) § 41³ lg 8 alusel 24 kuuks. I.E. mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise tähtaeg pidi lõppema 04.05.2007 /tl 7/. 1 2. 12.05.2005 esitas I.E. kaebuse eelnimetatud otsuse tühistamiseks koos esialgse õiguskaitse taotluse ning taotlusega
41³ lg 4 selle põhiseadusevastasuse tõttu kohaldamata jätmiseks /tl 2-5/.
41³ lg 8 põhiseadusele vastavuse kontroll) lahendamise ajaks kuni selles asjas tehtud otsuse jõustumiseni /tl 11-12/.
lg 8 on kaebuse esitaja arvates Eesti Vabariigi põhiseadusega (edaspidi PS) vastuolus olev ning rikub kaebuse esitaja õigusi. Rikutud on tema põhiõigusi - õigust heale haldusele, millise üheks olulisemaks koostisosaks on õigus olla ära kuulatud, s.h. PS §-st 14 tulenevat õigust menetlusele. Kaebuse esitaja on seisukohal, et
annab sisuliselt võimaluse määrata isikule sama teo eest kahekordne karistus ehk kui isikule on juba määratud rikkumiste eest karistuseks rahatrahv, võib teda eelnimetatud seadusesätte kohaselt lisaks karistada veel juhtimisõiguse peatamisega. Juhtimisõiguse peatamine on käsitletav karistusena, sest isikult võetakse ära (sisuliselt on peatamine käsitletav teatud perioodiks eriõiguse aravõtmisena) karistusena teatud eriõigus, s.o. õigus juhtida teatud tähtaja jooksul mootorsõidukit. Juhtimisõiguseta ei ole kaebajal võimalik täita tööülesandeid AS-s Eesti Raudtee, kuna tööülesandeid tuleb täita erinevates Eesti linnades - Tallinn, Tapa, Rakvere, Jõhvi, Narva, milliste vahemaad on suured. Samuti on kaebuse esitaja ülalpidamisel 2 alaealist last. Vastustaja ARK palub samuti algatada põhiseaduslikkuse järelvalve
kaebus rahuldamata. Juhtimisõiguse peatamise otsustamise alusdokumentideks on Põhja Politseiprefektuuri jõustunud kiirmenetluse otsus väärteoasjas 2314,05,010803, 17.04.2005 ja õiend I.E. poolt toime pandud väärtegude kohta. Võttes aluseks nimetatud dokumendid ning lähtudes
suhtes. Kõik karistusandmed on kehtivad, sest karistusandmed karistusregistrist ei ole karistusregistri seaduse kohaselt kustunud. Pärast kolmandat kiiruse ületamist oli I.E. juhtimisõigus peatatud 6 kuuks, kuid karistusregistri õiendist nähtuvalt ei pidanud kaebaja puuduvat juhtimisõigust millekski ja teda tabati haldustõkendi kehtivuse ajal siiski roolist. Korduvate rikkumiste korral, olenemata nende iseloomust, on tegemist süstemaatilise rikkujaga, kes oma käitumisega näitab üleolevat suhtumist eelkõige kaasliiklejatesse ja demonstreerib ilmekalt seadusele allumatust, sest ebaproportsionaalsete karistuste (trahvide) mõju paistab olematu. Seega, alates 4. rikkumisest, ei ole isegi oluline
toodud rikkumiste samaliigilisus, vaid kogum 4 rikkumisest, mis võib koosneda nii ühesugustest kui erinevatest rikkumistest ja mille korral rakendub haldustõkendina
Kuigi
²² lg 2 ja 3 esmakordne rikkumine ei ole eraldiseisvana rikkumiseks, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, siis kogumis teiste (korduvate) rikkumistega seda sunnivahendi kohaldamisel tuleb arvestada. Esimene rikkumine tuleb arvesse nii
Seega ei ole mingit mõistlikku põhjust, miks see ei peaks arvesse 2 tulema
Kaebaja juhtimisõiguse peatamise otsus ei ole vastuolus seadusega, see on tehtud seaduslikel alustel. Samuti ei ole õiguse üldpõhimõtetega vastuolus otsuse tegemise protseduuriline viis. Kaebaja on valesti lugenud rikkumisi, millede eest on ettenähtud juhtimisõiguse peatamine. Kiiruse ületamine iseenesest on rikkumine, mille eest on ettenähtud juhtimisõiguse peatamine ning kiiruse ületamisest ei saa rikkumine alles pärast teist rikkumist. Rikkumine on rikkumine ning antud juhul ei saa arvestada asjaolu, et esimese rikkumise korral haldustõkendit ei rakendata. Kui esimest kiiruse ületamist rikkumisena ei arvestata, siis loogilise tehte tulemusena kolmandat ja neljandat ei tule kunagi ning sellisel juhul jääb mõistetamatuks, miks
413 üldse sisaldab lõiget 8. Seega taoline tõlgendus ei ole kindlasti kooskõlas
mõtte ja seaduseandja tegeliku tahtega.
