) § 12 lg 1 p 5 alusel tähtajalise elamisloa taotluse ja tööloa taotluse. 14.10.2005.a. otsusega nr 20051303 keeldus Kodakondsus- ja Migratsiooniamet(KMA) S.N.le erandina tähtajalise elamisloa ja tööloa andmisest
Otsuses märgiti, et S.N. on 15.05.1969.a. Tallinnas sündinud määratlemata kodakondsusega isik, kes ei ole varem omanud elamisluba Eestis. Eestis elavad S.N. ema(sünd. XXXXXXXX.a.) ja õde(sünd. XXXXXXXX.a.). S.N. soovib taotleda karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamist ning vajab selleks isikut tõendavat dokumenti. Harju Maakohtu 26.05.1997.a. otsusega on S.N. süüdi tunnistatud KrK §-de 139 lg 3 p 1(salajane vargus suures ulatuses), 141 lg 2 pp 1,2,3 (röövimine isikute grupi poolt), 207 lg 2(tulirelva ebaseaduslik kandmine või edasitoimetamine) järgi ning talle mõisteti karistuseks 9 aastat 8 kuud vabadusekaotust. Tallinna Linnakohtu 14.01.2000 otsusega on S.N. süüdi tunnistatud KrK §-de 101 lg 1 p 1(tahtlik tapmine omakasu ajendil), 141 lg 2 pp 1,2,3, 207 lg 2 järgi ning talle on lõplikuks karistuseks mõistetud 14 aastat vabadusekaotust, karistusaeg lõpeb 19.03.2010.a.
lg 4 pp 5 ja 8 kohaselt ei anta elamisluba välismaalasele, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või kustutatud või karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud ja keda on korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Sellisele isikule võidakse
lg 5 alusel anda tähtajaline elamisluba üksnes erandkorras kaalukate erandlike asjaolude esinemisel. S.N. taotluse läbivaatamisel selliseid põhjusi ei tuvastatud. Asjaolu, et S.N. soovib taotleda karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamist, ei ole iseenesest erandlikuks põhjuseks, mis tingiks igal juhul erandina tähtajalise elamisloa andmise. Vastasel juhul tekiks olukord, kus välismaalane, kellele elamisloa andmisest on keeldutud, peaks selle saamiseks sooritama nii raske kuriteo, et teda karistataks vabaduskaotusliku karistusega, mis garanteeriks talle elamisloa saamise igal juhul. See tähendaks, et elamisloa andmisel oleks kurjategijast välismaalane seatud seaduskuulekalt käituva välismaalasega võrreldes eelisolukorda, mis oleks vastuolus põhiseaduse §-des 12 ja 13 sätestatud põhimõtetega kõigi võrdsusest seaduse ees ning igaühe õigusest riigi ja seaduse kaitsele. Elamisloa andmisest keeldumisel arvestatakse S.N. poolt toimepandud kuritegude liiki, raskusastet ja karistusandmete olemasolu karistusregistris. S.N. on korduvalt karistatud ja süüdi mõistetud tahtlikult toimepandud isiku-, vara-, avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu suunatud kuritegudes. S.N. kannab karistust kinnipidamiskohas kuni 19.03.2010.a. ning on selle ajani kohustatud elamisloa omamisest või mitteomamisest sõltumata viibima vanglas. Tingimisi enne tähtaega vabanemine pole kinnipeetava subjektiivne õigus, vaid erand. Elamisloa andmise eesmärgiks ei ole võimaldada isikule isikut tõendava dokumendi saamist ja taotleda ennetähtaegselt kinnipidamisasutusest vabastamist. KMA ei ole elamisloa andmise otsustamisel seotud nende hinnangukriteeriumidega, mis võivad arvesse tulla ennetähtaegse vabastamise otsustamisel,
-s ja selle alusel välja antud õigusaktides puudub sellekohane alus. Erandkorras tähtajalise elamisloa taotlejaid koheldakse võrdselt ning seadus ei näe ette erandite tegemist kinnipeetavatest taotlejate suhtes.
lg 9 p 3 kehtestab, et elamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlus ei ole põhjendatud.
