) §13 lg 1 alusel, et kontrollitaks Lääne maakonnas, Martna vallas, Ehmja külas asuva I kategooria kaitsealuse liigi must-toonekure püsielupaiga olemasolu, mille kaitsevöönd ulatub talle kuuluvale Kuuseoksa kinnistule ja takistab selle sihtotstarbelist kasutamist. Taotluse kohaselt oli kaitsealuse liigi elupaiga kontroll vajalik, sest juba mitme aasta jooksul ei ole lähikonnas looduses must-toonekurge nähtud. Seega oli kaebajal alust arvata, et tema kinnistut koormavat looduse üksikobjekti selles paikkonnas tegelikult üldse ei ole. Kaebaja taotles ka enda osavõttu pesa olemasolu kontrollist. Keskkonnaministeerium jättis oma 05.10.2005 kirjaga nr 16-4/8988-2 kaebaja taotluse rahuldamata ja 18.11.2003 väljastatud kaitsekohustuse teatise nr LÄ-04-2 kehtetuks tunnistamata. Kirjas märgitakse, et kontrollitavat must-toonekure pesa pesapuul ei ole. Sellega tunnistas ministeeriumi ametnik Olav Etverk, et kaitstavat loodusobjekti pole olemas. Samas avaldas O.Etverk vastuoluliselt, et must-toonekure pesa asus purustatuna pesapuu all maas ning järgnevalt, et pesapuu all ei ole värskeid pesa jäänuseid. Ühtaegu on vastuses esitatud hüpotees pesa hävimise võimalike põhjuste kohta. Lõppjäreldusena on leitud, et „kuna must toonekurele sobiv elupaik ja ka pesapuu on säilinud, ei pea keskkonnaministeerium otstarbekaks kaitsekohustuse teatise nr. LÄ-04-3 kehtetuks tunnistamist.“ Kaebaja leiab, et kaitsekohustuse kehtetuks tunnistamata jätmine ei ole kooskõlas
lg 1 sätetega, mille kohaselt kohaldatakse kaitsekohustuse muutmisele või kehtetuks tunnistamisele
Kaitsekohustuse kehtetuks tunnistamise taotluse aspektist tähendab see keskkonnaministeeriumi kohustust kontrollida
alusel ja korras
sätestatud asjaolude esinemist ning kui puuduvad
sätestatud objekti kaitse alla võtmist õigustavad asjaolud, tuleb kaitsekord kehtetuks tunnistada. Esmaseks kontrollitavaks asjaoluks on kaitstava loodusobjekti olemasolu. Looduskaitseametnikud on kaebaja taotlust menetledes tuvastanud, et must-toonekure pesa on lõhutud. Kui pesa on lõhutud: on maas ja pole asustatud, siis ei ole alust rääkida enam kaitstavast loodusobjektist. Must-toonekure püsielupaigaks on
Kui ei ole olemas must-toonekure pesa, siis ei olemas ka pesapuud ega püsielupaika
tähenduses. Ala püsielupaigana kaitse alla võtmisel ei oma tähtsust paikkonna sobilikkus. Oluline on ka, et keskkonnateenistujad on andnud viimaste aastate jooksul pesa olemasolu, asukoha ja avastamise aja kohta erinevaid ja vastuolulisi andmeid. 2003.a. veebruaris keelas Läänemaa Keskkonnateenistus kaebaja Kuuseoksa kinnistu naabruses asuval Männioksa kinnistul metsaraide põhjusel, et Männioksa kinnistul asub must-toonekure pesa. Keskkonnaministeeriumi 31.03.2004 kirja kohaselt avastati, et must-toonekure pesa Männioksa kinnistul avastati alles 2003.a. sügisel. Ministeeriumi 14.04.2004 kirja kohaselt oli must-toonekure pesa olemasolu Männioksa kinnistul teada juba 1993.a. alates, 2003.a. kevadel avastati samalt kinnistult uus pesa ja selle kohta väljastati kaitsekohustuse teatis LÄ-04-3 18.11.2003. Oluline on, et nii Kuuseoksa kinnistule väljastatud kui ka Männioksa kinnistule väljastatud kaitsekohustuse teatise kohaselt ei asu must-toonekure pesa üldse Männioksa kinnistul, vaid hoopis Eesmetsa kinnistul. Neil asjaoludel kahtles kaebaja musttoonekure pesapuu olemasolus, taotles osalemist pesapuu vaatluses ning sellest kontrollist kõrvale jäetuna ei pea vaatluse tulemusi pesa jäänuste olemasolu kohta usaldusväärseks. Kaebaja on seisukohal, et kui must-toonekure pesa ei ole olemas või kui olemasolev pesa on hävinud, siis puudub kaitstav pesa, pesapuu ja ühtlasi püsielupaik
