KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 21.06.2006. a Tallinn Haldusasja number 3-05-560 (endine 3-922/2005) Haldusa

§ 26lg 1 p 6).

2. Tunnistada Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 09.06.2005 toiming, millega jäeti rahuldamata S.T.u kui S.T.u perekonnaliikme avaldus elamispinna taotlejate järjekorda võtmiseks, õigusvastaseks (

§ 26lg 1 p 3).

3. Kohustada Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsust võtma S.T.u S.T.u kaastaotlejana munitsipaalkorteri taotlejate järjekorda (

§ 26lg 1 p 2).

4. Tunnistada Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse tegevusetus kaebuse esitajatele sotsiaalabi korras eluaseme andmise otsustamisel õigusvastaseks (

§ 26lg 1 p 3).

1 5. Kohustada Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsust tegema Tallinna Linnavalitsusele ettepaneku kaebuse esitajatele 2-3-toalise eluruumi üürile andmiseks hiljemalt 1 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (

§ 26lg 1 p 2).

1. Määrata Advokaadibüroole Ehasoo & Benevolenskaja, Kaupmehe 10, 10114 Tallinn, a/a 221001120551 Hansapangas, riigi õigusabi tasu, summas 11 124 (üksteist tuhat ükssada kakskümmend neli) krooni ja 45 (nelikümmend viis) senti.
2. Mõista Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuselt riigi õigusabi tasu, summas 11 124 (üksteist tuhat ükssada kakskümmend neli) krooni ja 45 (nelikümmend viis) senti ning kaebuse esitajate riigilõiv, summas 70 (seitsekümmend) krooni riigituludesse (

§ 95lgd 1 ja 2).

8. Saata kohtuotsuse ärakiri Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsusele ning kaebuse esitajatele. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 21.06.2006 arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates 21.06.2006 (

§ 31lg 1, 5).

ASJAOLUD 22.11.2004 esitas Indrek Lillo S.T.u volitatud esindajana Lasnamäe Linnaosa Valitsusele avalduse sotsiaalabi korras eluaseme saamiseks. Avalduse kohaselt elavad S.T.u, tema abikaasa ning nende lapsed korteris asukohaga Kihnu tn 14-59/

