← Eesti

3-05-362/4

Obsah (6)§ 7422§ 7419§ 413§ 41§ 28§ 773

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2006 Tallinn Haldusasja number 3-05-362 Haldusasi A.V. kaebus Eesti Riikliku Auto

) § 413 lg 8 alusel 24 kuuks. Otsuse tegemise aluseks on märgitud Põhja Politseiprefektuuri jõustunud kiirmenetluse otsus 2376,05,002446

(113393125), 20.04.2005 A.V. karistamiseks liiklusalaste nõuete rikkumise eest

§ 7422

lg 2 järgi ning varasemad kehtivad karistused

§ 7419ja § 7422 lg 2 järgi (tl 6).

KAEBAJA SEISUKOHT Kaebuse esitaja taotleb ARK-i tühistamist. 10.05.2005 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 3590 Kaebuse kohaselt ei ole vaidlustatud otsust põhjendatud ning kaebajale ei antud võimalust oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Kaebuse esitaja leiab, et

§ 413

lg-st 8 tuleneb haldusorganile otsustusdiskretsioon õigusliku tagajärje rakendamiseks või mitterakendamiseks. Antud juhul peatati kaebaja 1 juhtimisõigus liiklusseaduse viienda rikkumise korral, ei peatatud aga neljanda rikkumise korral. Otsuses ei ole märgitud põhjuseid, millistel kaalutlustel ja asjaolusid arvestades tegi haldusorgan sellise otsustuse viiendal korral. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3). Kaebuse esitaja peab juhtimisõiguse peatamist proportsionaalsusnõudeid lisakaristuseks. rikkuvaks Kaheks aastaks kaebuse esitajal juhtimisõiguse peatamisega kaasneb töö kaotus. Kaebaja amet eeldab sõiduki juhtimisõiguse olemasolu. Kaebaja töö iseloomust tulenevalt vajab ta autot igapäevaselt. Sageli toimub töö objektidel öösiti. Lisaks toob see kaasa kogu perekonna elatustaseme languse. Kaebaja ülalpidamisel on kaks alaealist last. Kaebuse täienduses (tl 69-72) leiab kaebaja, et kaebaja mootorsõiduki juhtimisõiguse oleks pidanud 13.09.2004 karistusotsusest tulenevalt

§ 7422lg 2 teistkordse rikkumise eest üheks kuuks peatama.

Seda ei tehtud. Kaebaja teadis kuni 2005 mais juhtimisõiguse peatamise otsuse kättesaamiseni, et kuni 40 km/h kiiruse ületamise eest määratakse karistuseks ainult rahatrahvi. Kaebaja leiab, et

§ 413

lg 8 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse kaalutlusõiguseta peatamisel on tegemist ettevõtlusvabaduse (PS § 31) ebaproportsionaalse riivega. A.V. on AS V.E ja OÜH.C. B-pädevusega juhtiv isik elektritööde alal, tegev projekteerimise, ehitamise ja käitlemisega. Lisaks on ta automaatika insener ning tegeleb automaatika paigaldamise ja seadistamisega. A.V. ülesandeks on teostada olulisematest töödest kontaktliini vahetamise töid Tallinnas Tartu mnt-l ja viia nimetatud projekt edukalt läbi. Samuti on algamas TallinnaÜlemiste jaamavahe ja Pääsküla-Keila jaamavahe elektriraudtee kontaktliini isolaatorite vahetus ja elektri kontaktliini vahetuse tööd ning pikemat aega kestvad Orava raudteejaama ja Koidula raudteejaama raudteeautomaatika ja raudtee turvasüsteemi paigaldamise ja häälestamise tööde teostamine. A.V.lt juhtimisõiguse äravõtmisega on temalt ära võetud võimalus operatiivselt jõuda ühelt tööobjektilt teisele. Tööst tulenevalt on protseduuriliselt nõutav, et kohapeal allkirjastatakse A.V. poolt kõik objektitööd puudutavad dokumendid. A.V.l ei ole transpordivahendit kasutamata võimalik ilmuda objektidele, kui ilmumise vajadus on tingitud kiireloomulistest asjadest. Raskendatud on öötööde läbiviimine. Kuna A.V. tööaeg on sisuliselt piiramata, ei ole ühistranspordi kasutamine või autojuhi palkamine lahendus – sellisel juhul peaks autojuht temaga koos elama. Kaebaja leiab, et tema juhtimisõiguse peatamine on ülemäärane karisus ja ei ole oma eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne. A.V. on küll kahel korral 2003.aastal toime pannud

