← Eesti

3-05-908/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 30.06.2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-908 Haldusasi A.K.´u kaebus AS Fa

§ 502

lg 1 p 4 tuleb rakendada eelkõige parkimispiletite korral, mida on võimalik tagantjärele vormistada. Kaebaja leiab, et

§ 50

.2 lg 1 rakendamine on antud juhul kaasa toonud põhjendamatult ränga karistuse, rikkudes hea halduse põhimõtteid ja PS §-st 11 tulenevat proportsionaalsuse printsiipi. Järeldusele, et karistus on ebaproportsionaalne, jõuab ka

ga sätestatud viivistasu määra analüüsides, millest selgub, et rakendatud on seaduses lubatud maksimaalmäära ehk sisuliselt on parkimistasu maksnud isik võrdsustatud parkimistasu maksmata jätnud isikuga. On ilmne, et tasulisel parkimisalal parkimise puhul on esmatähtis omada õigust parkida. Parkimise õigust tõendava dokumendi paigutamine nähtavale kohale on vajalik selleks, et tõendada, et parkimise eest on makstud. On ilmne, et

§ 50

.2 lg 1 p 4 nõude paigutada parkimise õigust tõendav dokument nähtavale kohale eesmärgiks on sätestada tasumise tõendamise üldreegel. Üldjuhul ei ole võimalik parkimise eest tasumist tagantjärele tõendada, kuid elaniku sõiduki parkimiskaardi omamisel on selline tõendamine võimalik ning sellega tuleks arvestada. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu ka sellele, et eelnevalt on Tallinna Transpordiamet tühistanud viivistasu otsuseid, kui sõiduki omanik on suutnud tõendada, et parkimistasu on makstud, mis on ka mõistuspärane, kuna ei saa eeldada, et elanik, kes pargib pidevalt tasulisel parkimisalal, ei eksi tasumist tõendava dokumendi paigutamisel mitte kunagi. Kaebuse esitaja taotleb vaidlustatud viivistasu otsuse ja vaideotsuse (teatise) tühistamist. VASTUSTAJATE VASTUVÄITED : Vastustajad leiavad, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ja seda alljärgnevatel põhjustel:

§ 50

.1 lg 4.1 alusel peab parkimise õigust tõendav dokument olema paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Käesoleval juhul ei ole olnud parkimise õigust tõendav dokument paigaldatud vastavalt

§ 50

.1 lõikes 4.1 sätestatule.

§ 50

.2 lg 1 p 4 alusel on viivistasu otsus õiguspärane, kui parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt

§ 50.1 lõikes 4.1 sätestatule.

Lähtudes eeltoodust ja arvestades asjaolu, et AS Falck Eesti linnatranspordi töötaja poolt koostatud viivistasu otsus nr VTO 100608 oli kooskõlas

§-iga 50.2, paluvad vastustajate esindajad jätta kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud menetlusosaliste selgitusi, hinnanud haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel motiividel :

§-is 501 on kehtestatud parkimistasu. Kohalik omavalitsus võib oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu (lg 1). Mootorsõiduki juht peab parkimistasu maksma enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole kehtestanud pikemat tähtaega (lg 4). LS § 501 lg 41 kohaselt parkimise õigust tõendav dokument peab olema paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust. Mobiilsideoperaatori kaudu parkimistasu maksmisel peab sõiduki esiklaasile olema paigaldatud vastava mobiilsideoperaatori logoga märgis (jõust.24.04.2005).

§-is 502 on sätestatud viivistasu. Sama paragrahvi lõike 1 kohaselt parkimisjärelevalve ametiisik teeb viivistasu määramise otsuse (edaspidi viivistasu otsus), kui: 1) parkimistasu on maksmata, 2) tasutud parkimisaega on ületatud, 3) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või 4) tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud vastavalt käesoleva seaduse § 501 lõikes 41 sätestatule. Nimetatud paragrahvi lõige 1 jõustus 24.04.