1. S.T.u ja G.T.u erastasid selle korteri 24.11.
2. Ebaseaduslike kinnisvaratehingute vahendusel jõudis korter M.L.e nimele, kes peab end vaidlusaluse korteri heauskseks omanikuks. SHS § 14 lg 1 sätestab, et kohalikud omavalitsusorganid on kohustatud andma eluruumi isikule või perekonnale, kes ise ei ole suuteline ega võimeline seda endale või oma perekonnale tagama, luues vajaduse korral võimaluse sotsiaalkorteri üürimiseks. Tallinna Linnakohtu 02.06.2004 otsusega otsustati T.ud korterist välja tõsta. Avalduses taotletakse anda perekond T.ude kasutusse sotsiaalkorter juhul, kui kohtuotsusega neid Tallinnas Kihnu tn. 14-59/60 eluruumist välja tõstetakse (toimiku lk. 15). 08.04.2005 Lasnamäe Linnaosa Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna vastuskirjaga teatatakse, et perekond T.ud ei ole pöördunud Lasnamäe Linnaosa eluasemekomisjoni poole eluruumi taotlemise avaldusega. Perekond T.ud on teadlikud kehtivast eluaseme eraldamise korrast ja tingimustest (toimiku lk. 16). 09.05.2005 esitas advokaat Indrek Lillo vaide Tallinna Linnavalitsusele, leides, et märgukirjale ja seletuskirjale vastamise seaduse § 5 lg 4 sätestab, et kui adresaat leiab, et mõnda märgukirjas esitatud seisukohta või ettepanekut arvestada või selgitustaotluses soovitud teavet või selgitust anda ei ole tema pädevuses, edastab ta märgukirja või selgitustaotluse vastavale pädevale organile. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kodulehelt ei ole võimalik leida andmeid eluasemekomisjoni kohta. Seega jääb selgusetuks, mis osakonda Lasnamäe Linnaosa Valitsuses peaks S.T.u pöörduma avalduse esitamiseks (toimiku lk. 18). 2 09.05.2005 Lasnamäe Linnaosa Valitsuse vastuses vaidele leitakse, et vaie ei ole põhjendatud. Perekond T.ud ei ole
3. aastast, pärast korteri vabatahtlikku võõrandamist pöördunud Lasnamäe Linnaosa Valitsuse poole avaldusega eluruumi taotlemiseks ega esitanud ühtki dokumenti tõendamaks elamispinna vajadust. 22.11.2004 tingimuslik pöördumine sotsiaalhoolekande osakonna juhataja poole perekond T.udele elamispinna eraldamiseks ei ole aluseks S.T.u ja tema pereliikmete elamispinna järjekorda võtmisel. 27.06.2005 esitas S.T.u Lasnamäe Linnaosa Valitsusele avalduse eluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmiseks, märkides kaastaotlejateks tütre R.T.u, sünniaeg 09.09.1996, tütre S.T.u, sünniaeg 25.08.1992, poja I.T.u, sünniaeg 29.04.1991, tütre R.T.u, sünniaeg 10.01.1990 ning tütre I.T.u, sünniaeg 20.04.
4. 11.07.2005 esitasid S.T.u, G.T.u, D. T.u, S.T.u, I.T.u, R.T.u, I.T.u, S.T.u ja G. T.u Tallinna Halduskohtusse kaebuse Tallinna Linnavalitsuse toimingu, mis seisneb S.T.u ja tema perekonnaliikmete elamispinna järjekorda mittevõtmises õigusvastaseks tunnistamise nõudes, Tallinna Linnavalitsuse keeldumises S.T.ule ja tema perekonnaliikmetele sotsiaalabi korras eluaseme andmise otsustamisest õigusvastaseks tunnistamise nõudes ning Tallinna Linnavalitsuse kohustamise nõudes, võtma S.T.u ja tema perekonnaliikmed elamispinna taotlejate järjekorda ning otsustama S.T.ule ja tema perekonnaliikmetele sotsiaalabi korras eluaseme andmine. Kaebusele kirjutasid alla Indrek Lillo S.T.u esindajana, G.T.u ka alaealiste laste seadusliku esindajana, D. T.u ja S.T.u. 25.08.2005 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta. 15.09.2005 Lasnamäe Linnaosa eluasemekomisjoni koosoleku protokolliga nr. 22 punktiga 3.13 otsustas komisjon võtta S.T.u koos viie alaealise lapsega arvele munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna eluruumi mitteomavana vastavalt korra punktile 3.1.5 mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel. 16.09.2005 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse kui S.T.u, G.T.u, D. T.u, S.T.u, I.T.u, R.T.u, I.T.u, S.T.u ja G. T.u kaebuse Lasnamäe Linnaosa Valitsuse toimingute (S.T.u ja tema perekonnaliikmete elamispinna taotlejate järjekorda võtmisest ja neile sotsiaalabi korras eluaseme andmise otsustamisest keeldumine) õigusvastaseks tunnistamise nõudes ning eeltoodud toiminguteks kohustamise nõudes. 30.11.2005 määrusega rahuldas kohus S.T.u ja G.T.u riigi õigusabi taotluse ning määras riigi õigusabi osutavaks advokaadiks Indrek Lillo, advokaadibüroo Ehasoo & Benelovskaja. 09.12.2005 toimus kohtuistung ning kohus määras kohtuotsuse kuulutamise ajaks 19.12.
5. 19.12.2005 määrusega uuendas kohus asja sisulise arutamise (toimiku lk. 104-105) ning nõudis kaebuse esitajatelt täiendavate tõendite ja seletuse esitamist. 16.01.2006 vastuses kohtunõudele selgitas kaebajate esindaja Indrek Lillo, et haldusasjas on kaebuse esitajaks ka R.T.u, D. T.u ja G. T.u loobuvad kaebusest ning ülejäänud kaebajad loobuvad taotlusest, kohustada Lasnamäe Linnaosa Valitsust neid elamispinna taotlejate järjekorda võtma seoses nõude täitmisega vastustaja poolt. 25.01.2006 määrusega lõpetas kohus menetluse S.T.u, G.T.u, I.T.u, R.T.u, I.T.u, S.T.u ja R.T.u kaebuses S.T.u ja tema perekonnaliikmete elamispinna taotlejate järjekorda võtmiseks kohustamise nõudes seoses välja andmata jäetud haldusakti väljaandmisega (toimiku lk. 117118). 17.02.2006 kohtuistungil loobus D. T.u enda ja oma alaealise poja G. T.u nimel kaebusest. 21.02.2006 määrusega lõpetas kohus menetluse D. T.u ja G. T.u kaebuses tervikuna (toimiku lk. 128). KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
6. S.T.u ja tema perekonnaliikmete ning M.L.e vahel käib alates 20.12.2001 vaidlus omandiõiguse üle Tallinnas Kihnu tn 14-59/60 asuva korteri suhtes. Vaidlus sai alguse sellest, 3 et S.T.u andis õigusnõustajana esinenud A.H.le volikirja, mis sisaldas muuhulgas õigust korteri võõrandamiseks. A.H. lubas S.T.ut abistada korteri erastamisel. Tegelikkuses võõrandas A.H. korteri kolmandatele isikutele. Lõpuks ostis korteri kohtutäituri poolt läbi viidud enampakkumisel M.L., kes esitas S.T.u ja teme perekonnaliikmete vastu hagi nende korterist väljatõstmiseks. S.T.u abikaasa G.T.u esitas M.L.e vastu vastuhagi omandiõiguse tunnustamise nõudes, leides, et korter ei ole tema omandist välja läinud. Kuna Riigikohtu 16.06.2003 otsusega kinnitati G.T.u vastuhagi rahuldamata jätmise õigsust ning Tallinna Linnakohtu 02.06.2004 otsusega rahuldati M.L.e hagi perekond T.ude eluruumist väljatõstmiseks, siis esitas S.T.u 22.11.2004 Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda avalduse sotsiaalabi korras eluaseme saamiseks.