Kui puudub looduskaitse objekt, siis tuleb kaitstava loodusobjekti 2 kaitsekohustus kehtetuks tunnistada. Taotletava haldusakti väljaandmine kõrvaldaks omandiõiguse kitsendused ning samuti muudaks ära kinnistu
Kaebaja palub kohut teha keskkonnaministrile ettekirjutus A.K.le kuuluvale Lääne maakonnas Martna vallas, Ehmja külas asuvale kinnistule „Kuuseoksa“ ulatuva must-toonekure püsielupaiga kaitsekorra ning kaitsekohustuse teatise nr LÄ-04-2 18.11.2003 kehtetuks tunnistamiseks. VASTUSTAJA SEISUKOHT Keskkonnaministeerium vaidleb kaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata. Keskkonnaministeerium vastas kaebajale 05.10.2005 kirjaga nr 16-4/8988, millega jättis kaebaja taotluse rahuldamata tuginedes ornitoloog Urmas Sellis`e ja Renno Nellis`e poolt 30.07.2005 läbiviidud uuringu põhjal 01.08.2005 koostatud eksperthinnangule. Eksperthinnangu kohaselt vaadeldi must-toonekure pesapaika 4 tunni jooksul, mille käigus tuvastati kahel korral musttoonekure lend pesapaiga läheduses, samuti tuvastati, et pesa oli pesapuu otsast alla kukkunud. Ekspertide hinnangul ei kukkunud pesa puu otsast alla looduslikult ning suure tõenäosusega lükati pesa puu otsast alla. Kuivõrd must-toonekurele sobiv elupaik ja ka pesapuu oli säilinud, ei pidanud Keskkonnaministeerium otstarbekaks kaitsekohustust LÄ-04-3 kehtetuks tunnistada. U.Sellis on 01.08.2005 koostatud eksperthinnangus leidnud, et lisaks Kuuseoksa kinnistule tuleks terves ulatuses hoiuala koosseisu arvata veel ka Männioksa ja Eesmetsa kinnistud. Seega on eskpert seisukohal, et must-toonekure elupaiga säilimise tagamiseks tuleks kaitsealust pindala isegi suurendada.
lg 2 p 3 tulenevalt võetakse püsielupaigana kaitse alla must-toonekure pesapuu ja seda ümbritsev ala 250 m raadiuses. Kaebaja väide justkui oleks kaitsealuse elupaiga tingimuslikuks osaks must-toonekure pesa, on meelevaldne. Kaitstakse püsielupaika ja püsielupaik fikseeritakse pesapuu abil. Antud juhul on teada, et must-toonekure pesa asus püsielupaiga kaitse alla võtmise hetkel konkreetse pesapuu otsas. U.Sellis`e 01.08.2005 eksperthinnangu kohaselt oli ka 30.07.2007 must-toonekure pesapuu alles. Asjaolu, et pesa oli pesapuu otsast alla kukkunud, ei tähenda, et tegemist ei ole enam püsielupaigaga. Püsielupaiga kaitsmise mõtteks on tagada kaitsealuse liigi säilimiseks vajalikud tingimused. Käesoleval juhul on kaitsealuse püsielupaiga näol tegemist piirkonnaga, kus must-toonekurg on pesitsenud teadaolevalt juba 1980.aastate teisest poolest. Asjaolu, et ühel aastal on must-toonekure pesa hävinenud, ei tähenda, et must-toonekurg seda paika järgnevatel aastatel oma pesapaigana kasutada ei võiks. Menetlusökonoomika printsiibist lähtuvalt on ebaotstarbekas igal aastal kõiki püsielupaiku kontrollida, seega lähtutakse põhimõttest, et püsielupaik peab säilima ja seda ei muudeta, kuni ei ole kindlaks tehtud, et püsielupaik on kaitsealuse liigi poolt pikemat aega kasutamata. Antud põhimõte tugineb muuhulgas ettevaatusprintsiibile, mille kohaselt tuleb tarvitusele võtta kõik abinõud looduskeskonna kaitseks ja seda ka juhul, kui kõik võimalikud mõjud keskkonnale pole hetkel teada. Loodusliku pesapaiga puhul tuleb arvestada ka võimalust, et kaitsealune liik ei kasuta igal aastal ühte ja sama pesapuud ning et pesapuu võib olla mõnda aega asustamata. Väär on kaebaja väide, et kaebaja jäeti püsielupaiga kontrollimisel põhjendamatult kaasamata. Keskkonnaministeerium saatis eksperdid püsieluapaika kontrollima juba 30.07.2005, seega tunduvalt varem, kui ministeeriumisse saabus kaebaja taotlus. Varasem kontroll oli tingitud T.K. poolt 08.07.2007 saadetud taotlusest, mille sisuks oli sama püsielupaiga kontroll.
