3-05-361/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Lea Kuuse

1. aprillil
2. a Tallinnas 3-05-361 Haldusasi AS K. kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 20.04.2005.a. kirjale nr 9-2/9974-1 11.aprillil 2006.a. Kaebuse esitaja AS K. Esindaja v.adv.Andres Hallmägi vastustaja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskus ( nüüd Põhja maksu- ja tollikeskus), esindaja Marliis Elling Jätta HkMS § 26 lg 1 p 6 alusel kaebus rahuldamata ja HkMS § 92 lg 1 alusel kaebaja kohtukulud tema teda kanda Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates kohtuotsuse teinud halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule teatada kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse võib esitada teate esitanud isik ( HKMS § 31 lg 4 ja lg 5). ASJAOLUD AS K. esitas Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskusele 23.03.2005.a. taotluse, milles palus teha muudatused AS K. isikukontoridades kahe maksu osas.Sotsiaalmaksu parandustes tuli AS K. arvates võtta aluseks Harju Maksuameti 23.mai 2003.a. korralduses nr 5-03.1/887 kajastatud summad, ettevõtte tulumaksu tuli aga korrigeerida vähenemise suunas seisuga 30.06.1999 taotluses toodud põhjendustel. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskus põhjendas 20.04.2005.a. kirjaga nr 9-2/99745-1, miks mõlema maksu osas AS K. isikukontoridades muudatusi ei tehta. AS K. esitas nimetatud kirjale kaebuse halduskohtule. 1 KAEBUSE MOTIIVID Kaebaja leiab, et kirjas sisalduv puudutab oluliselt AS K. varalisi õigusi ning väljendab vääralt tema kohustusi, luues ka pankrotimenetluses tema varalisest olukorrast väära pildi. Kaebuse kohaselt on kirja sisu kaebajale arusaamatu selles sisalduvate vastuolude tõttu. Kaebuse esitaja taotleb kirja kui toimingu õigusvastaseks tunnistamist lähtuvalt järgmistest asjaoludest: kirja p 1 kaks esimest lõiku on omavahel vastuolus. Esimeses lõigus märgib maksukeskus, et 23.mail 2003 tehtud korraldusega 5-03.1/887 kohustati AS K. tasuma sotsiaalmaksu 42 171 krooni ja maksusummalt arvestatud intresse 156 336 krooni. Sama punkti teises lõigus aga märgib maksuhaldur, et 23.mai 2003.a. korraldusest nr 5-03.1/887 nähtus, et maksuseaduste täitmata jätmise tulemusena omas AS K. sotsiaalmaksuvõlga põhimaksu osas 366 490 krooni ja intressi osas 276 966 krooni. Kaebuse taotluses palub kaebaja tunnistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 20.04.2005.a. kirjas tehtud toiming sotsiaalmaksu võlasumma ja intresside määramisel täielikult seadusevastaseks . 13.06.2005.a. kaebuse täpsustuses selgitas kaebaja, et vaidlustatud kirjas viitas maksuhaldur 23.05.2003.a. korraldusele nr 5-03.1/887, kuid kirjaga muutis selle korralduse sisu, mistõttu kaebajale ei ole arusaadav, milline on tema maksuvõlg. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ja palub selle jätta rahuldamata. 