7. LLV tegevus S.T.u poolt tema perekonna huvides esitatud taotluse menetlemisel on olnud jämedalt seadusevastane. PS § 28 lg 3 sätestab, et riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet. PS § 28 lg 4 sätestab, et lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Täpsema korra selle põhiõiguse tagamiseks sätestab SHS § 14 lg 1, mis näeb ette, et kohalikud omavalitsusorganid on kohustatud andma eluruumi isikule või perekonnale, kes ise ei ole suuteline ega võimeline seda endale või oma perekonnale tagama, luues vajaduse korral võimaluse sotsiaalkorteri üürimiseks. Tulenevalt eelpooltoodust oleks pidanud Tallinna Linnavalitsus S.T.u taotluse sisuliselt läbi vaatama ja tegema otsuse selle kohta, kas S.T.u ja tema perekonnaliikmed on selliseks isikuks või perekonnaks, kellele SHS § 14 lg 1 kohaselt tuleb tagada eluase. Kui S.T.u avaldus esitati valele osakonnale, oleks LLV sotsiaalosakonnal olnud võimalik taotlus edasi suunata eluasemekomisjonile. Pealegi on vastuse avaldusele koostanud üldse mitte sotsiaalhooldusosakonna töötaja vaid LLV juriidilises osakonnas töötav jurist Ülle Zimmerman. Vaatamata sellele, et vastuses märgitakse, nagu oleks perekond T.usid informeeritud kehtivast eluasemete eraldamise korrast, ei ole vastustaja suutnud isegi oma vastuses taotlusele viidata mitte ühelegi seadusesättele, miks ei ole S.T.u avalduse rahuldamine võimalik. Veel väidetakse vastuses vaidele, et justkui sisalduksid vastustaja motiivid taotluse mitterahuldamise kohta kohtuistungi protokollis. HMS § 56 lg 1 ei näe ette sellist võimalust haldusakti põhjenduse edastamiseks.
8. Eespool viidatud tsiviilvaidluses tehtud Tallinna Ringkonnakohtu
9. detsembri
10. a otsuses tühistas apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse sel põhjusel, et esimese astme kohus oli jätnud asjas arvestamata esineva avaliku huvi (lisa nr 4.7). Apellatsioonikohus on märkinud, et tulenevalt asja eripärast lasus kohtul kohustus kaasata asja arutamisse kohalik omavalitsusüksus, kelle korraldada on sotsiaalabi küsimused antud piirkonnas. Kohus tuvastas, et kostjate puhul on tegemist paljulapselise perega, kelle seitsmest lapsest 5 on alaealised ning isa G.T.u töötu (
11. märtsil
12. a sündis perre veel D. T.u laps G.). Ringkonnakohus märkis otsuses, et võimaliku väljatõstmise korral ei tohi sotsiaalabi vajavad isikud jääda eluasemeta. Seaduse kohaselt lasub omavalitsusorganil kohustus anda sellistele isikutele eluase. Tallinna Linnakohtus jätkunud tsiviilasja menetlusest võttis osa LLV jurist Ülle Zimmerman. Seega oli vastustaja kaebajate eluasemeprobleemidest teadlik ka läbi tsiviilkohtumenetluse, kuhu vastustaja oligi kaasatud eesmärgiga välistada olukord, kus perekond T.ud tõstetakse nende kodust tänavale. Tallinna Ringkonnakohtu
13. detsembri
14. a otsusega jäeti jõusse esimese astme kohtu otsus kaebajate väljatõstmise kohta (lisa nr 4.8) ning Riigikohus otsustas kaebajate kassatsioonkaebust menetlusse mitte võtta (lisa nr 4.9). Riigikohtu määruse kaaskirjast nähtub, et määrus on teatavaks tehtud ka vastustajale, mistõttu pidi vastustaja olema teadlik, et kaebajate suhtes tehtud otsus nende väljatõstmise kohta jõustus. 4 VASTUSTAJA SEISUKOHT Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitajate kaebus on alusetu. Kaebajad on esitanud 27.06.2005 avalduse eluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmiseks. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu
15. oktoobri 2002 määruse nr 56 Lisale nr 3, mis sätestab ,,Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise korra“, võeti kaebaja koos lastega Lasnamäe Linnaosa Valitsuse eluasemekomisjoni 15.
16. otsusega arvele munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna. Eluruumide andmine toimub vastavalt Tallinna Linnavolikogu
17. oktoobri 2002 määrusega nr. 56 kehtestatud Lisale nr. 1 „Tallinna linna omandis olevate eluruumide kasutamise, käsutamise ja valdamise kord“, millest vastustaja ka oma tegevuses lähtub. Kaebajad keeldusid aadressil Tuulemaa 6 asuvast munitsipaalkorterist ning käesoleval hetkel puuduvad Lasnamäe linnaosas sobivad asustamata munitsipaal- ja sotsiaaleluruumid. Vastustaja ei keeldunud kaebajaid munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmast ega ka eluruumi andmast. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse tegevus on olnud õiguspärane ja õigusvastasus vastustaja tegevuses puudub. KOHTU PÕHJENDUSED
18. S.T.u, G.T.u, I.T.u, R.T.u, I.T.u, S.T.u ja R.T.u kaebus S.T.u ja tema perekonnaliikmete elamispinna taotlejate järjekorda võtmisest keeldumise õigusvastaseks tunnistamise nõudes 1.1 Kaebuse esitajate põhjendatud huvi kaebuse esitamisel 15.09.2005 Lasnamäe Linnaosa eluasemekomisjoni koosoleku protokolli nr. 22 punktiga 3.13 otsustas komisjon võtta S.T.u koos viie alaealise lapsega (R.T.u, S.T.u, I.T.u, R.T.u ning I.T.u) arvele munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna eluruumi mitteomavana mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel. Lähtuvalt eluasemekomisjoni koosoleku protokolli nr. 22 punktist 3.13 loobusid nii G.T.u kui ka S.T.u ning nende alaealised lapsed esialgsest kaebusest S.T.u ja tema perekonnaliikmete elamispinna taotlejate järjekorda võtmiseks kohustamise nõudes. Kaebusest nähtuvalt oli kaebuse esitajate põhjendatud huviks kaebuse esitamisel saada enda valdusesse sotsiaalabi korras eluase, kuna neid ähvardab senisest eluruumist, asukohaga Tallinn, Kihnu tn. 14-59/60 väljatõstmine. Kohus on seisukohal, et eluasemekomisjoni poolt eluruumi üürimist taotlevate isikutena arvele võtmine ei ole seega kaebuse eesmärgiks iseenesest, vaid teenib lõppeesmärki, milleks on sotsiaalabi korras eluaseme saamine. Kuna S.T.u, R.T.u, S.T.u, I.T.u, R.T.u ning I.T.u on juba munitsipaaleluruumi üürimist taotlevate isikutena arvele võetud, puudub neil põhjendatud huvi varasema arvele võtmisest keeldumise (väljendatud Lasnamäe Linnaosa Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna juhataja 08.04.2005 kirjaga nr. 9-178/881 ning Lasnamäe Linnaosa vanema asetäitja 09.06.2005 kirjaga) õigusvastasuse tuvastamiseks. Sel põhjusel tuleb jätta S.T.u, R.T.u, S.T.u, I.T.u, R.T.u ning I.T.u kaebus eeltoodud taotluse osas rahuldamata. 5 Kuigi eluasemekomisjoni otsusega ei ole arvelevõetute seas G.T.u’t, pidas kohus 25.01.2006 määrusega võimalikuks G.T.u määratud esindaja taotlusel menetluse G.T.u taotluses järjekorda võtmiseks kohustamise nõudes samuti lõpetada, kuna G.T.u on S.T.u abikaasana S.T.u perekonnaliige. VÕS paragrahv 289 kohaselt on eluruumi üürnikul õigus üürileandja nõusolekuta majutada üüritud eluruumi oma abikaasat, alaealisi lapsi ja töövõimetuid vanemaid, kui üürilepingus ei ole kokku lepitud, et üürnik võib seda teha üksnes üürileandja nõusolekul. Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määrusega nr. 56 kinnitatud „Tallinna linna omandis olevate eluruumide kasutamise, käsutamise ja valdamise korra“ p 24.1 kohaselt peab linnavolikogu otsus munitsipaaleluruumi või linnavalitsuse korraldus munitsipaaleluruumi või sotsiaaleluruumi üürile andmise kohta sisaldama muuhulgas isiku, kellele eluruum üürile antakse, ees- ja perekonnanime ja sünniaega ning tema perekonnaliikmete nimesid. Seega kuivõrd G.T.u kaebus kohtule oli esitatud põhjusel, et teda ei ole S.T.u perekonnaliikmena ühise eluruumi taotlemiseks taotlejate järjekorda registreeritud, sai G.T.u kaebuse nimetatud osas lugeda rahuldatuks ka S.T.u taotlejate nimekirja registreerimisega. Kuna G.T.u eesmärgiks on sarnaselt teistele perekonnaliikmetele sotsiaalabi korras eluaseme saamine, mitte eluruumi taotlejate järjekorda registreerimine iseenesest, puudub G.T.ul seoses S.T.u eluruumi taotlejate järjekorda registreerimisega samuti põhjendatud huvi registreerimata jätmise õigusvastasuse kindlakstegemiseks, mistõttu G.T.u kaebus tuleb vastava taotluse osas jätta rahuldamata.
