ehitiste vabatahtliku mitteüleandmise korral nimetatud ehitistes paiknevatest ruumidest väljatõstmisega. Nimetatud kohtuotsused (tl 215-253) on käesoleva otsuse tegemise ajaks jõustunud.
  9. Kohtukulude väljamõistmist taotletud ei ole. Indrek Paukštys Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.