  1. Seaduse nõuetest tulenevalt tasulisel parkimisalal parkimist teostav isik on kohustatud hoolsuskohustust täites eksponeerima parkimise õigust tõendavat dokumenti nii, et see oleks hästi nähtav parkimiskontrolörile. Kui isikul on parkimise sooduskaart (elaniku sõiduki parkimiskaart vms), siis sama eksponeerimise nõue kehtib ka selle suhtes. Isikul on kohustus, mitte õigus, paigutada parkimist tõendav dokument auto esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale, et parkimiskontrolöril oleks võimalus veenduda isiku parkimisõiguses tasulisel parkimisalal. Käesolevas asjas vaidlustatud viivistasu otsuse tegemise tingis asjaolu, et elaniku sõiduki parkimiskaart kehtivusega kuni 21.01.2006 ei olnud nõuetekohaselt eksponeeritud sõiduki esiklaasil või armatuurlaual nähtaval kohal. Parkimiskontrolöril ei ole võimalik kohapeal veenduda, kas sõiduki omanikul või kasutajal on olemas erisoodustused parkimiseks tasulisel parkimisalal, näit. tasuta parkimise õigus vms. Parkimistasu maksmist või maksusoodustust või –vabastust peab isik tõendama. Antud juhul puudus sõidukis nähtaval kohal dokument, mis oleks andnud isikule õiguse parkida sõidukit tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata. Parkimiskontrolöril puudus võimalus kohapeal veenduda selles, et pargitud sõiduki omanikul on mingid erisoodustused. LS § 502 lg 1 p 4 kohaselt parkimisjärelevalve ametiisik teeb viivistasu määramise otsuse, kui parkimise õigust tõendav dokument ei ole paigaldatud sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada tasutud parkimisaega või dokumendi kehtivust vastavalt LS §-ile 501 lg
  2. Vaidlustatud viivistasu otsuse koostamise ajal nimetatud säte juba kehtis ning käesoleval juhul oli kohaldatav. Seaduste mittetundmine ei vabasta vastutusest. Vaidlustatud viivistasu otsuse tegemise tingis LS § 502 lg 1 p 4 rikkumine, olgugi, et viivistasu otsusel on ekslikult täidetud ebaõige lahter. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et parkimiskontrolöril ei ole kohapeal võimalik kontrollida sõiduki parkimiseks erisoodustuste olemasolu, näit. parkimiskaart vms, kui seda ei eksponeerita järelevalvet teostavale ametnikule. Kohus nõustub vastustajatega selles, et kuna parkimiskaart ei olnud nõuetekohaselt eksponeeritud, ei laienenud kaebajale maksusoodustus ning tal tekkis parkimistasu maksmise kohustus. Kui kohus peaks lähtuma üksnes asjaolust, et kaebajal oli küll parkimiskaart olemas, kuid ta ei eksponeerinud seda sõidukis nähtaval kohal (unustas vms) ning et see ei olegi oluline, kuna isik tagantjärele tõendab oma parkimisõiguse, siis võib kaebuse esitajal tekkida väärkujutlus oma hoolsuskohustuse realiseerimisest. Isikul lasub tõendamiskoormis parkimise alustamise hetkeseisuga, mis on kooskõlas

mõttega. Seadus ei vabasta isikut parkimisõiguse tõendamisest kohapeal ning tagantjärele tõendamine isikute poolt oleks ebamõistlikult koormav parkimisjärelevalvet teostavale isikule. Isik, kes pargib sõidukit tasulisel parkimisalal, peab täitma oma hoolsus- ja tõendamiskohustust vahetult peale parkimise alustamist, mitte aga lootma tagantjärele tõendamisele ning asjaolule, et kunagi on seda haldusorgan aktsepteerinud ning viivistasu otsuse kehtetuks tunnistanud. Samas peab isik arvestama asjaoluga, et seadus pidevalt muutub ning täieneb, samuti halduspraktika. Seega ei ole põhjendatud kaebaja viide õiguspärase ootuse printsiibile, kuna seda ei ole tema suhtes rikutud. Samuti ei ole rikutud kaebuse esitaja suhtes hea halduse põhimõtteid. Vaide rahuldamata jätmine Tallinna Transpordiameti poolt oli õiguspärane. Kohus leiab, et puudub alus vaieldavate viivistasu otsuse ja teatise (vaideotsuse) tühistamiseks, kaebuse motiivid ei ole selleks piisavad. Elle Kask Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.