19. S.T.u kaebus elamispinna taotlejate järjekorda võtmisest keeldumise õigusvastaseks tunnistamise ning elamispinna taotlejate järjekorda võtmiseks kohustamise nõudes 2.1 S.T.u kui S.T.u perekonnaliige S.T.u (sündinud
20. aprillil 1984, seega kaebuse esitamise ajal 21-aastane) on esitanud kaebuse S.T.u perekonnaliikmena. Kuigi kohus tegi S.T.u’le haldusasja uuendamise määrusega kohtuistungile ilmumise kohustuslikuks, S.T.u kohtuistungile ei ilmunud. Vastuses eeltoodud määrusele selgitas Indrek Lillo, et S.T.u töötab ja õpib. 17.02.2006 toimunud kohtuistungil kinnitas S.T.u, et S.T.u õpib Tallinna õhtukoolis viimases klassis. Samas on S.T.u sõlminud kohtumenetluse ajal,
21. märtsil 2006 ka töölepingu nr. 02/
22. Vastava töölepingu alusel asus S.T.u tööle täistööajaga C.G. OÜ-s reisisekretäri ametikohal, põhipalgaga 4500 krooni kuus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 289 „Eluruumi üürniku perekonnaliikmete majutamine“ kohaselt on eluruumi üürnikul õigus üürileandja nõusolekuta majutada üüritud eluruumi oma abikaasat, alaealisi lapsi ja töövõimetuid vanemaid, kui üürilepingus ei ole kokku lepitud, et üürnik võib seda teha üksnes üürileandja nõusolekul.“ Seega käsitleb võlaõigusseadus eluruumi üürniku perekonnaliikmetena, keda võib üürnik üürileandja nõusolekuta üüritud eluruumi majutada, vaid üürniku alaealisi, mitte täisealisi lapsi. Perekonnaseaduse
23. peatüki pealkirjast „Ülalpidamiskohustused perekonnas“ ning
24. jaost „Vanemate ja laste ülalpidamiskohustused“ saab järeldada, et vanemaid ja lapsi saab ülalpidamiskohustuste täitmisel Perekonnaseaduse mõistes käsitleda perekonnana olenemata laste vanusest. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PKS § 60 lg 2 sätestab: „Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama.“ PKS § 64 lg 1 kohaselt on täisealiseks saanud laps kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanemat. Samas sätestab PKS § 67 6 ka seda, et täisealine vend või õde, kelle varaline seisund seda võimaldab, on kohustatud ülal pidama oma alaealist venda või õde, kui neil ei ole vanemaid, vanavanemaid või kui nendelt ei ole võimalik ülalpidamist saada. Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määrusega nr. 56 kinnitatud „Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise korra“ (edaspidi Kord) p. 2 kohaselt võivad eluruumi üürimist taotleda korra punktis 3 loetletud isikud, kelle elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse Tallinnas, st. kelle isikuandmed on või olid kantud viimati rahvastikuregistrisse Tallinna vastavas linnaosas. Korra p. 3.1.5 kohaselt peetakse arvestust eluruumide üürimist taotlevate isikute üle eraldi eluruumi mitteomavate, tagastatud eluruumide üürnike ja elamistingimuste parandamisel abi vajavate isikute osas, kusjuures eluruumi mitteomavatena võetakse arvesse isikuid muuhulgas mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel. Kord näeb muuhulgas ette, et eluruumi üürimiseks tuleb isikul esitada avaldus. Korra p 6 kohaselt kirjutavad avaldusele alla kõik täisealised perekonnaliikmed, kes avaldavad soovi saada üürile ühine eluruum. Kohus on seisukohal, et kuna S.T.u elab jätkuvalt koos oma vanemate ning õdede-vendadega, iseseisvat peret loonud ei ole ning peab end kaebusest nähtuvalt S.T.u perekonnaliikmeks ja taotleb sotsiaalabi korras S.T.u’ga ühist eluruumi, tuleb S.T.u’t olenemata asjaolust, et ta on täisealine, käsitleda S.T.u perekonnaliikmena. 2.2 S.T.u põhjendatud huvi ja õiguste rikkumine S.T.u’t ei ole märgitud kaastaotlejaks S.T.u 27.06.2005 avalduses eluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmiseks. S.T.u andis 17.02.2006 toimunud kohtuistungil sellele järgneva selgituse: „Teda ei ole kaastaotlejana märgitud, kuna meile öeldi, et kuna ta on täisealine, siis on ka tema allkiri vajalik taotlusele, kuid see ei olnud võimalik, kuna ta ei olnud isiklikult kohal.“ Seega tuleb järeldada, et S.T.u, kes avalduse täitis ja allkirjastas, ei märkinud S.T.u’t kaastaotlejaks vaid põhjusel, et Lasnamäe Linnaosa Valitsuse ametnikud nõudsid, et S.T.u isiklikult avalduse allkirjastaks. Kuna vastava avalduse on Lasnamäe linnaosa eluasemekomisjon 15.09.2005 rahuldanud, ei saa eluasemekomisjoni otsus S.T.u koos viie alaealise lapsega arvele võtmise kohta rikkuda S.T.u õigusi. Samas on Indrek Lillo esitanud 22.11.2004 Lasnamäe Linnaosa Valitsusele avalduse perekond T.ude kasutusse sotsiaalkorteri andmiseks juhul, kui neid kohtuotsusega Tallinnas, Kihnu tn. 14-59/60 eluruumist välja tõstetakse. Vastav avaldus hõlmas perekond T.ude perekonnaliikmena ka S.T.u’t. Avaldus jäi Lasnamäe Linnaosa Valitsuse poolt lahendamata ning see jäeti vaidemenetluse käigus sisuliselt rahuldamata põhjusel, et puudub teave T.ude eluaseme tegeliku olemasolu kohta ning põhjendatud sooviavaldus elamispinna taotlejate järjekorda võtmiseks. Samuti oli keeldumise põhjuseks asjaolu, et avaldus oli tingimuslik (vt toimiku lk. 19). Kohus on seisukohal, et S.T.u’l on põhjendatud huvi keeldumise õigusvastasuse tuvastamiseks. Samuti rikub S.T.u elamispinna taotlejate järjekorda mittevõtmine S.T.u õigust olla teiste perekonnaliikmetega võrdselt koheldud. Seega vaatab kohus sisuliselt läbi S.T.u kaebuse enda koos S.T.u’ga elamispinna taotlejate järjekorda võtmisest keeldumise õigusvastaseks tunnistamise nõudes ning elamispinna taotlejate järjekorda võtmiseks kohustamise nõudes. 