Obsah (4)

§2§12§56§18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-105 Haldusasi M.S. kaebus Tallinna Linnapl

§2

lg 7 ja 8 on ehitise laiendamine ja rekonstrueerimine sisuliselt täiesti erinevad mõisted. M.T. esitas TLA-le 31.01.2005 projekteerimistingimuste taotluse, milles taotles abihoone laiendamist. TLA poolt 16.12.2005 väljastatud ehitusloale on aga märgitud abihoone rekonstrueerimine. Tegelikkuses aga toimub projektijärgselt abihoone laiendamine. Riiklikus ehitusregistris on märgitud abihoone suuruseks 23 m2, ehitusprojekti järgi aga on rekonstrueeritava hoone maht 87,3 m2. Järelikult saab tegemist olla

tulenevalt ehitise laiendamisega. Ehitise rekonstrueerimisel ei tohi toimuda

§2lg 7 tähenduses ehitise laiendamist.

Seega põhjustab haldusakti menetlus ja vorminõuete rikkumine tagajärje, mis on vastuolus kehtivate materiaalõigusnormidega, rikub kaebaja õigusi ning võib kaasa tuua põhjendamatu materiaalse kahju nii kaebajale kui ka kolmandale isikule. Kaebaja palub kohut tühistada TLA poolt 16.12.2005 antud ehitusluba nr 13432. VASTUSTAJA SEISUKOHT Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata. Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada. Vaidlustatud ehitusloal on märge ka selle kohta, et ehitustööde läbiviimisel ei tohi rikkuda teistele isikutele kuuluvaid asjaõigusi. Seega peab ehitamiseks oma nõusoleku andma ka kaebaja. Nimetatud nõusoleku või loa saamine ei ole ehitusloa väljastamise eelduseks. Ehitusluba on avalikõiguslik luba ja ei reguleeri ehitise alla jääva kinnisasja tsiviilõiguslikku kasutus- või omandiõigust. Ehitusloa väljastamise keeldumise alused on sätestatud

§-s 24 ja mis ei sätesta ehitusloa väljastamise keeldumise alusena tingimust, et projekteeritud ehitis kahjustab kaasomaniku õigusi või kaasomanikule ei meeldi arhitektuuriline lahendus või ehitamine tundub kaasomanikule kallis. Haldusorgan ei saa keelduda ehitusloa väljastamisest põhjusel, et kaasomanik sellega nõus ei ole. Kaasomaniku õigused on kaitstud

§12lg 2 ja KOS ning AÕS vastavate sätetega.

2 Lisaks eeltoodule on kaebaja Sihi t 25 ehitusprojekti 03.06.2005 kooskõlastanud. Seega on kaebaja olnud nõus ehitusprojektis kajastatud töödega. Kaebaja hilisem käitumine ei ole kooskõlas hea usu ega mõistlikkuse põhimõttega. Vastustaja lähtus oma otsustes kaebaja poolt 03.06.2005 antud kooskõlastuse tekstist, mis sätestas üheselt, et kaebaja on projektiga tutvunud ja ei oma selle suhtes pretensioone. Kaebaja hilisemat käitumist saab tõlgendada pahatahtlikkuse ja võimaliku omavahelise riiuna teise kaasomaniku vahel. Vastustaja ei nõustu ka kaebaja väidetega ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise seostest. Sihi t 25 abihoone näol on tegemist kunagise majavalitsuse poolt ehitatud ehitisega, mis ehitati naaberkruntide elanikele ühiskasutamiseks. Abihooneid krundil on kaks, vaid üks neist on 23 m2-se ehitusaluse pinnaga. Teine abihoone on kunagise majavalitsuse poolt ehitatud hoone ehitusaluse pinnaga ligikaudu 80 m2. Rekonstrueerimise käigus kaks abihoonet liidetakse ning nende mahtu isegi vähendatakse. Nii kaebaja kui ka avalik võim on olnud abihoonetest ja nende tegelikust mahust teadlik ja on neid aktsepteerinud ja ei saa väita, et käesoleval juhul on abihoone näol tegemist ehitisregistrisse kantud 23 m2 abihoone laiendamisega.

§56lg 2 kohaselt on ehitisregistri andmetel informatiivne ja statistiline tähendus.

Arvestades asjaoluga, et Sihi t 25 on kaebaja kaasomandis, peab kaebaja olema teadlik nimetatud asjaolust. Et abihoone kinnistul ei olnud mitte 23 m2, vaid vähemalt abihoone ehitusprojektis kajastatud mõõtmetes. Seega on ehituslikult tegemist kunagise majavalitsuse poolt ebaseaduslikult ehitatud ehitise rekonstrueermise, mitte laiendamisega. Kaebaja väited vorminõuete rikkumisest ja sellega kaasneda võivatest kahjulikest tagajärgedest on liialdused. Ehitatakse ehitusprojekti, mitte ehitusloa järgi.