§ 7419

(joobes juhtimine) kvalifitseeritud teo, kuid enne nimetatud päevi ega pärast seda ei ole A.V. kordagi istunud autorooli taha joobes olekus. Samas ei tekitanud ta liiklusohtlikku situatsiooni ega põhjustanud kellegi tervisele ja varale kahju. 2003 augustis ja 2004 septembris ei olnud tegemist tahtliku kiiruse ületamisega. 2003 augustis pimestas kaebajat päike ja 2004 septembris oli paigaldatud segadust tekitavasse kohta ajutine 50 km/h märk. A.V. ei eita, et 20.04.2005 võis ta Maardu linnas kiirust ületada. Aja kokkuhoiu huvides on A.V. nõustunud kiirmenetlusega, kuna on kiirustanud tööle objektile. VASTUSTAJA SEISUKOHT Vastustaja ei pea A.V. esitatud kaebust õigeks ning vaidleb sellele vastu. ARK Tallinna büroo 10.05.2005 juhtimisõiguse peatamise otsus nr 3590 on vormistatud Põhja Politseiprefektuuri poolt saadetud dokumentide alusel. Juhtimisõiguse peatamise 2 otsustamise alusdokumentideks on Põhja Politseiprefektuuri jõustunud kiirmenetluse otsus nr.2376,05,002446 20.04.05 (blanketi nr 113393125) ja õiend A.V. poolt toime pandud väärtegude kohta. Õiendi kohaselt on A.V.t karistatud

§ 7422

lg 2 kiiruse ületamise eest kolmel korral ning

§ 7419joobes juhtimise eest kahel korral.

A.V. juhtimisõigus peatati 10.05.2005 juhtimisõiguse peatamise otsusega nr 3590 24 kuuks järgnevate

rikkumiste eest, millede karistusandmed on kehtivad: 1) 21.06.2003 (otsus jõustus 07.07.2003)

§ 7422

lg 2 rikkumise eest; 2) 03.08.2003 (otsus jõustus 18.08.2003)

§ 7422

lg 1 rikkumise eest; 3) 17.08.2003 (otsus jõustus 24.11.2003)

§ 7419

rikkumise eest; 4) 18.08.2003 (otsus jõustus 03.10.2003)

§ 7419

rikkumise eest; 5) 13.09.2004 (otsus jõustus 29.09.2004)

§ 7422

lg 2 rikkumise eest; 6) 20.04.2005 (otsus jõustus 06.05.2005)

§ 7422lg 2 rikkumise eest.

Karistusregistri õiendist nähtuvalt on A.V.l 6 kehtivat liiklusalast rikkumist, milledest 5 on sellised, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. A.V. juhtimisõigus peatati

§ 413

lg 8 alusel, mille kohaselt peatab loa väljaandnud asutus juhtimisõiguse 24 kuuks neljandat või enamat korda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise korral, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kui liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel ei ole ARK-ile antud halduse diskretsiooni kohaldamise õigust, st. ei ole antud õigust otsustada juhtimisõiguse peatamise üle või peatamise ajalise kestuse üle.

§ 41

lg 3 kohaselt juhtimisõiguse peatamise aluseks on jõustunud karistamisotsus väärteomenetluses.

§ 413

lg 10 kohaselt juhtimisõiguse peatamiseks viiakse läbi haldusmenetlus arvestades liiklusseaduse erisusi ja loa väljaandnud asutus vormistab juhtimisõiguse peatamise otsusega kolme päeva jooksul, arvates jõustunud karistamisotsuse saamisest. Isiku informeerimine tema suhtes läbiviidavast menetlusest (s.o. asjaolust, et tema juhtimisõigus võidakse peatada väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisel) toimub väärteomenetluses. Väärteoasjas tehtud otsuses nr 2376,05,002446 on kirjas, et isikult on ära võetud juhiluba ning talle on antud võimalus anda ütlusi ning talle on selgitatud tema õigusi ja kohustusi. Otsuses on selgitatud, et otsuse jõustumisel edastatakse tema juhiload ja väärtoe dokumendid ARK-ile juhtimisõiguse peatamise vormistamiseks

§ 41alusel ning seda kõike on kaebaja oma allkirjaga ka kinnitanud.

Juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel

§ 413

alusel kontrollitakse sunnivahendi kohaldamist välistada võivaid asjaolusid: isiku invaliidusus, karistusotsuse mittejõustumine või tühistamine teistmise korras, teo karistatavuse äralangemine, sunnivahendi kohaldamist ette nägeva normi kehtetuks tunnistamine jne. Kaebaja leiab, et juhtimisõigus on talle vajalik seoses tööülesannete täitmisega, mille juurde kuulub ilmselt ka kiiruse ületamine ja joobes juhtimine, arvestades tema rikkumiste iseloomu ja hulka. Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mis antakse teatud tingimuste täitmisel ja mille kasutamisel tuleb järgida üldkehtivaid liikluseeskirju. Juhtimisõigus ei ole põhiõigus, selle piiramise aluseks võivad olla teiste isikute põhiõigused või muud põhiseaduslikud väärtused. Mootorsõiduki näol on tegemist suurema ohu allikaga ning juhtimisõiguse andmise eesmärgiks on lubada liiklusesse üksnes selline isik, kes vastab seadusega määratud 3 tingimustele ja kelle puhul ei ole kahtlust, et vastava mootorsõiduki juhtimisel juhindub ta seaduse nõuetest ning ei ohusta ebamõistlikult kaasliiklejate elu, tervist ja vara. Juhtimisõiguse peatamine ei ole peatamise ajal kehtiva seaduste regulatsiooni raames karistusena tõlgendatav. Vastustaja ei nõustu ka kaebuse täienduses toodud seisukohtadega. Riigikohus ei ole tuvastanud liiklusseaduse vastuolu põhiseadusega. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 27.06.2005 otsuse nr 3-4-1-2-05 alusel ei ole juhtimisõiguse peatamine ebaseaduslik ja

§ 413lg 1, 4 ja 8 ei ole põhiseadusega vastuolus.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. Riigikohtu üldkogu 25.10.2004 kohtuotsuses nr. 3-4-1-10-04 leidis üldkogu, et juhtimisõiguse peatamine

§ 413

lg-te 1, 4 ja 8 kohaselt ei ole käsitatav isiku teistkordse karistamisena ega riku põhiseaduse § 23 lg-s 3 sätestatud mitmekordse karistamise keelu põhimõtet. Riigikohtu üldkogu on 27.06.2005 otsuses nr 3-4-1-2-05 kontrollinud

§ 413

lg 8 kooskõla põhiseaduses sätestatud teistkordse karistamise keeluga, õigusselguse põhimõttega, õigusega olla ära kuulatud, võrdse kohtlemise põhimõttega, samuti liikumisvabaduse, tegevusala, elukutse ja töökoha valiku vabaduse, ettevõtlusvabaduse ning eneseteostuse vabaduse piirangute proportsionaalsust ja perekonna hoolitsuskohustuse täitmise piirangute õigustatust, ning on asunud seisukohale, et

§ 413lg 8 on kooskõlas eeltoodud põhimõtetega.

Kuni 01.10.2005 kehtinud

§ 41

3 lg-t 8 rakendati juhul, kui isikul oli neli või enam kehtivat karistust selliste liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise eest, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Asjas vaidlustatud ARK-i 20.05.2005 otsuse nr 3590 aluseks olnud väärtegude õiendist nähtuvalt on André Vainot karistatud viiel korral selliste liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise eest, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine: 21.06.2003 (otsus jõustus 07.07.2003)

§ 7422

lg.2 rikkumise eest; 17.08.2003 (otsus jõustus 24.11.2003)

§ 7419

rikkumise eest; 18.08.2003 (otsus jõustus 03.10.2003)

§ 7419

rikkumise eest; 13.09.2004 (otsus jõustus 29.09.2004)

§ 7422

lg.2 rikkumise eest; 20.04.2005 (otsus jõustus 06.05.2005)

§ 7422lg.2 rikkumise eest.

Esmakordset

§ 7422

lg 2 rikkumist ei saa käsitleda liiklusseaduse või selle nõuete rikkumisena, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Eeltoodut arvestades ei saa kaebuse esitaja poolt 21.06.2003 toime pandud

§7422

lõike 2 rikkumise eest määratud karistust arvestada, sest selle rikkumise eest ei olnud võimalik juhtimisõigust peatada. Seega on kaebuse esitaja pannud toime selliseid väärtegusid, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, neljal korral: 17.08.2003

§ 7419

rikkumise; 18.08.2003

§ 7419

rikkumise; 13.09.2004

§ 7422

lg.2 rikkumise; 20.04.2005

§ 7422lg.2 rikkumise.