2.3 S.T.u elamispinna taotlejate järjekorda võtmisest keeldumise seaduslikkus 7 Korra p. 4 kohaselt esitatakse kirjalik avaldus eluruumi üürimiseks linnaosa valitsusele, kelle territooriumil on või olid taotleja viimase elukoha andmed kantud rahvastikuregistrisse. Avaldus esitatakse isiklikult või seadusliku esindaja poolt või posti teel. Korra p 5 näeb ette informatsiooni, mida vastav avaldus peab sisaldama. Nii tuleb avalduses ära näidata isiku, kes taotleb eluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmist ees- ja perekonnanimi, sünniaeg; isikute ees- ja perekonnanimed ning sünniajad, kes on kantud taotlejaga samalt aadressilt rahvastikuregistrisse ja kes soovivad saada taotlejaga ühist eluruumi; andmed senikasutatava eluruumi kohta; aadress; tubade arv; üldpind; mugavuste ja heakorrastuse kohta; põhjus, millest lähtudes eluruumi üürimist taotletakse; märge selle kohta, kas taotletakse munitsipaalvõi sotsiaaleluruumi; andmed taotletava eluruumi kohta; tubade arv, üldpind; mugavuste ja heakorrastuse kohta; vajadusel taotleja seisukohalt olulisi andmeid taotleja või temaga koos ühist eluruumi saada soovivate isikute tervisliku seisnudi ja erivajaduste kohta; kui taotleja või temaga koos ühist eluruumi saada sooviva isiku omandis on eluruum, mille isik eluruumi üürile saamisel võõrandab tasuta Tallinna linnale, siis märgitakse avalduses andmed võõrandatava eluruumi kohta: aadress, tubade arv ja üldpind; kontaktandmed. Korra p. 6 kohaselt peavad avalduses olema esitatud minimaalsed nõuded taotletavale eluruumile, mis lahendaksid taotleja ja tema perekonna eluasemeprobleemi. Kohus on seisukohal, et Indrek Lillo poolt 22.11.2004 allkirjastatud avaldus sotsiaalabi korras eluaseme saamiseks eeltoodud Korra nõudeid ei täida. Avaldusest ja selle lisadest ei nähtu, millised võiksid olla minimaalsed nõuded taotletavale eluruumile, mis taotleja ja tema perekonna eluasemeprobleemi lahendaksid. Samuti ei nähtu avaldusest avalduse esitajate andmed. Indrek Lillo on avaldusele alla kirjutanud S.T.u, mitte aga teiste täisealiste perekonnaliikmete volitatud esindajana. Korra p 6 kohaselt kirjutavad avaldusele alla kõik täisealised perekonnaliikmed, kes avaldavad soovi saada üürile ühine eluruum. Nagu nähtub Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 08.04.2005 vastusest nr. 9-178/881 avaldusele, ei ole Lasnamäe Linnaosa Valitsus pidanud Indrek Lillo poolt esitatud avaldust Korra mõttes avalduseks. Vastuse kohaselt ei ole sotsiaalhoolekande osakonna pädevuses eluasemete eraldamine ning perekond T.ud on teadlikud kehtivast eluaseme eraldamise korrast ja tingimustest. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 09.06.2005 kirjast nr. 1-9/745 nähtub, et perekond T.ud ei ole pöördunud Lasnamäe Linnaosa Valitsuse poole avaldusega eluruumi taotlemiseks ega esitanud ühtki dokumenti tõendamaks elamispinna vajadust. Kirja kohaselt on S.T.ut korduvalt teavitatud kehtivast korrast ja suunatud sotsiaalhoolekande osakonna poolt eluaseme puudumise korral pöörduma Lasnamäe Linnaosa Valitsuse eluasemekomisjoni poole. Kohus on seisukohal, et Indrek Lillo poolt Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale esitatud avaldust tuleb pidada HMS § 15 lg 1 mõistes taotluseks, mille haldusorgan on kohustatud vastu võtma, sõltumata selle puudustest. HMS § 15 lg 4 sätestab: „Kui taotluse lahendamine ei kuulu haldusorgani pädevusse, jätab haldusorgan taotluse läbi vaatamata, selgitades taotlejale, millise haldusorgani pädevusse asi kuulub, või edastab taotluse pädevale haldusorganile, teatades sellest taotlejale.“ Vastustest küll selgub, et avalduse oleks pidanud esitama Lasnamäe Linnaosa Valitsuse eluasemekomisjonile, kuid hoolimata asjaolust, et tegemist on sama linnaosa valitsuse komisjoniga, ilmneb, et avaldust ei edastatud õigele komisjonile ning avalduse esitajale ei selgitatud, millisele aadressile tuleb avaldus saata. Vastavat eksimust ei ole tunnistatud ka vaide läbivaatamisel. Olenemata vaides esitatud argumentidest ning asjaolust, et eluasemekomisjon avaldust sisuliselt ei lahendanud ning avalduse lahendamiseks pädevust mitteomav organ jättis avalduse lihtsalt läbi vaatamata, 8 on jäetud avaldus vaidemenetluse korras rahuldamata seoses avalduses esinevate sisuliste puudustega. HMS § 15 lg 2 sätestab: „Kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.“ Kui Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja 08.04.2005 kirjast ilmneb, et avaldus on esitatud valele adressaadile, siis Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 09.06.2005 kirjast selgub, et avalduses on puudused (puudub teave eluaseme tegeliku olemasolu kohta ning põhjendatud sooviavaldus elamispinna taotlemise järjekorda võtmiseks, puudu on ka dokumendid, tõendamaks elamispinna vajadust). Puudustest hoolimata ei selgitata avalduse esitaja S.T.u esindajale Indrek Lillo’le, millised on avalduses esinevad puudused (st. millised andmed on avalduses esitamata). Samuti ei nähtu, et Lasnamäe Linnaosa Valitsus oleks saatnud Indrek Lillo’le kui S.T.u esindajale täitmiseks avalduse blanketi, millest saaksid nähtuda avalduse täitmiseks vajalikud andmed. Ka ei ole avalduse esitajale antud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Hoolimata asjaolust, et Indrek Lillo vaie 08.04.2005 kirjale on esitatud põhjusel, et avaldust ei saadetud edasi avalduse lahendamiseks pädevale organile, on Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 09.06.2005 kirjas jäetud rahuldamata nii vaie kui ka lahendatud avaldus sisuliselt – st. leitud, et puudub alus avalduse rahuldamiseks. Seega on Lasnamäe Linnaosa Valitsus, jättes avalduse perekond T.ude elamispinna järjekorda võtmiseks sisuliselt rahuldamata, rikkunud HMS § 15, § 36 lg 1 p 3 ning § 43 sätteid. Käesolevas haldusasjas on kaebuse esitajad taotlenud Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse toimingute S.T.u ja tema perekonnaliikmete elamispinna taotlejata järjekorda võtmisest keeldumisel õigusvastaseks tunnistamist, toiminguid täpsustamata. HMS § 87 lg 2 korras võib halduskohtusse esitada kaebuse vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kohus on seisukohal, et kuivõrd sisuline keeldumine muuhulgas S.T.u S.T.u perekonnaliikmena elamispinna taotlejate järjekorda võtmisest ilmnes alles Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 09.06.2005 kirjast, millega lahendati Indrek Lillo vaiet, tõlgendab kohus kaebuse esitajate taotlust 09.06.2005 toimingu õigusvastasuse tuvastamise taotlusena. Eeltoodust lähtuvalt tuleb tunnistada Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 09.06.2005 toiming, millega jäeti rahuldamata S.T.u S.T.u perekonnaliikmena elamispinna taotlejate järjekorda võtmise avaldus, õigusvastaseks. 2.4 S.T.u S.T.u perekonnaliikmena elamispinna taotlejate järjekorda võtmiseks kohustamise nõue Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr. 3-2-1-2-01 leidnud järgmist: „Vastavalt