§18

lg 1 kohaselt on ehitusprojekt ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum. Ehitusluba on dokument, millega kohalik omavalitsus on ehitusprojekti heaks kiitnud. Antud juhul puudub ka kahjuliku tagajärje oht, sest sisuliselt rekonstrueeritakse olemasolevat ehitist. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata. Kolmas isik elab kaebajaga ühes majas alates 1974.a ja nende vahelised suhted on alati olnud head. Kaebaja on olnud teadlik kõigist renoveerimisse puutuvatest küsimustest ja seda juba alates 2004.a. novembrist, kui kolmas isik asus oma garaazi ümber ehitama puhkeruumiks ja Nõmme linnaosa arhitekt selle tegevuse projekti puudumise tõttu naabrite (Näituse t 10) kaebekirja alusel peatas. Kaebaja teadvat suhtumist renoveerimisse tõendab ka asjaolu, et ta oli nõus temale kuuluva, vastu kolmanda isiku garaazi seina ehitatud, amortiseerunud küttepuude varjualuse lammutamisega, kuna see segas renoveerimist. Tingimus oli, et kõik tööd teostab kolmas isik, alates vana varjualuse lammutamisest ja uue varjualuse ehitamisest teise kohta ning lõpetades puude ümberladumisega. See kõik sai tehtud 12-15.06.

1. Korduvalt on kaebaja ka kolmandalt isikult küsinud, kuidas edeneb projekti menetlemine Tallinna Linnavalitsuses. Kui projekti valmimise käigus nõudis Harjumaa Päästeteenistus tulemüüri ehitamist naaberkrundi piirile, muretses kaebaja, kas ikka iga ruutmeeter tema laudkuuridest jääb alles jne. Täiesti uudse asjaoluna sai ta kaebusest teada, et kaebaja on 22.09.2005 TLA-le saatnud tähtkirjas oma mittenõustumise renoveerimisega. Sellest kaebaja teda ei teavitanud. Seda pole teinud ka vastustaja. Teadmine, et kaebaja ei ole enam renoveerimisega nõus, oleks võinud muuta tema tegutsemist. Samas on kaebaja oma allkirjaga renoveerimisprojekti kooskõlastuse lehel kinnitanud, et ta on projektiga nõus. Kaebaja viib kohut eksiteele väitega nagu oleks momendil eksisteeriv ehitusalune pind 23 m2 ja renoveeritav netopind neli korda suurem 87,3 m
2. Kolmanda isiku valduses olev garaaz ja ühiskasutatav sauna osa on ehitatud 1977.a. Kaebaja valduses olevad amortiseerunud puukuurid on kõige hilisemad 1990-ndate aastate alguses ehitatud. Nii et kaebaja kaebab iseenda vastu. Ja just 3 kaebaja huvides oleks, et kogu see remonti vajav hoonestus saaks korraliku ja kaasaja nõuetele vastava vormi. Pealegi tõstaks nimetatud tegevus kaebajale kuuluva kinnisvara hinda. Kahetsusväärse eksitusena on kolmanda isiku poolt esitatud projektis abihoone omanikuna märgitud ainult tema. See ei ole aga tahtlik asjaolude moonutamine, vaid tuleneb sellest, et esialgse projektiga taotles ta ainult oma garaazi ümberehitamist puhkeruumiks. Kui selgus, et garaazi liitmine sauna külge (siit ka laiendus, ca 5-6 m2, mida märgib kaebaja) tingib kogu abihoone projekteerimise-renoveerimise, oli ta sellega päri. Aga projekti laienemise käigus kogu abihoonele jäi kahjuks tähelepanuta ja muutmata see osa, kus on kirjas omanik. Kuid loomulikult on kaebaja kaasomanik ja neil on ühiskasutuses saun ja eraldi kuurid, kolmandal isikul veel garaaz. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 1.Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et Sihi t 25 asuvad abihooned (garaaz, kuurid ja saun) on kaebaja ja kolmanda isiku kaasomandis ja et kinnistul asuvaid abihooneid kasutatakse vastavalt suuliselt sõlmitud kokkuleppele. 31.01.2005 esitas M.T. TLA-le projekteerimistingimuste taotluse Sihi t 25 asuva abihoone laiendamiseks, taotlus registreeriti 01.02.2005 (tl 10). Projekteerimistingimused väljastati M.T.`ule 04.03.
3. Eelnevalt oli projekteerimistingimused 23.02.2005 kooskõlastanud Nõmme Linnaosa Valitsuse nõunik-arhitekt Anne Siht (tl 62). Sihi t 25 asuva abihoone rekonstrueerimise projekt on kooskõlastatud Nõmme Linnaosa Valitsuse arhitekti A.Siht`i poolt 16.05.2005, Harjumaa Päästeteenistuse poolt 25.05.2005 ja Tallinna Keskkonnaameti ja Tallinna Transpordiameti poolt 26.05.2005 (tl 47). Sama projekti pöördele on märgitud „ Olen tutvunud. Pole pretensioone. M.S. /allkiri/ 3.juuni 2005 Sihi tn 25“. TLA väljastas 16.12.2005 ehitusloa nr 13432 Sihi t 25 asuva abihoone rekonstrueerimiseks. Ehitusloale on märgitud, et ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise omaniku loata ehitada (tl 8). 2.Kaebaja väidetel rikub kõnealune ehitusluba üht tema põhiõigust, s.o. õigust vallata vabalt oma kaasomandit. Kohtuistungil täpsustas kaebaja veel, et kuna projektist nähtuvalt on sauna pesuruumi aken täisehitatud, siis ka sellega on kaebaja kaasomandi kvalitatiivne väärtus vähenenud. Ehitusloa väljastamisest keeldumise alused on sätestatud