413 lg-t 8 tuleb tõlgendada süstemaatiliselt koos
413 lg-tega l-7. Võib nõustuda seisukohaga, et esimene rikkumine on pehmelt öeldes eksimus, kui sellele ei järgne uusi rikkumisi. Teine, kolmas, neljas jne tõendavad ainult asjaolu, et ka esimene rikkumine ei olnud eksimus, vaid teadliku tegevuse soovitud tulemus. Kuna
lg 8 on leidnud väga erinevaid tõlgendusi nii kohtute kui kaebajate poolt, siis tuleb nimetatud sätet käsitleda ebaselge õigusnormina ja on seega vastuolus PS §-st 10 tuleneva õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttega. Õigusnorm peab olema selge ja üheselt mõistetav. Õiguslik probleem ei ole lahendatud senikaua, kui ei ole lõppenud vaidlused
KOHTU PÕHJENDUSED
41³ lg 8 põhiseadusele vastavuse kontroll) lahendamise ajaks kuni selles asjas tehtud otsuse jõustumiseni. Varasemalt Riigikohtu üldkogu oma 25.10.2004 kohtuotsuses asjas nr 3-4-1-10-04 ei olnud leidnud, et
Riigikohtu üldkogu oma uues, 27.06.2005. a otsuses nr 3-4-1-2-05 leidis samuti, et
Et kõrgeim kohus on korduvalt kinnitanud
lg 8 kooskõla PS-ga ja halduskohus nõustub Riigikohtu seisukohtadega ning kohtuistungil kaebaja loobus oma taotlusest
41³ lg 8 kohaldamata jätmiseks ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks, siis ei kajasta ega hinda kohus käesolevas otsuses rohkem poolte sellekohaseid seisukohti. 2. I.E. tugineb oma tühistamiskaebuses üksnes motiivile, et
lg 8 on põhiseadusevastane ja selle õigusnormi alusel tehtud ARK otsus rikub tema põhiõigusi. Muid põhjendusi ei ole kaebaja 05.05.2005 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 3484 väidetava õigusvastasuse osas esile toonud. Samas, tulenevalt HKMS § 19 lg-st 7 halduskohus uuriva kohtuna ei ole seotud kaebuse sõnastusega (st ka motiivide ja põhjendustega), vaid peab vaatama asja läbi kaebuses esitatud taotluse alusel. Riigikohtu üldkogu on 25.10.2004 kohtuotsuses asjas nr 3-4-1-10-04 märkinud: „võib esineda ka juhtumeid, mil juhiloa väljaandnud asutuse töötaja väljub talle
§-s 413 antud volituste piirest ja toimib viisil, mida ei ole alust eeldada karistamisotsuse tegemisel. Seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt on alust järeldada, et eeskätt just sellisteks juhtudeks on seadusandja
lg-s 10 näinud ette võimaluse kaevata juhtimisõiguse peatamise otsuse peale kõrgemalseisvale ametiisikule või halduskohtusse.“ Neil asjaoludel antud juhul kohus kontrollibki seda, kas ARK on kaevatud otsust tehes kohaldanud õiget õigusnormi ja kas ta on püsinud talle seadusega antud volituste piires, st kas esinevad muud alused I.E. tühistamiskaebuse rahuldamiseks. 3 3. Esiti peatub kohus asjassepuutuvatel õigusnormidel, mis kehtisid kaevatud otsuse tegemise ajal.