§ 6lg.

2 p-le 2 võib kaebusega nõuda sooritamata toimingu sooritamist. Kohus peab sellise kaebuse rahuldama, kui on tuvastatud järgmised asjaolud: vastustaja on kohustatud sooritama toimingu; kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingut vastustajalt; toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud; ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus toimingule võiks olla ära langenud.“ Kohus on seisukohal, et kuna kohus peab kohustamistaotluse lahendama kohtuotsuse tegemise aja seisuga, saab kohus kohustamistaotluse lahendamisel arvesse võtta ka Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 09.06.2005 kirjaga väljendatud toimingule järgnenud õiguslikult tähtsust omavaid asjaolusid. 9 Lasnamäe linnaosa eluasemekomisjoni 15.09.2005 koosoleku protokolli nr. 22 p. 3.13 kohaselt võeti S.T.u koos viie alaealise lapsega arvele munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna eluruumi mitteomavana vastavalt Korra punktile 3.1.5 mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel. Otsuse põhjendustest nähtuvalt müüs perekond korteri AS-ile Pindi Kinnisvara, mis omakorda on edasi müüdud. Kohtuvaidluste tulemusena peab perekond vabastama eluruumi, kuna puudub üürisuhe omanikuga. Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 16.12.2004 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kohus on seisukohal, et eeltoodud otsust põhistavad eeldused on täidetud ka S.T.u osas, kes Riigikohtu 16.06.2003 otsusest tsiviilasjas nr. 3-2-1-68-03 ning Tallinna Linnakohtu 02.06.2004 otsusest tsiviilasjas nr. 2/32-5419/03 nähtuvalt on samuti elanud ning elab siiani S.T.u perekonnaliikmena aadressil Kihnu 14-59/

