24 lg 1 p 3). 2.Välja mõista KMA-lt G.A. kasuks kohtukulud summas 65,90 krooni, sh riigilõiv 10 krooni ja postikulud 55,90 krooni. 3.Saata määruse ärakiri G.A.`le ja KMA-le. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest määruse teinud halduskohtu kaudu. G.A. esitas 22.12.2005 halduskohtule kaebuse KMA 29.11.2005 vaideotsuse nr 68-05 tühistamiseks. 07.03.2006 esitas kaebaja kaebuse täpsustuse, milles taotleb ka KMA 12.10.2005 otsuse nr 20051300 tühistamist. Halduskohtu 27.03.2006 määrusega võeti kaebus menetlusse ja määrati kohtuistungi ajaks 06.06.2006. KMA 28.04.2006 otsusega nr 20061095 tunnistati kehtetuks kaebaja poolt vaidlustatud otsused ja uuendati menetlus. KMA palub kohtule 04.05.2006 saadetud kirjas asja menetlus lõpetada. Tallinna Halduskohtu 11.05.2006 kirjaga paluti kaebajal hiljemalt 22.05.2006 esitada oma seisukoht KMA poolt esitatud taotluse suhtes. Kaebaja teatab oma 22.05.2006 vastuses, et ta ei ole menetluse lõpetamise vastu. Samas taotleb kaebaja kohtukulude väljamõistmist summas 2931 krooni. Halduskohtu 24.05.2006 kirjaga paluti KMA-l hiljemalt 05.06.2006 esitada oma seisukoht kohtukulude väljamõistmise taotlusele. KMA leiab kohtule 02.06.2006 saadetud vastuses, et kaebaja poolt taotletav kohtukulude väljamõistmise summa on ebamõistlikult suur. KMA väidetel kohtumenetluses tehtud kulutused postiteenustele on esitatud dokumentide kohaselt väiksemad kohtukulude nimekirjas esitatud summast ja õigusabi andmist kajastavad kviitungi orderid ei anna KMA-le täielikku veendumust selles, et kaebaja on reaalselt kohtumenetluse käigus kõik märgitud summad õigusabi osutamise eest tegelikult kandnud ja tasunud. KMA palub kohtul kaebaja kohtukulusid vähendada. Tulenevalt
lg 2 mõistetakse kaebaja kasuks välja tema poolt kantud kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse seadustiku §24 lg 1 p-s 3 sätestatud alusel.
Asja läbivaatamise kulude koosseisus on arvestades
p 3 ja 4 õigusabikulud ja postikulud.
lg 1 kohaselt on õigusabikulud asjast esindajana osa võtnud advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulud.
lg 7 tulenevalt võib isik kaebusega kohtusse pöörduda ise või esindaja kaudu, kusjuures kaebaja esindaja lisab kaebusele volikirja või muu volitusi tõendava dokumendi. Esindusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid. TsMS §221 lg 2 kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule. TsMS §218 lg 1 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla isik, kes on omandanud magistrikraadi õigusteaduses või kellel on samaväärsete õpingute läbimise kohta välismaal saadud kõrgharidustunnistus, mida tunnustab välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse §6 lõikes 3 nimetatud keskus või muu isik, kes on läbinud Eesti ülikoolis enne ülikooliseaduse 2003.a. 10.märtsil jõustunud muudatusi kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse I astme õigusteaduses. Antud juhul ei nähtu kohtule esitatud kaebusest ega selle lisadest, et kaebaja oleks protsessitoimingute tegemisel kasutanud esindaja abi. Nii kaebus kui ka selle täpsustused on esitatud kaebaja nimelt ja tema poolt allkirjastatud, kaebuses ja selle täpsustustes ei ole esitatud taotlust õigusabikulude väljamõistmiseks, kaebuse esitamisel ei ole sellele juurde lisatud esindaja volikirja. Ljudmilla Paurmann`ile on koostatud volikiri alles 17.03.2006, mis annab põhjust järeldada, et õigusabi vajas kaebaja alles kohtuistungil esinemiseks. Õigusabikulude väljamõistmise taotluse esitamisel tuleb koos vastava taotlusega esitada kohtule ka kõik asjakohased tõendid. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus õigusabikulud kohtukulude koosseisus välja üksnes juhul, kui tegemist on asjast esindajana osa võtnud õigusabi osutanud isiku kuludega, seejuures peab esindaja vastama TsMS §218 lg 1 esitatud nõuetele. Nähtuvalt taotlusele lisatud dokumentidest on kaebaja tasunud FIE-le Sergei Gromtsev`ile õigusabi osutamise eest 2800 krooni. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et L.Paurmann on allkirjastanud 22.05.2006 kohtule saabunud seisukoha ja kohtukulude nimekirja. Samas on kohtukulude hulka arvestatud 18.05.2006 õigusabi eest osutatud summa 500 krooni, mille eest on kviitung orderilt nr 20 nähtuvalt tasunud kaebaja S.Gromtsev`ile. Nimetatud orderilt ei nähtu L.Paurmann`i puutumus S.Gromtsev`iga õigusabi osutamisel, ei selgu, et L.Paurmann oleks saanud õigusabi konsultatsiooni seisukoha kirjutamiseks ja kohtukulude nimekirja koostamiseks või et kaebaja oleks L.Paurmann`ile õigusabi osutamise eest tasunud. Kuna õigusabi kuludest saab rääkida isiku puhul, kes on esindajana osalenud menetlustoimingutes vastavalt
87 lg 1 mõttele ja kaebusele ei ole lisatud S.Gromtsev`i volikirja kaebaja esindamiseks ja S.Gromtsevi juriidilist kõrgharidust tõendavat dokumenti, siis tuleb jätta rahuldamata kaebaja taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks summas 2800 krooni. Kaebaja taotleb veel postikulude väljamõistmist summas 121 krooni. Postikuludena saab käsitleda kulusid, mis on tekkinud kohtumenetlusest tingituna. Kohtukulude osaks ei ole postikulud, mis on tekkinud enne kohtumenetlust või mis on tehtud seoses teises kohtus toimuva menetlusega. Kaebaja poolt esitatud kviitungitest nr 150672 29.04.2005, 175853 30.08.2005 ja 194690 14.11.2005 nähtub, et kaebaja on saatnud KMA-le tähtkirjad ja millede kulude hüvitamist ta kohtukuludena taotleb. Samuti leiab kaebaja, et kohtukuluna on antud asjas arvestatav 30.01.2006 kviitungi nr 340312 alusel tähtkirja saatmine Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale. Antud juhul on kohtukuludena käsitletavad ainult Tallinna Halduskohtu menetlusega seonduvad kulud summas 55,90 krooni. Ülejäänud postikulu summas 65,10 krooni ei loe kohus käesoleva kohtumenetlusega seotud kuludeks. Kaebaja poolt tasutud riigilõiv 10 krooni tuleb kaebaja kasuks välja mõista. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista kohtukulud summas 65,90 krooni. Marion Vakker Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.