lg 2 p 4 alusel on sihtkaitsevööndis asuvas püsielupaigas inimeste viibimine keelatud. Erandid on sätestatud sama paragrahvi lõikes 3. Kuivõrd kaebaja osas erandid ei kehti, siis ei oleks olnud võimalik kaebajat püsielupaiga kontrollimisele kaasata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud protsessiosalised ja tunnistaja ütluse ning uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt: 3 1.Kaebaja on Läänemaal, Martna vallas asuva kinnistu Kuuseoksa omanik. 18.11.2003 on kaebajale Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud I kategooria kaitsealuse liigi elupaiga kaitsekohustuse teatis nr LÄ-04-2 (tl 6-8). Teatisega tehti kaebajale teatavaks, et Kuuseoksa kinnistul asub Kaitstavate loodusobjektide seadusega riikliku kaitse alla võetud I kategooria kaitsealuse liigi (must-toonekure) elupaik ja et must-toonekure pesapuu ümber olevas 250 m raadiuses kaitsetsoonis on muuhulgas keelatud majandustegevus. 24.08.2005 esitas kaebaja Keskkonnaministeeriumile taotluse kaitstava loodusobjekti kontrolliks ja kaitsekohustuse kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja põhjendas taotlust asjaoluga, et mitme järjestikuse aasta jooksul ei ole lähikonnas must-toonekurge nähtud ja et kinnistute, millele elupaik ulatub, omanikud ei ole talvel hoolikalt teostatud visuaalsel vaatlusel must-toonekure pesa avastanud (tl 5). Tunnistaja T.K., kelle omaduses olevale Männioksa kinnistule on samuti 18.11.2003 väljastatud kaitsekohustuse teatis nr LÄ-04-3, väitis, et tema ei ole peale teatise saamist metsas käinud ega must-toonekurge näinud ja et ka keegi külaelanikest pole lindu näinud. Seetõttu esitas temagi 08.07.2005 Keskkonnaministeeriumile taotluse must-toonekure pesa olemasolu kontrolliks ja kaitsekohustuse teatise kehtetuks tunnistamiseks. 2.Keskkonnaministeeriumi 05.10.2005 kirjaga nr 16-4/8988-2 jäeti kaebaja taotlus rahuldamata. Kirjas märgitakse, et must-toonekure pesapaika /ID-383 810 629/ Ehmja külas Martna vallas kontrolliti 30.07.2005 ornitoloog Urmas Sellise ja Renno Nellise poolt. Kontrollkäigu tulemusena fikseerisid ornitoloogid: 1) nelja tunni jooksul nähti kahel korral must-toonekurge lendamas üle püsielupaiga (250 m raadiusega ring pesapuu ümber); 2) must-toonekure pesa asus purustatuna pesapuu all maas ja et pesapuu all ei ole värskeid pesa jäänuseid, küll aga võib leida neid 20-30 m kaugusel laiali pillutatuna. Samuti on vastuses esitatud hüpotees pesa hävimise võimalike põhjuste kohta (tl 9,10). Lõppjäreldusena leiab Keskkonnaministeerium kirjas, et kuna must-toonekurele sobiv elupaik ja ka pesapuu on säilinud, siis ei pea ministeerium otstarbekaks kaitsekohustuse teatise nr LÄ-04-3 kehtetuks tunnistamist. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et kuigi kõnealune kiri on saadetud kaebajale vastuseks tema 24.08.2005 taotlusele, viidatakse selles ilmselt ekslikult kaitsekohustuse teatisele nr LÄ-04-3, mis on väljastatud T.K.`le. Kirjas märgitakse veel, et ministeerium toetab U.Sellis`e seisukohta Ehmja must-toonekure püsielupaiga moodustamiseks ja et must-toonekure püsielupaikade kaitse alla võtmise kaitse-eeskirja kehtestamise määruse eelnõu on ministeeriumi looduskaitse osakonna poolt algatatud. Kohtuistungil selgus, et sellekohast määrust ei ole käesoleva ajani vastu võetud. 3.Alates 10.05.2004 jõustunud
lg 1 nähtub, et kaitstava loodusobjektiga seotud kohustuste kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse §-des 8 ja 9 sätestatut.