ARK on vaidlustatud otsuse tegemisel lähtunud liiklussätete rikkumise eest kaebajale määratud kehtivatest karistustest. Kehtivad karistused on need karistused, mille kohta on olemas jõustunud otsused ning ei ole möödunud karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 sätestatud karistusandmete registrist kustutamise ja arhiivi üleandmise tähtaeg. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Karistusregistri seaduse § 26 lg 5 kohaselt kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg 4 katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Kaebuse esitajal on viis sellist rikkumist, mille eest oli võimalik juhtimisõigust peatada, nende kohta on jõustunud otsused ja karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, kuna kaebaja on enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist pannud toime uusi väärtegusid. Seega on vaidlustatud otsuses kaebaja mootorsõiduki juhtimisõigus õigesti peatatud 24 kuuks. Käesolevasse vaidlusesse ei puutu kaebuse esitaja väited, et kaebaja mootorsõiduki juhtimisõiguse oleks pidanud 13.09.2004 karistusotsusest tulenevalt

§ 7422lg 2 teistkordse rikkumise eest üheks kuuks peatama, seda ei tehtud.

Vaidlustatud juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel on ARK lähtunud Põhja Politseiprefektuuri 20.04.2005 jõustunud otsusest 2376,05,002446

(113393125)A.V. karistamiseks liiklusalaste nõuete rikkumise eest

§ 7422lg.2 järgi.

Selles väärteoasjas tehtud ja 06.05.2005 jõustunud otsuse saatis 3 väärteomenetleja ARK-ile ja ARK oli

§ 41alusel kohustatud kaebaja juhtimisõiguse peatama.

Kuna kaebajat oli 20.04.2005 juba viiendat korda karistatud selliste liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise eest, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, nende kohta olid jõustunud otsused ja karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei olnud karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, siis ARK pidi lähtuma

§ 413lg-st 8 ja peatama juhtimisõiguse 24-ks kuuks.

Seaduses on üheselt määratud juhtimisõiguse peatamise tähtaeg ning asjaolu, et kaebaja suhtes võis esineda õiguslik alus juhtimisõiguse peatamiseks juba septembris 2004, kui jõustus teine

§ 7422

lg 2 rikkumise eest tehtud karistusotsus, vaidlustatud haldusakti õiguspärasust ei mõjuta. Mootorsõiduki juhtimisõigus ei ole põhiõigus, tegemist on eriõigusega, mis antakse isikule teatud tingimuste täitmisel. Nimetatud eriõiguse kasutamisel tuleb järgida üldkehtivaid liikluseeskirju. Mootorsõiduki näol on tegemist suurema ohu allikaga,

§ 28

sätetest järelduvalt antakse juhtimisõigus vaid teatud tingimustele vastavale isikule. Muu hulgas peab isik tundma liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja oskama valitseda sõidukit, suutma jälgida liiklust, märgata ja ette näha võimalikke ohte ja vastavalt tegutseda. Seega tekib juhtimisõiguse taotlemise õigus isikul kõigile tingimustele vastavuse korral ja juhtimisõiguse andmisel eeldatakse, et isik järgib seaduse nõudeid. Kui isik oma käitumisega liikluses korduvalt seab ohtu teiste isikute põhiseaduslikud õigused ja huvid ning tema suhtes kohaldatud karistus väärteoasjas ei ole avaldanud soovitud mõju, on juhtimisõiguse peatamise näol üksikisiku õiguste piiramine teiste isikute huvides igati õigustatud. A.V.t on karistatud liiklusalaste rikkumiste eest 17 korral, kusjuures 2003.aastal kahel korral mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Riigikohtu üldkogu 25.10.2004 kohtuotsuses nr. 3-4-1-10-04 leiti: „Vastavalt

§ 28

lg-le 3 on juhtimisõiguse saamise eelduseks, et liikluses osaleja peab tundma liiklusalaste õigusaktide nõudeid. Üldkogu leiab, et sellest tulenevalt ei ole isikule, keda karistatakse liiklusalase väärteo eest, ootamatu, et karistamisotsuse jõustumisele järgneb ka tema juhtimisõiguse peatamine, sest sellise meetme kohaldamine on üheselt ja siduvalt ette nähtud

§ 413lg-tes 1-8.