1. Nii on kaebuses S.T.u elukohaks märgitud Kihnu 14-59/
2. S.T.u elamist koos S.T.uga tunnistas 17.02.2006 kohtuistungil ka S.T.u (toimiku lk. 125). Korra p. 6 kohaselt pidi S.T.u S.T.u avaldusele taotletava eluruumi saamiseks täisealise perekonnaliikmena alla kirjutama, kui tema sooviks oli saada enda kasutusse S.T.uga ühine eluruum. Avalduse blanketil on eeltoodud allkirja andmist põhjendatud „täisealise perekonnaliikme nõusolekuna eluruumi taotlemiseks“. Seega on vastava allkirja andmise eesmärgiks välistada juhtumid, kus eluruumi üürimist taotlev isik märgib kaastaotlejaks täisealise perekonnaliikme ilma viimase nõusolekuta. Käesolevas haldusasjas on S.T.u kaebuse allkirjastamisega väljendanud oma soovi jagada S.T.uga ühist, sotsiaalabi korras eraldatavat elamispinda. Kohus on seisukohal, et sellega on Korra p. 6 eesmärk täidetud. Kuna haldusorgani diskretsiooniõigus on kohtu arvates seoses Lasnamäe linnaosa eluasemekomisjoni 15.09.2005 protokollilise otsusega nr. 3.13 redutseeritud nullini, saab kohus kohustada Lasnamäe Linnaosa Valitsust võtma S.T.u S.T.u kaastaotlejana elamispinna järjekorda. Olukorras, kus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse eluasemekomisjon on pidanud põhjendatuks S.T.u koos perekonnaliikmetega mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel munitsipaaleluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmiseks, puudub võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt alus jätta vastavast nimistust välja üks perekonnaliige, kelle tahte, olla munitsipaaleluruumi kaastaotlejaks, on kohus tuvastanud.
3. Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse poolt kaebuse esitajatele sotsiaalabi korras eluaseme andmise otsustamisest keeldumise õigusvastaseks tunnistamine ning Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaebuse esitajatele sotsiaalabi korras eluaseme andmise otsustamiseks kohustamine Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määrusega nr. 56 kinnitatud „Tallinna linna omandis olevate eluruumide kasutamise, käsutamise ja valdamise korra“ (Kord) p. 12 kohaselt otsustab asustamata munitsipaaleluruumide ja sotsiaaleluruumide majutamiseks jaotamise linnaosade eluasemekomisjonide vahel linnavalitsus. Korra p. 14 kohaselt on linnaosa eluasemekomisjoni ülesanne eluruumi üürimist taotlevate isikute arvelevõtmise otsustamine, ettepanekute tegemine asustamata munitsipaaleluruumide ja sotsiaaleluruumide üürile andmise kohta. Korra p. 23 kohaselt teeb linnaosa eluasemekomisjon linnavalitsusele ettepaneku munitsipaaleluruumi ja sotsiaaleluruumi üürile andmise kohta. Korra p-st 24 nähtuvalt valmistab linnavalitsuse korralduste ja linnavolikogu otsuste eelnõud munitsipaaleluruumi või sotsiaaleluruumi üürile andmise kohta ette linnaosa eluasemekomisjon. 10 Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse vanem on saatnud
4. märtsil 2006 Tallinna Elamumajandusametile eluruumi taotluse, paludes eraldada Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2004 otsusest tulenevalt S.T.ule ja G.T.ule koos nendest sõltuvate isikutega (lapsed S.T.u, I.T.u, R.T.u, I.T.u, S.T.u ja R.T.u) elamispind, kuna isikud on kohustatud hiljemalt 11.04.2006 vabatahtlikult vabastama hetkel nende kasutusel oleva eluruumi aadressil Kihnu 14-59/60 Tallinnas (toimiku lk. 136). Tallinna Elamumajandusameti 27.03.2006 vastuskirjas nr. 2-2/636 selgitatakse, et „antud perekonna eluasemeprobleemi on võimalik käesoleval ajal lahendada ainult Tuulemaa tn. 6 sotsiaalmajutusüksuses asuvate tubade arvelt“. Ühtlasi informeerib Tallinna Elamumajandusamet Lasnamäe Linnaosa Valitsust sellest, et sotsiaalmajutusüksusesse suunamise komisjoni järgmine koosolek toimub
5. aprillil 2006 ning nimetatud koosolekule tuleks Lasnamäe Linnaosa Valitsusel ka vastav taotlus esitada (toimiku lk. 138).
6. märtsil 2006 on S.T.u teinud Lasnamäe Linnaosa Valitsusele järgmise avalduse: „Ma ei ole nõus sotsiaalmajutusüksusesse minema. Olen munitsipaalkorteri järjekorras, taotlen oma perele omaette korterit.“ (toimiku lk. 137). Vastustaja asus kohtuistungil seisukohale, et ta ei ole keeldunud kaebuse esitajatele eluruumi andmast, küll aga on kaebuse esitajad ise keeldunud aadressil Tuulemaa 6 asuvast korterist (toimiku lk. 170, kohtuistungi protokolli lk. 2). Kaebuse esitajate Sirje ja G.T.u esindaja Indrek Lillo selgitas, et perekond T.udele pakuti sotsiaalmajutusüksuses vaid ühte väikest tuba, nemad soovisid aga 2 kuni 3 tuba. Ühest toast on suurele perekonnale vähe (toimiku lk. 170, kohtuistungi protokolli lk. 2). Kohus on seisukohal, et arvestades perekond T.ude perekonnaliikmete suurt arvu