kohaselt ei pea vanglas viibival välismaalasest kinnipeetaval olema Eestis viibimiseks elamisluba.
lg 10 p 2 järgi võib keelduda välismaalasele elamisloa andmisest, kui on alust arvata, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust, kõlblust või teiste isikute õigusi või huve. Riigil on kohustus tagada oma elanike turvalisus, mille üheks võimalikuks abinõuks on keelduda elamisloa andmisest isikutele, kes on varasema käitumisega näidanud, et nad ohustavad teiste isikute turvalisust.
lg 3 kohaselt keeldutakse tööloa andmisest, kui välismaalasel puudub Eestis elamise luba. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub otsus tühistada ning kohustada KMA-d kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebaja on sündinud ja kasvanud Eestis, kus elavad ka kõik tema lähedased ja sugulased. Kaebaja ema on II grupi invaliid ja vajab abi. Elamisloa puudumise tõttu ei saa kaebaja taotleda vanglast tingimisi enne tähtaega vabastamist. KMA on Riigikohtu halduskolleegiumi 9.05.2006.a. otsusest nr 3-3-1-6-06 juhindudes kaebuse rahuldamisega nõus. KOHTU PÕHJENDUSED
lg 4 p 5 kohaselt ei anta ega pikendata elamisluba välismaalasele, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või kustutatud või karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud.
lõike 5. punktis loetletud välismaalastele võidakse erandina anda tähtajaline elamisluba. Seega on vaidlusalusel juhul tegemist KMA kaalutlusotsustusega. Kohtul puudub võimalus hinnata sellise otsustuse otstarbekust. Halduskohtumenetluse seadustiku §-st 19 lg 6 tulenevalt on kohtul võimalik kontrollida, kas on järgitud diskretsiooni(kaalutlusõiguse) piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. KMA ei pidanud erandina elamisloa andmist võimalikuks, viidates järgmistele asjaoludele: 1)kaebaja viibib kinnipidamiskohas ja tulenevalt VMS § 181 ei ole põhjendatud talle elamisloa andmine kinnipidamiskohas viibimise ajaks; 2)puuduvad erandlikud asjaolud, mis tingiksid elamisloa andmise, sellisteks asjaoludeks ei ole kaebaja soov esitada taotlus tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks; 3)kaebaja on korduvalt toime pannud kuritegusid, mille eest talle on mõistetud vabaduskaotuslik karistus kestusega üle ühe aasta, temale elamisloa andmine võib ohustada avalikku korda ja teiste isikute turvalisust. Riigikohtu halduskolleegium on 9.05.2006.a. otsuses nr 3-3-1-6-06 sedastanud järgmist. Vabadusekaotuslikku karistust kandvale isikule elamisloa andmisest keeldumine võib teatud tingimustel rikkuda isiku õigusi, sealhulgas ka õigust elada perekonnaelu Eestis.
sätestab: "Eestis vanglas viibival välismaalasest kinnipeetaval ei pea olema Eestis viibimiseks käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikku alust."
pole käsitatav kinnipidamiskohas karistust kandvale isikule Eestis viibimise aluse sätestamisena, sest 14.04.2004.a. vastu võetud ja 1.05. 2004.a. jõustunud
lg 1 p 7 järgi on välismaalase Eestis viibimise üheks seaduslikuks aluseks vahetult kohtulahendist tulenev kohustus Eestis viibida. Samuti pole
Siiski ei ole
-i täiendamine §-ga 181 seaduses tehnilise või selgitava iseloomuga muudatuse tegemine, vaid see säte omab seoses 14.04.2004.a. vastu võetud ja 1.05. 2004.a. jõustunud
§-ga 135 p 6 sisulist tähendust.