ja 9 kohaselt loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatab Keskkonnaministeerium. Seega lasub Keskkonnaministeeriumil ka kohustus menetleda loodusobjektiga seotud kohustuste kehtetuks tunnistamist.
lg 1 p 4, lg 4 ja lg 5 p 1 kohaselt loetakse kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paika kaitstavaks loodusobjektiks ehk püsielupaigaks. Kaebajale 18.11.2003 väljastatud kaitsekohustuse teatisega nr LÄ-04-2 keelati kaebajal must-toonekure pesapuust 250 m raadiuses muuhulgas majandustegevus, loodusvarade kasutamine, uute ehitiste püstitamine, sõidukiga liiklemine ja inimeste viibimine kaitsetsoonis, v.a. 1.septembrist 14 märtsini. U.Sellise poolt 01.08.2005 koostatud eksperthinnangust nähtub, et 30.07.2005 ei olnud musttoonekure pesa enam kohas, kus see on registreeritud ja kus see asus 2004.a. inventuuri ajal. Keskkonnaministeeriumi 05.10.2005 kirjas kaebajale märgib asekantsleri kohusetäitja Olav Etverk, et must-toonekure pesa asus purustatuna pesapuu all maas. Seega on vastustaja kaebaja taotlust menetledes tuvastanud, et must-toonekure pesa pesapuul enam ei olnud. Kohus leiab, et kui puul pesa ei ole, siis pole tegu ka pesapuuga, mille ümber kehtib 250 m raadiuses kaitsevöönd. Kohus viitab siinkohal veel Keskkonnainspektsiooni Läänemaa osakonna poolt U.Sellis`ele saadetud 4 30.08.2005 kirjale nr LÄ-6-08/82, milles samuti märgitakse, et kontrollides 03.08.2005 musttoonekure pesapaika registris olevate andmete järgi, pesa ei leitud. Vastustaja ei esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et must-toonekurg on samale pesapuule uue pesa teinud või on teinud pesa uuele pesapuule, mis jääb samuti 250 m raadiusega kaitsevööndisse. 4.Vastustaja on kaitsekohustuse kehtima jätnud üksnes eeldusel, et kuna must-toonekurele sobiv elupaik ja ka pesapuu on säilinud, siis ei pea Keskkonnaministeerium otstarbekaks kaebajale väljastatud kaitsekohustuse teatise kehtetuks tunnistamist. Kohus leiab, et osundatud põhjendus ei ole piisav.
Haldusorgan ei või oma otsuseid teha meelevaldselt, vaid valikuid tuleb ratsionaalsete argumentidega põhjendada. Kaebajale saadetud vastusest ei nähtu kaalutlus, miks soovitakse kaitsevööndi säilitamist olukorras, kus must-toonekure pesa pesapuul puudub. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmise põhjendus peab nähtuma kirjalikust vastusest ja sellele lisatavatest dokumentidest. Kaitsekohustuse kehtima jätmine eeldusel, et kuna paikkond on must-toonekurele sobiv ja et ta võib sinna paikkonda uuesti elama asuda, ei ole kohut veenev. Ministeeriumi 05.10.2005 kiri ja selle tegemisel aluseks olnud eksperthinnang ei võimalda üheselt järeldada, et must-toonekurg teeks pesa just sama, praeguse kaitsekohustuse vööndi keskpunktiks olevale puule aga mitte mõnele teisele puule. Vastustaja poolt kohtuistungil esitatud väidete kohaselt on võimalik, et must-toonekurg valib pesa tegemiseks teise pesapuu. Kohus nõustub kaebajaga selles, et kui must-toonekurg teeb puule pesa, siis tuleb tema uus püsielukoht määrata uuesti
Kui püsielupaik on 250 m raadiusega ring, mille keskpunkti moodustab pesapuu, siis tingib keskpunkti asukoha muutus terve püsielupaiga ehk kaitsevööndi asukoha muutuse. 5.Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et ekspertide poolt 30.07.2005 kahel korral nähtud musttoonekure lend üle 250 m raadiusega ringi, ei omaks kaebajale väljastatud kaitsekohustuse teatise kehtetuse seisukohalt mingit tähtsust. Arvestades eksperthinnangus sisalduvat pesa sisu kirjeldust, ei olnud must-toonekured selles pesas 2005.a. pesitsushooajal pesitsenud. Seega pesitsesid ekspertide poolt nähtud must-toonekured mujal, s.o. teistel pesapuudel ja millele kas võis või ei võinud laieneda pesapuu ja püsielupaiga kaitseks kaebajale väljastatud kaitseteatis. 6.
