KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Otsuse tegemise aeg ja koht 12.juuni 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-1085 Haldusasi R.K.`e kaebus tegemiseks Asj

§3

lg 2 p 1 ja 3 kohaselt detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel uute hoonete püstitamiseks ja maa-alade kruntideks jaotamisel.

§10

lg 1 ja lg 6 kohaselt võib igaüks teha planeeringu koostamise ettepaneku ja kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta.

§9

lg 2 kohaselt on muuhulgas detailplaneeringu eesmärkideks planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ja krundi hoonestusala piiritlemine. Tiskre tee 23,25,27 ja 29b kruntide ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks tegi Tallinna Linnavalitsusele ettepaneku P.L.. Tallinna Linnavalitsuse 25.09.2002 korraldusega nr 2366-k algatati kõnealune detailplaneering. Selle planeeringuga pidi selguma ka Tiskre tee 25 maaüksuse suurus ja piirid. Nimetatud asjaolust oli kaebaja teadlik, sest nähtuvalt vastustaja seletusest, viidatakse sellele Tallinna Halduskohtu 16.12.2002 otsuses haldusasjas nr 3-1270/

1. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja on olnud planeerimismenetlusse kaasatud ja kaebajal on olnud võimalus esitada planeeringu kohta oma seisukohti. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja kooskõlastas planeeringu tingimusel, et Tiskre tee 25 krunti, suurusega 3909 m2 ei muudeta. Nimetatud tingimusega planeeringus arvestatud ei ole, kuna vastustaja väidetel on kaebajale kuuluva krundi suurus 1500 m2 (tl 70). Tallinna Linnavalitsuse 21.09.2005 korraldusega nr 1768-k võeti kõnealune detailplaneering vastu. 26.09.2005 esitasid R. ja E.K. Tallinna Linnavolikogule taotluse peatada Tiskre tee 23, 25, 27 ja 29b kruntide ja lähiala detailplaneeringu menetlus. Taotluse esitamisel tugineti MRS §7 lg 5, mille kohaselt kuulub ostueesõigusega erastamisele kogu kasutuses olev maa ja et nende kasutuses on olnud 0,6 ha suurune maa planeeritaval maa-alal. Tallinna Linnavalitsuses 12.10.2005 toimunud istungil ei nõustutud R. ja E.K.`e taotlusega planeerimismenetluse peatamiseks. 18.11.2005 toimus Haabersti Linnaosa Valitsuses planeeringu avalik arutelu ja kus osales ka kaebaja. Arutelu tulemusena otsustati teha Harju maavanemale ettepanek kehtestada kõnealune planeering osalises mahus selliselt, et Tiskre tee 25 jääb planeeringust välja. Tallinna Linnavalitsus jättis Tiskre tee 25 planeeringust välja käesoleva aasta aprillis, s.o. peale oma 16.03.2006 kirjale Maa-ametist 12.04.2006 vastuse saamist. Samas oli kaebajale juba detsembris 2002 teada, et Tallinna Linnavalitsus algatas Tiskre tee 23,25,27 ja 29b kruntide ja lähiala detailplaneeringu ja mille menetlemise käigus pidi selguma Tiskre tee 25 krundi suurus ja piirid. Ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride määramisel tuleb lisaks MRS`s ja Korra p 132 alap 8 kohaselt arvesse võtta, et maa erastamisel võib läbi viia ümberkruntimise vastavalt maakorraldusseadusele või ümberplaneerimise vastavalt planeerimisseadusele. Sel juhul erastatakse maa ümberkruntimiskava või detailplaneeringu alusel. Seega saab detailplaneeringuga kindlaks määrata erastatava maa suurust ja detailplaneering on eeltoiminguks maa ostueesõigusega erastamise läbiviimisel. Seega saab ka kõnealust detailplaneeringut käsitleda kaebajale maa erastamise eeltoiminguna. Planeeringu kehtestamist pärast selle linnavalitsuse 21.09.2005 korraldusega nr 1768-k vastuvõtmist, on takistanud eelkõige kaebaja ise oma tegevusega. Kaebaja on esitanud planeeringule korduvalt vastuväiteid ja taotlenud selle menetlemise peatamist. Käesoleva aasta aprillis jättiski vastustaja planeeringust välja Tiskre tee 25 maad puudutava osa. Kohus nõustub vastustajaga selles, et seoses Tiskre tee 25 planeeringust välja jätmisega, sai alates käesoleva aasta aprillist taas uuesti alustada erastamise eeltoimingutega. Eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud kaebaja väide, et vastustaja ei ole 2005.a. jaanuarist erastamise eeltoiminguid teostanud või on nende tegemisega ebamõistlikult kaua venitanud. 4 4.Kaebaja väidetel on vastustaja rikkunud tema õigust uuesti maa ostueesõigusega erastada. Kohus kaebaja väitega ei nõustu. Kaebaja ei esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et vastustaja keeldub kaebajale maa erastamisest. Veel pidas kaebaja oma õiguste rikkumiseks seda, et tema suhtes ei ole erastamise eeltoiminguid tehtud. Ka selle väitega kohus ei nõustu. Nagu juba kohus eelnevalt märkis, on ka detailplaneering maa erastamise eeltoiminguks ja see algatati juba 25.09.
2. Asjaolu, et kaebaja ei olnud nõus planeeringus määratletud Tiskre tee 25 maaüksuse suuruse ja piiridega, ei anna iseenesest alust väita, et erastamise eeltoimingutega ei alustatud uuesti. Kuna kohtumenetluse ajal selgus, et Tiskre tee 25 on käesoleva aasta aprillis planeeringust välja jäetud, siis tuleb Tiskre tee 25 maaüksuse erastamise eeltoimingute tegemisega taas uuesti alustada. Seda arvestades puudub kohtul alus vastustajale ettekirjutuse tegemiseks kaebajale maa ostueesõigusega erastamise toimingute läbiviimiseks mõistliku aja jooksul. Aega aprillist kuni käesoleva ajani ei saa pidada ebamõistlikult pikaks eeltoimingute läbiviimise ajaks. 5.Juhindudes HKMS §92 lg 1 tuleb kohtukulud jätta kaebaja enda kanda. Marion Vakker Kohtunik 5