§ 94

kohaselt antakse riigi õigusabi halduskohtumenetluses riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras. Käesolevas haldusasjas on kohus

1. novembri 2005 kohtumäärusega rahuldanud S.T.u ja G.T.u riigi õigusabi taotluse ning andnud neile riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (toimiku lk. 89-90). Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1 kohaselt kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel määrab asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. RÕS § 22 lg 1 kohaselt määrab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Riigi õigusabi andnud advokaat Indrek Lillo on esitanud kohtule taotluse haldusasjas riigi õigusabi kulude hüvitamiseks. Määratud esindaja Indrek Lillo on taotlenud käesolevas haldusasjas järgmiste kulude hüvitamist:
2. Isiku esindamine haldusmenetluses (taotluse koostamine, vaide koostamine) – 2,5 tundi – 625 krooni.
3. Esindajatasu haldusasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest – 1400 krooni.
4. Kaebajate esindamine kohtulikus menetluses (sh. halduskaebuse, taotluste jms protsessidokumentide koostamine, samuti kohtuistungitel osalemine ja nendeks ettevalmistamine) – 9 tundi – 2790 krooni. Määratud esindaja palub määrata p-des 2 ja 3 märgitud tööde puhul koefitsiendiks 1,5 ning seoses kahe esindatavaga lugeda eespool toodud määradest 75% iga esindatava kohta. Eeltoodu alusel palub määratud esindaja tasuda advokaadibüroole Ehasoo & Benelovskaja riigieelarvest 10833,75 krooni ja sellele lisanduva käibemaksu 1950.08 krooni. Vastustaja on taotlusega nõus osas, mis puudutab õigusabi ajalist mahtu, kuid leiab, et talle jääb arusaamatuks, kuidas on jõutud vastava lõppsummani. Justiitsministri 26.01.2005 määruse nr. 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi Kord) § 13 kohaselt isiku esindaja tasu arvestamisel halduskohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest kohaldatakse §-i
5. Korra § 12 lg 1 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise eest 1400 krooni. Korra § 12 lg 2 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikus menetluses osalemise eest 155 krooni iga poole tunni kohta. Korra § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse halduskohtumenetluses riigi õigusabi tasu arvestamisel tasu suhtes koefitsienti 1,3 kuni 2,0, välja arvatud §-s 18 ja § 19 lõikes 2 ettenähtud tasumäärade puhul. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaolu, et tegemist oli suhteliselt keeruka õigusvaidlusega, on põhjendatud kohaldada koefitsienti 1,
6. Seega on esindaja tasu haldusasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistuse eest 2100 krooni. Käesolevas haldusasjas on toimunud neli kohtuistungit. Samuti on pooled pidanud läbirääkimisi võimaliku kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud määrata riigi õigusabi tasu 18 pooltunni (ehk 9 tunni) eest. Arvestades pooltunni maksumuseks 155 krooni ning tasu koefitsienti 1,5, on kohtuliku menetluse riigi õigusabi tasuks 4185 krooni. Lähtudes Korra § 12 lõikest 3 ning § 8 lõikest 6, kui esindajal on ühes ja samas haldusasjas rohkem kui üks esindatav, on tasu 75% kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise ja istungil osalemise tasumääradest iga esindatava eest. 75% 2100-st kroonist on 1575 krooni kummagi esindatava eest. 75% 4185 kroonist on 3138.75 krooni kummagi esindatava eest. Seega kujuneb lõplikuks riigi õigusabi tasuks 9427 krooni ja 50 senti. 13 RÕS § 15 võimaldab määrata ka isiku esindaja tasu haldusmenetluses. Samas puudub kohtul alus määratud esindajale riigi õigusabi tasu väljamõistmiseks haldusmenetluses kaebuse esitajate esindamise eest, kuna kohus määras S.T.ule ja G.T.ule kohtumäärusega riigi õigusabi esindamiseks vaid halduskohtumenetluses, mitte haldusmenetluses. Enne haldusmenetluse toimumist kaebuse esitajad riigi õigusabi tasu saamiseks halduskohtu poole ei pöördunud. Korra § 2 lg 2 kohaselt, kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks 18%. Seega on Advokaadibüroo Ehasoo & Benelovskaja poolt osutatud riigi õigusabi lõplikuks tasuks 11124 (üksteist tuhat ükssada kakskümmend neli) krooni ja 45 (nelikümmend viis)senti.

§ 95

lg 2 sätestab: „Kui kaebuse esitajale anti riigi õigusabi, mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral vastavalt asutuselt, ametnikult või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitvalt muult isikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud riigituludesse.“ Arvestades asjaolu, et kaebus kuulus kaebuse esitajate lõppeesmärki arvestades rahuldamisele, mõistab kohus Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuselt 11 124 krooni ja 45 senti riigituludesse. 25.01.2006 kohtumäärusega vabastas kohus S.T.u, G.T.u ja nende alaealised lapsed I.T.u, I.T.u, R.T.u, S.T.u ning R.T.u riigilõivu tasumisest seoses maksejõuetusega.

§ 95

lg 1 sätestab: „Kui kaebuse esitaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral teiselt poolelt tasumisele kuulunud riigilõivu riigituludesse.“ Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus vastustajalt tasumisele kuulunud riigilõivu, summas 70 krooni, riigituludesse. Tiina Pappel kohtunik 14