§-s 24. Kaebaja ei esitanud kohtule ühtki tõendit selle kohta, et kolmandale isikule ehitusloa väljastamisel esines mõni

§-s 24 nimetatud alustest. Ehitusluba korrastab ehitaja ja võimalike puudutatud isikute vahelisi suhteid ehitamiseks ettenähtud maa-alal. Ehitusloa eesmärk on kontrollida ehitusprojekti ja kavandatava ehitise vastavust ehitusnormidele ja muudele ehitamist reguleerivatele nõuetele (tervisekaitse, tuleohutus jms). Ehitusluba ei anna selle adressaadile juurde täiendavaid õigusi. Ehitusloa puhul on tegemist haldusaktiga, millega kõrvaldatakse adressaadi põhiõigustele ja vabadustele seadusega kehtestatud preventiivsed piirangud. Ehitusloast ei tulene adressaadile õigust ehitada maatükile ilma selle omaniku nõusolekuta, sest sellisel juhul oleks ehitusloal sisuliselt sundvõõrandav mõju. Sihi t 25 asuvate abihoonete kasutusõigus oli vaid üks asjaolu, mis tuli ehitusseaduse alusel ehitusloa andmisel kindlaks teha. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et vastustajale oli ehitusloa andmisel teada, et Sihi t 25 kinnistu ja sellel asuvad abihooned on kaasomandis. Abihoonete kasutusõigus ei muuda ehitusloa adressaadi ja kaebaja ning kolmanda isiku kui kinnistuomanike vahelisi tegelikke suhteid. Käesoleval ajal kaebaja ja kolmanda isiku kaasomandis olevate abihoonete (garaazi, kuuride, sauna) kasutusõigus saab tuleneda seadusest või tsiviilõiguslikest tehingutest, mitte ehitusloast.

§12

lg 2 teises lauses on sätestatud otsesõnu, et ehitusluba ei anna õigust ehitada maaüksuse või ehitise omaniku loata. Ka kõnealuse abihoone rekonstrueerimise 4 projekti realiseerimisel on määrav kaebaja poolt antav nõusolek ja mida ei reguleerita ehitusloaga, vaid kokkulepetega reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmise üle. Vaidlustatud ehitusloast ei nähtu tahet anda kolmandale isikule tsiviilõiguslikku kasutusõigust. Seega puuduvad kaebajal õigused, mille realiseerimist oleks kolmandale isikule antud ehitusluba saanud kitsendada. Kolmandale isikule antud ehitusluba saaks rikkuda kaebaja kaasomandiõigust, kui sellega kaasneks ühiskasutuses oleva sauna kasutamise võimatus. Selliseid tagajärgi ei õnnestunud kohtul asja läbivaatamisel kindlaks teha. Kaebaja väidetel on kolmas isik kinni ehitanud garaazi ja sauna vahelise läbikäigu, kust kaudu ta pääses naabrite juurde. Kolmanda isiku väidetel ehitas ta selle tarbetu vahe kokku juba 2004.a. novembris ja kaebaja sel ajal mingeid vastuväiteid vahe täisehitamisele ei esitanud. Õigust kaitsta jalgtee kasutamist kahe hoone vahel saab kaebaja samuti kaitsta tsiviilkohtumenetluses, mitte aga halduskohtus kolmanda isiku ehitusluba vaidlustades. Kaebaja väidetel ei tea ta, mis tulevik toob ja millal ta peab jälle kolmandale isikule midagi ära andma. Kaebaja sellekohane hirm on ainetu, sest ehitusloa adressaat peab arvestama, et projekti realiseerimiseks on vajalik ka tsiviilõiguslik kokkulepe kaebajaga kui teise kaasomanikuga. Seega ei saa ehitusluba kaebaja poolt esitatud põhjustel rikkuda tema subjektiivseid õigusi. Kuna kaebajal puudub kaebeõigus ja tema kaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata, siis ei käsitle kohus kaebaja väiteid, mis puudutavad ehitusloa objektiivset õigusvastasust, sh ehitusloa mittevastavust vorminõuetele ja kaebaja haldusmenetlusse kaasamist vaidlustatud ehitusloa väljaandmisel. Marion Vakker Kohtunik 5