KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-923 Haldusasi I.K. kaebus kriminaalasja nr 04231604755 menetlu

§ 11lg-d 3 ja 4).

2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale on kaebajal õigus 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, lisades Tallinna Halduskohtu määruse ja halduskohtu poolt tagastatud materjalid (

§ 11lg 8, § 31 lg 3 ja 6).

KOHUS LEIAB:

1. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse kriminaalasja nr 04231604755 menetluse õigusvastaseks tunnistamiseks ning kaebaja ja vastustajate vahel avalik-õigusliku suhte puudumise kindlakstegemiseks. Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja rahul 28.08.2004 alustatud kriminaalasja nr 04231604755 menetlemise käiguga ja selle lõpetamise määrusega, mis on tehtud 04.10.2004 Põhja Politseiprefektuuri poolt. Selles küsimuses on I.K. pöördunud eelnevalt mitmete ametiasutuste poole, sh ka kaebusega Riigiprokuratuuri.
3. mai 2006 määruses, millega kohus jättis kaebuse käiguta, asus kohus seisukohale, et kuna kaebusest nähtuvalt kaebaja eesmärk ja tahe on suunatud kriminaalasja nr 04231604755 menetluse ja selle lõpetamise vaidlustamisele, siis selle taotluse osas ei kuulu kaebuse läbivaatamine Tallinna Halduskohtu pädevusse. Kohus märkis, et Põhja Politseiprefektuuri poolt oli kaebajale 04.07.2005 kirjas nr AHJ 2.720.5/43163 selgitatud, et juba kriminaalasja lõpetamise määruses oli kaebajale selgitatud selle otsuse edasikaebamise korda. Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 228 lg-le 1 on menetlusosalisel või menetlusvälisel isikul õigus esitada Riigiprokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Menetluse lõpetamise määruse peale vastavalt KrMS § 207 lg-te 2 ja 3 alusel võib kannatanu määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile. Kaebajal oli võimalik vaidlustada uurimisasutuse menetlustoiminguid või määrust kaebuse esitamisega Riigiprokuratuurile ja edaspidi vastavale maakohtule seaduses sätestatud korras.
4. Samas oli kaebuses esitatud ka taotlus avalik-õiguslike suhete puudumise tunnistamiseks kaebaja ja vastustajate (kaebaja määratluse järgi olid nendeks Põhja Politseiprefektuur tervikuna, selle kriminaalosakonna majanduskuritegude talitus ja Kesklinna Politseiosakond) vahel. Kuna viimase taotluse läbivaatamine vormiliselt kuulub halduskohtu pädevusse, kaebusest ei selgunud aga taotluse esitamise eesmärk ja vajadus, siis tuli kaebajal esitatud tuvastamistaotlust täpsustada ja märkida ühtlasi oma põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Samuti leidis kohus, et kui taotlus on seotud kriminaalasja nr 04231604755 vaidlustamisega, siis kaebajale oli juba selgitatud uurimisasutuse menetlustoimingute ja määruse peale kaebamise seaduses ettenähtud korda ja võimalusi. Kaebajal tuli täpsustada, milliste avalik-õiguslike suhete (kelle vahel ja milles need seisnevad) puudumise kindlakstegemist kaebaja silmas peab. Kaebajal tuli selgitada, milline puutumus on kaebusega koos esitatud 12.04.2006 Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna poolt koostatud väärteoprotokollil AB
5. Kohus selgitas kaebajale, et kaebamine kohtuvälise menetleja tegevuse peale on sätestatud väärteomenetluse seadustiku §-s 76 jj. Vastavaid kaebusi lahendab maakohus. Igal juhul ei ole väärteoasjas tehtud toimingud ega otsused halduskohtus vaidlustatavad.
6. Lisaks eeltoodule ei olnud täidetud ka

§ 10lg 5 nõuded.

Neil asjaoludel andis kohus kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, ning selgitas, et puuduste tähtajal kõrvaldamata jätmise korral tagastatakse kaebus selle esitajale läbivaatamatult.