kohaselt kohaldatakse
alusel korraldatavale haldusmenetlusele HMS sätteid, arvestades
erisusi. Kaebaja taotles enda kaasamist must-toonekurega seotud kohustuste kehtetuks tunnistamise menetlusse. Kohus nõustub kaebajaga selles, et ta jäeti põhjendamatult sellest menetlusest kõrvale. Keskkonnaministeeriumi ametnikud on must-toonekure väidetava pesapuu küsimuses olnud ebajärjepidevad ja avaldanud selle olemasolu, avastamise aja ja asukoha kohta vastuolulisi andmeid. Keskkonnaministeerium märgib oma 31.03.2004 kirjas nr 16-4/20, et must-toonekure pesa Martna vallas Männioksa kinnistul avastati 2003.a. sügisel (tl 13). Oma 30.04.2004 kirjas nr 16-4/27-2 märgib aga ministeerium, et must-toonekure pesa olemasolu Männioksa kinnistul on olnud teada juba 1993.a. alates, kuid pesa on viimastel aastatel olnud asustamata. 2003.a. avastati samalt kinnistult uus must-toonekure pesa, mille kohta väljastati T.K.le 18.11.2003 kaitsekohustuse teatis LÄ-04-3 (tl 14). 01.08.2005 koostatud eksperthinnangus märgib aga ekspert, et must-toonekure pesapaik asub Martna vallas Eesmetsa maaüksusel (tl 37). Eeltoodu põhjal saab teha järelduse, et vastustajal puuduvad täpsed andmed must-toonekure püsielupaiga tegeliku olemasolu või asukoha kohta. Seetõttu oleks kaebaja tulnud kaasata haldusmenetlusse. Vastustaja väide, et kaebajale laienevad
HMS §11 lg 1 p 1 kohaselt on kaebaja haldusmenetluses menetlusosaline, kellele laienevad HMS 2.peatükis nimetatud õigused ja kohustused, sh õigus osaleda paikvaatlusel ja esitada küsimusi eksperdile. Antud juhul ei võimaldatud kaebajal haldusmenetluses osaleda ega oma arvamust esitada. 5 7.Kohus leiab, et kaebaja poolt 24.08.2005 esitatud taotlust on menetletud oluliste puudustega ja kaebajale 05.10.2005 kirjaga saadetud vastuses ei ole näidatud sisulisi asjaolusid, mis takistavad kaebaja taotluse rahuldamist. Formaalsete vigade tõttu ei ole kohtul võimalik välja selgitada, kas kaebaja taotluse rahuldamata jätmine oli õiguspärane. Kuna eespool nimetatud menetlus- ja motiveerimisvead tekitavad otsustuse sisulises õiguspärasuses kahtlusi, siis tuleb Keskkonnaministeeriumile teha ettekirjutus kaasata kaebaja haldusmenetlusse ja vaadata tema 24.08.2005 esitatud taotlus uuesti läbi. Kuna kohtul puudub kohtule esitatud tõendite puhul veendumus, et kaebajale kuuluv Kuuseoksa kinnistu ei asu must-toonekure kaitsevööndis, siis tuleb jätta rahuldamata kaebaja taotlus vastustajale ettekirjutuse tegemiseks kaitsekohustuse teatise nr LÄ-04-2 18.11.2003 kehtetuks tunnistamiseks. Marion Vakker Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.