Selle paragrahvi erinevates lõigetes sätestatu kohaselt ei saa karistamisotsuse tegemisel olla isikule üllatuseks ka see, kui pikaks ajaks peatatakse tema juhtimisõigus karistamisotsuse jõustumisel. Seega ei saa väärteo eest karistatud isik lugeda enda kohta tehtud karistamisotsuse jõustumisele automaatselt järgnevat juhtimisõiguse peatamist õiguskindlust rikkuvaks asjaoluks. Mootorsõiduki juhil on võimalik hästi ette näha, millised tagajärjed tema õigusvastase tegevusega kaasnevad ning väärteomenetluse käigus end nende eest kaitsta.“ Samas leidis Riigikohtu üldkogu, et võib esineda ka juhtumeid, mil juhiloa väljaandnud asutuse töötaja väljub talle

§-s 413 antud volituste piirest ja toimib viisil, mida ei ole alust eeldada karistamisotsuse tegemisel. Seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt on alust järeldada, et eeskätt just sellisteks juhtudeks on seadusandja

§ 41

lg-s 10 näinud ette võimaluse kaevata juhtimisõiguse peatamise otsuse peale 5 kõrgemalseisvale ametiisikule või halduskohtusse. Käesolevas asjas ei ole ARK Tallinna büroo väljunud talle

§-s 413 antud volituste piiridest. Eeltoodud Riigikohtu üldkogu 27.06.2005 kohtuotsuses nr. 3-4-1-2-05 väljendatud seisukohti arvestades on väär kaebaja seisukoht, mille kohaselt on ARK-il seadusest tulenevalt juhtimisõiguse peatamise otsustamisel kaalutlusõigus. Juhtimisõiguse peatamine oli üheselt ja siduvalt ette nähtud

§ 413lõigetes 1-8.

Juhtimisõiguse peatamise on seaduses sätestatud juhtudel kohustuslik ning seaduses on üheselt määratud ära ka peatamise tähtaeg. Kaebaja leiab, et

§ 413

lg 8 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse kaalutlusõiguseta peatamisel on tegemist ettevõtlusvabaduse (PS § 31) ebaproportsionaalse riivega. Kaebaja ei ole tõendanud, et temalt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaotaks ta töö või sissetuleku, et ta kaotaks H.C. OÜ juhatuse liikme ametikoha või osaluse nimetatud äriühingus või et H.C. OÜ juhatuse liikme A.V. mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine oleks negatiivselt mõjutanud H.C. OÜ, mille osanik A.V. äriregistri andmetel on, majandustegevust. Kohtule esitatud AS V.E juhatuse liikme 05.05.2006 kirjast nr.505/1 nähtuvalt on OÜ-ga H.C. sõlmitud mitmed lepingud töödeks 2006 aastaks ja pikemaks ajaks (tl.74). Kaebuse täiendusest ja kohtule esitatud H.C. OÜ tööde graafikutest nähtuvalt on H.C. OÜ 2006.aastal hõivatud Tartu mnt trammitee ehitusega, Narva Raudteejaama AJ2rekonstrueerimisega, Orava Koidula raudtee automaatika ehitusega. Kaebuses märgitud asjaolu, et A.V.lt juhtimisõiguse äravõtmisega on temalt ära võetud võimalus operatiivselt jõuda ühelt tööobjektilt teisele ja raskendatud on öötööde läbiviimine, ei ole sellisteks kaalukateks põhjusteks, mis kaaluks üles õiguskorra ja isikute elu, tervise ning omandiõiguse kaitse vajaduse. A.V.lt ei ole ära võetud võimalust jõuda ühelt tööobjektilt teisele muul viisil kui ise mootorsõidukit juhtides. Kaebaja on kaebuses möönnud ühistranspordi kasutamise või autojuhi palkamise võimalust. Riigikohtu üldkogu on 27.06.2005 kohtuotsuses nr 3-4-1-2-05 leidnud ka, et juhtimisõiguse olemasolu ei saa olla abivajavate pereliikmete eest hoolitsemise eeltingimuseks. Tegemist on eriõigusega, mis võimaldab isikul oma põhiõigusi ja kohustusi hõlpsamini realiseerida, kuid mille puudumine ei takista isikul üldjuhul perekonna hoolitsuskohustuse täitmist. Eeltoodut arvestades ei esine kohtu hinnangul käesoleval juhul kaebaja õiguste ebaproportsionaalset riivet. Isikute olukord, kelle juhtimisõigus on enne 2005. aasta 1. oktoobrit kehtinud

§ 413

alusel peatatud, on reguleeritud väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse §-s 31, millega täiendati liiklusseadust §-ga 773 „Liiklusseaduse §-de 411 ja 413 kehtetuks tunnistamisega seotud rakendussätted”.

§ 773

rakendussätete kohaselt isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud pikemaks ajaks kui kaheteistkümneks kuuks enne

  1. aasta
  2. oktoobrit kehtinud liiklusseaduse § 413 alusel, loetakse juhtimisõigus peatatuks kaheteistkümneks kuuks otsuses märgitud tähtajast alates (lg.4). Aili Maasik Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.