1. Väljastusteatest nähtuvalt on kaebaja määruse ärakirja kätte saanud 29.05.
2. 13.06.2006 sai kohus kaebaja vastuse kohtumäärusele. Kaebaja märgib, et on uuesti pöördunud (26.05.2006) Tallinna Kesklinna Politseiosakonna poole seoses kriminaalasja nr 04231604755 väidetava õigusvastase menetlusega. Kaebuse täiendusele on lisatud Põhja Ringkonnaprokuratuuri 02.06.2006 vastus nr PRP-13/06/589, milles taas juhitakse kaebaja tähelepanu asjaolule, et kriminaalasja nr 04231604755 menetlus on lõpetatud 05.10.2004 ning vastavalt KrMS § 207 lg-te 2 ja 3 alusel võis kannatanu määruse koopia saamisest alates 10 päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile. Samuti oli kannatanul õigus tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates 10 päeva jooksul. Kuna eelnimetatud tähtpäevad on möödunud ning ei ole esitatud vastavasisulist kaebust, siis käesoleval ajal ei ole menetluse lõpetamist võimalik enam vaidlustada. Kohtule on esitatud ka koopia 12.06.2006 Riigiprokuratuurile esitatud kaebusest, milles samuti käsitletakse uuesti kriminaalasja nr 04231604755 menetluse lõpetamisega seonduvat. Kaebaja on esitanud kaebuse täienduses taotluse: „tunnistada avalik-õigusliku suhte puudumist minu ja vastustaja (juriidilise isiku) vahel KarS §-de 333 ja 334-1 lõikes“. Vastustajana on I.K. seekord näidanud üksnes Kesklinna Politseiosakonda. Kaebaja nn täpsustatud taotlus on jätkuvalt ebaselge, mistõttu jääb arusaamatuks, mis on taotluse esitamise eesmärk ja vajadus. Viidatud KarS §-des 333 ja 334-1 (kui viimase puhul on peetud silmas § 334 lg-t 1) käsitletakse vastavalt maksevahendi ja väärtpaberi võltsimist ning võltsitud maksevahendi ja väärtpaberi kasutamist. Kui kaebaja pidas silmas aga § 3341, siis käsitletakse selles võltsitud maksevahendi üle andmata jätmist. 24.05.2006 kohtumääruses kohus selgitas kaebajale, et käesolevast kaebusest nähtuvalt on tuvastamistaotlus esitatud seotult kriminaalasja nr 04231604755 vaidlustamisega ja kaebajale on selgitatud uurimisasutuse menetlustoimingute peale kaebamise seaduses ettenähtud korda ja võimalusi ning esitatud kujul ei saaks kohus tuvastamistaotlust menetleda. Samuti märkis kohus määruses, et kui kaebaja tahteks on mingil põhjusel tuvastamiskaebuse esitamine väljaspool nimetatud kriminaalasja menetlusega seonduva vaidlustamist, siis tuleb kaebajal esitada kohtule

§ 10

nõuetele vastav kaebus, kus on täpsustatud, milliste avalik-õiguslike suhete (kelle vahel ja milles need seisnevad) puudumise kindlakstegemist kaebaja silmas peab. Samuti tuleb peale muude

§-s 10 kehtestatud nõuete järgimise lg-st 3 tulenevalt märkida kaebuses kaebuse esitaja põhjendatud huvi tuvastamise kindlakstegemiseks, st mida selline tuvastamine (fakti konstateerimine) kaebajale tema õiguste (milliste konkreetsete õiguste) kaitsmisel annab. 6. Kaebuse täienduses kaebaja ei ole kõrvaldanud käiguta jätmise määruses kohtu poolt märgitud kaebuse olulisi puudusi. Vastusest ei ilmne, et kaebaja sooviks oleks tuvastamiskaebuse esitamine väljaspool nimetatud kriminaalasja menetlusega seonduva vaidlustamist, seega järeldab kohus, et tuvastamistaotlus on esitatud seotult kriminaalasja nr 04231604755 vaidlustamisega. Sellele osundavad taotluse viited KarS sätetele. Kaebaja ei ole täpsustanud, mis on tuvastamistaotluse esitamise eesmärk ja vajadus. Samuti ei ole kaebaja kohtule põhjendanud, millise ja missuguse väidetavalt juriidilise isiku (Kesklinna Politseiosakond?) ja kaebaja vahelise avalik-õigusliku suhte tuvastamist kaebaja taotleb ja missugune põhjendatud huvi kaebajal esineb sellise tuvastamise osas, st milliste kaebaja konkreetsete subjektiivsete õiguste kaitsmisel ta seda vajab. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, milline on 12.04.2006 Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna poolt koostatud väärteoprotokolli AB 626445 puutumus kaebusega, kuna protokollis kajastatud väärteoasjaga seonduv ei ole antud kaebuse esemeks. 7.

§ 11

lg 3 kohaselt, kui kaebaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale. Vastavalt

§ 11

lg-le 4 tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale ka sel juhul, kui asja lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. Kaebaja ei ole kõrvaldanud kaebuse puudusi tuvastamistaotluse osas ja seega ei saa kohus kaebust menetlusse võtta, kuna selgusetu on esitatud kaebuse osas tervikuna kaebaja tahe ja eesmärk. Samuti ei selgu vastusest, et kaebaja sooviks oleks esitada tuvastamiskaebus väljaspool kriminaalasja nr 04231604755 vaidlustamist, samas nähtub kaebuse täiendusele lisatud materjalidest, et kaebaja on jätkuvalt vaidlustanud kriminaalasja nr 04231604755 menetlusega seonduva Riigiprokuratuuris. Kuna kaebaja ei ole kõrvaldanud kaebuse puudusi (sh ei ole näidanud, et asi üldse kuuluks halduskohtus lahendamisele) ja kohus juba 24.05.2006 kohtumääruses tõdes, et kui kohus on kaebusematerjale ja kaebaja tahet õigesti mõistnud, siis on tegelikult tervikuna tegemist kaebusega, mille läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, siis tagastab kohus kaebuse läbivaatamatult selle esitajale kahel alusel, nii

§ 11lg 3 kui ka 4 alusel.

Kohus on eelnevalt juba piisavalt selgitanud, kus ja kuidas saab/saanuks ta kaitsta oma õigusi kriminaal- ja väärteomenetluses. Hurma Kiviloo Kohtunik