20.04.2005.a. kirjaga ei viidud kaebaja isikukontoridadele sisse muudatusi sotsiaalmaksu osas. Kirjas selgitati, et 23.05.2003 Harju maksuameti korralduse nr 5-03.1/887 tegemise ajal oli AS-l K. sotsiaalmaksuvõlg kokku 366 490 krooni ja intress 276 966 krooni.Seda kajastasid ka AS K. isikukontoread. Samas märgiti, et sellest võlast 324 319 krooni ja intress 156 336 krooni oli sissenõudmisel kohtutäituri kaudu. Tegelikult oli Harju maksuamet palunud kohtutäituril 26.06.2001.a. kirjaga sise nõuda sotsiaalmaksu võlga 324 319 krooni ja intressi 120 630 krooni. See ei loo ebaõiget ettekujutust kaebaja maksuvõlast, sest tegemist on maksuvõla sissenõudmise protsessi eksimusliku kajastamisega, mis ei mõjuta maksuvõla suurust. Kaebuse esitaja oli teadlik maksuvõla olemasolust ja selle suurusest, mida kinnitab asjaolu,et 23.05.2003.a. korraldust kaebaja ei vaidlustanud. Lisaks on kaebajal olnud kogu aeg võimalus tutvuda oma maksuvõla suurusega. Summad, mida Harju maksuameti 23.05.2003.a. korraldusega nr 5-03.1/887 kümne päeva jooksul tasuma kohustati, olid tekkinud AS K. poolt deklareeritud kuid tasumata sotsiaalmaksust. Kuna osa sotsiaalmaksuvõlast oli juba maksuhalduri poolt antud kohtutäiturile sissenõudmiseks, ei saanud maksuhaldur hakata samal ajal samasid summasid nõudma maksukohustuslaselt. Sissenõudmise korralduses tuli kajastada vaid neid sotsiaalmaksu võla summasid, mida tasutud ei olnud ja mis olid sissenõutavad, s.t. mida ei olnud juba hakatud sisse nõudma. See ei tähenda, et tegemist ongi kogu AS K. maksuvõlaga. 23.mai 2003.a. korralduses on selge viide asjaolule, et AS K. maksuvõlg on suurem kui haldusaktis märgitud ja see on sissenõudmisel kohtutäituri poolt. Vaidlustatud toiming on õiguspärane ja selle sisu arusaadav ning ei sisalda vastuolusid. KOHTUISTUNG Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja , et antud juhul on tegemist kirjas õigusselguse rikkumisega ning kaebaja taotleb sel põhjendusel kirja õigusvastaseks tunnistamist. Kaebuse 2 esitaja väitel on kiri vastuoluline, mistõttu on selle sisu segane ja adressaadile arusaamatu ning ei saa tekitada seetõttu ka adresssaadile kohustusi. Samuti selgitas kaebaja, et põhjendatud huvi toimingu õigusvastasuse tuvastamisel seisneb selles, et tuvastatavat asjaolu saaks kaebaja kasutada teistes haldusasjades oma õiguste kaitseks. Vastustaja jäi varemtoodud seisukohtadele. KOHTU PÕHJENDUSED 1.Vastavalt rahandusministri 25.05.2005.a. määruse nr 40 “Rahandusministri 19.jaanuari 2004.a. määruse nr 9 “Maksu- ja Tolliameti põhimäärus” muutmine § 1 punktile 9 täidab Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse ülesandeid alates 01.07.2005.a. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus.Seega on nimetatud kuupäevast läinud Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele üle Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse haldusmenetlusest ja halduskohtumenetlusest tulenevad õigused ja kohustused. 2.HMS § 106 lg 1 kohaselt on toiming haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Seega järeldub eeltoodust, et toimingus puudub õigussuhteid reguleeriv haldusorgani tahteavaldus, kuid mis iseenesest ei tähenda, et toiming ei võiks kaasa tuua õiguslikke tagajärgi.Haldustoiminguga ei leia aset õiguste või kohustuste tekitamine, muutmine või lõpetamine. Informatiivse tähendusega kiri ei pannud kaebuse esitajale kohustusi, vaid teavitas maksuvõla suurusest. Maksuvõlg MKS § 32 kohaselt on maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma ning tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress. Ebaselguse korral oli kaebuse esitajal võimalik pöörduda selgituste saamiseks, mida ta vajalikuks ei pidanud. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et sotsiaalmaksuvõla sissenõudmise protsess ei vähenda ega suurenda võla enda suurust. Olenemata sellest, kas halduse tegu kujutab endast haldusakti või mitte, peab haldus oma tegevuses järgima õiguse üldised põhimõtted, samuti on Riigikohus tunnustanud Eestis kehtiva põhiõigusena õigust heale haldusele. Hea haldustava ja õiguse üldpõhimõtetena on käsitletav ka õigusselgus. Haldusaktide puhul on sätestatud nõue, et haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav, selguse ja arusaadavuse nõue laieneb ka halduse toimingutele. 3.Kaebuse esitaja on taotlenud vaidlustatud kirja kui toimingu õigusvastaseks tunnistamist põhjusel, et selle kaks esimest lõiku on omavahel vastuolus . Kohus leiab, et vaidlustatud kiri ei ole ebaselge ning oma sisult vasturääkiv. Kõnealuse kirja punkti 1 esimeses lõigus on üheselt arusaadavalt selgitatud, et Harju Maksuameti 23.05.2003.a. korraldusega kohustati AS-i K. tasuma sotsiaalmaksu 42 171 krooni ja maksusummalt arvestatud intressi 156 336 krooni, millise võlanõude suurusega on kaebuse esitaja nõustunud. Toodu vastab ka märgitud korraldusele. Harju Maksuameti 23.05.2003.a. korraldus nr 5-03.1/887 on tehtud AS-i K. maksuvõla tasumiseks MKS § 46 sätestatust juhindudes ja MKS § 129 lg 1 alusel. MKS § 46 näeb ette maksuhalduri haldusaktid, milleks on ka korraldus. MKS § 128 sätestab maksuhalduri kohustuse maksuvõla sissenõudmiseks. Maksukohustuslase poolt deklareeritud ja tasumata jäetud maksusumma või maksuteate alusel tasumisele kuuluva maksusumma sundtäitmine on lubatud alles pärast seda, kui maksukohustuslasele on antud vähemalt üks kord tähtaeg maksuvõla tasumiseks koos hoiatusega tähtajaks tasuama jätmise tagajärgede kohta. Eespoolviidatud Harju Maksuameti korraldus oligi antud AS-le K. maksuvõla (sotsiaalmaks 42 171 krooni ja maksusummalt arvestatud intress 156 336 krooni) tasumiseks 10 kalendripäeva jooksul korralduse kättesaamise päevast. Õige on vastustaja väide, et 23.05.2005.a. Harju Maksuameti korralduses on selgelt välja toodud, et korraldusega 3 sissenõutav summa ei ole AS K. kogu maksuvõlg, vaid sellest osa on sissenõudmisel kohtutäituri kaudu. Asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt oli 20.04.2005.a. AS K. sotsiaalmaksuvõlg kokku 366 490 krooni ja intress 276 966 krooni, mis kajastub ka isikukontoridadel. 26.06.2001.a. kirjaga nr 5-07/1-39097 on antud kohtutäiturile sissenõudmiseks AS K. sotsiaalmaksu võlga 324 319 krooni ja intressi 120 630 krooni. Sellest tuleneski, et kogu AS K. maksuvõlast juba kohtutäiturile sissenõudmiseks antud maksuvõlga ei kajastatud 23.05.2003.a. korralduses, kuid vaidlustatud kirjaga korraldust ei muudetud. Eespooltoodust tulenevalt leiab kohus, et kirjaga ei rikuta kaebuse esitaja õigusi, kirja erinevad lõigud ei ole omavahel vastuolus ning pidid olema kaebuse esitajale arusaadavad. Kaebuse esitaja oli teadlik nii korraldusest nr 5-03.1/887,mida ta ei vaidlustanud, kui ka maksuvõla sundkorras sissenõudmisest. Asja arutamisel on selgunud, et kohtutäituri kaudu oli sissenõudmisel intressi mitte 156 336 krooni , nagu on märgitud vaidlustatud kirjas, vaid asjas esitatud dokumentidest tulenevalt 120 630 krooni, milline eksimus ei tinginud kaebuses väidetud vastuolu ning ei saa ka olla toimingu õigusvastaseks tunnistamise aluseks vastuolulisusest tuleneva ebaselguse tõttu. Lea Kuuse kohtunik 4