p 6 sätestab, et elamisloa taotlus loetakse ilmselgelt põhjendamatuks ja jäetakse sisuliselt läbi vaatamata, kui välismaalasel ei ole nõutav elamisloa olemasolu Eestis. Seega on seadusandja lähtunud sellest, et elamisloa puudumine ei saa rikkuda kinnipidamiskohas karistust kandva välismaalase õigusi. Kolleegium on seisukohal, et elamisloa puudumine saab siiski mõjutada kinnipeetava õiguslikku seisundit kinnipidamiskohas viibimise ajal ja elamisloa taotluse läbivaatamatult tagastamine võib rikkuda välismaalase õigusi. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 2 sätestab: "Esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast." Justiitsministri 29.11.2000.a. määrusega nr 56 vastu võetud „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise avalduse läbivaatamise korra“ §-st 3 lg 1 tulenevalt võib kinnipeetav esitada avalduse tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamiseks vangla direktorile kuni kaks kuud enne kuupäeva, millal kohtul tekib õigus otsustada tema tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine. VangS § 76 lg 1 näeb ette, et vastavalt KarS sätetele võib vangla direktor teha kohtule esildise kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. VangS § 76 lg 3 sätestab, et enne tähtaega vabastamise esildise rahuldamata jätmisel kohtu poolt võib seda korrata mitte varem kui poole aasta pärast. Vangistusest katseajaga tingimisi ennetähtaegse vabanemise nii sätestatud võimalust ei saa käsitada kinnipeetava subjektiivse õigusena, küll on aga kinnipeetaval VangS-st tulenev subjektiivne õigus taotleda tingimisi ennetähtaega vabastamise avalduse menetlemist vangla direktori poolt. Vangistusseaduse § 76 lg 5 sätestab: "Välismaalasest kinnipeetava võib tingimisi enne tähtaega vabastada, kui talle on antud elamisluba." Seega sõltub välismaalasest kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus otseselt elamisloast. Välismaalasest kinnipeetava avalduse menetluse tulemus on ette ära otsustatud, kui kinnipeetaval pole elamisluba. Seega võib elamisloa andmisest keeldumine teatud tingimustel siiski rikkuda kinnipeetava õigusi või huve. See, milliseid subjektiivseid õigusi või isiku huve võidakse kinnipeetavale elamisloa andmisest keeldumisega rikkuda, sõltub konkreetsetest asjaoludest. KMA-l pole tähtajalise elamisloa taotluse üle otsustamisel pädevust kaaluda ennetähtaegse vabastamise võimalikkust. Kuid KMA otsus mitte anda elamisluba võib kinnipeetava õigusi rikkuda, kui selles otsuses tehtud kaalutlusviga muudab ennetähtaegse vabastamise avalduse läbivaatamise võimatuks. Kohtuvaidluse tulemusena uue otsuse tegemine ei pruugi kaitsta isiku õigusi, mistõttu pole välistatud mittevaralise kahju esitamise nõue Eesti riigi vastu. Et vältida kinnipeetava õiguste võimalikku rikkumist, oleks seadusega vaja täiustada kinnipeetavate elamisloataotluste menetluskorda. Elamisloa taotluste läbivaatamise praktika ei tohi kujundada olukorda, kus tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise avalduste läbivaatamisel diskrimineeritakse välismaalasi. Kinnipeetaval peab aegsasti olema teada, kas ta saab taotleda tingimisi ennetähtaega vabastamist.
-i regulatsioon, mis lubab ka kaua aega Eestis elanud määratlemata kodakondsusega isikule anda elamisloa üksnes erandkorras, võib kaasa tuua olukorra, kus väljasaatmiskeskuses peetakse isikut, kelle suhtes on selge, et teda ei saa ühtegi riiki välja saata sellepärast, et puudub riik, kes peab sellise isiku vastu võtma. Sellise isiku väljasaatmiskeskusse paigutamise õiguspärasus ja kooskõla inimväärikusega on problemaatiline. Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. KMA on lähtunud elamisloa andmisest keeldumisel peamiselt asjaolust, et vastavalt VMS §-le 181 pole kaebajal elamisluba kinnipidamiskohas oleku kestel vaja ja kaebaja soov esitada taotlus tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei saa olla elamisloa andmise põhjuseks. Osundatud Riigikohtu lahendist tulenevalt on vaidlustatud otsus kaalutlusvigadega, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Kaebajal tekkis alates 19.07.2005.a. võimalus taotleda tingimisi enne tähtaega vabastamist, KMA otsus rikub tema õigust sellise taotluse esitamiseks. Kohtunik: D.Maastik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.