(Juhtimisõiguse peatamine juhiloa väljaandnud asutuse poolt) lg 8 kohaselt neljandat või enamat korda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise korral, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kui liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, peatab loa väljaandnud asutus juhtimisõiguse 24 kuuks. Kohus leiab, et vaidlusaluses asjas kohaldamisele kuuluva õige normi leidmisel on asjassepuutuvad ka muud enne 01.10.2005 kehtinud
sätted (sh paksendatud trükis on märgistatud just käesolevas asjas tähtsust omavad, I.E. rikkumisi puudutavad sätted), kuna neid tuleb tõlgendada ja kohaldada koosmõjus ja vastastikuses seoses, sest need moodustavad ühtse süsteemi.
lg 2 - Juhiloa väljaandnud asutus peatab juhtimisõiguse üheks kuuks, kui isikut on teist korda karistatud käesoleva seaduse § 745, § 7422 lõike 2 või 3, § 7433 või § 7435 lõike 2 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta käesolevas lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.
lg 4 - Juhiloa väljaandnud asutus peatab juhtimisõiguse kuueks kuuks, kui isikut on kolmandat korda karistatud käesoleva seaduse § 745 või § 7422 lõike 2 või 3 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta käesolevas lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Vastavalt karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p-le 1 karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Sama seaduse § 26 lg 1 p 1 kohaselt karistusregistrisse kantud isiku karistusandmete kustutamise tähtaeg algab põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 5, kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Seoses
kehtetuks tunnistamisega alates 01.10.2005 omab käesoleval juhul tähtsust ka vastav rakendussäte:
lg 4 kohaselt isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud pikemaks ajaks kui kaheteistkümneks kuuks enne
Järelikult tulenevalt eelviidatud rakendussättest on I.E. juhtimisõigus praegusel ajal peatatud tegelikult 12 kuuks. 4. I.E.
alusel kvalifitseeritavate rikkumiste kohta väljastatud õiendist /tl 25-26/ nähtub, et teda on
nõuete rikkumise eest karistatud muu hulgas järgmiselt:
16.10.2003. a (jõustunud 01.11.2003)
17.06.2004. a (jõustunud 03.07.2004)
lg 2 kohane väärtegu kohane väärtegu, rahatrahv 3000 krooni, täidetud 26.06.2004; 4. 27.07.2004. a (jõustunud 12.08.2004)
17.04.2005. a (jõustunud 03.05.2005)
Ühtegi nimetatud otsust ei ole kaebaja vaidlustanud, seega need on jõustunud seaduses ettenähtud korras. Sealjuures ülaltoodud andmetest koosmõjus eelviidatud seadussätetega ilmneb, et enne, kui karistusandmed eelmise karistuse kohta jõudsid kustuda, on I.E. pannud toime uue liiklusalase õigusrikkumise, millega on kustutamise tähtaeg katkenud. 5. Edasi vaatleb kohus, kas nende
sätete, mille rikkumise eest I.E.t on karistatud, puhul on ette nähtud (ja mis tingimustel) ka juhtimisõiguse peatamine. Ülalviidatud õiendist nähtub ka, et ARK on kaebaja juhtimisõiguse enne vaidlusaluse otsuse tegemist peatanud kahel korral: 05.11.2003 üheks kuuks (alusena näidatud
`2 ja § 7422 lg 2) ning 06.07.2004 6 kuuks (alusena näidatud
Nende juhtimisõiguse peatamise otsuste tegemise aluseks sai kohtu arvates olla seega I.E. vastavalt teist korda karistamine
lõike 2 rikkumise eest (
lg 2) ja tema kolmandat korda karistamine § 7422 lõike 2 rikkumise eest (
Pärast viimatinimetatud juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemist on pannud I.E. toime veel kaks
nõuete rikkumist: 27.07.2004. a
a
lg 2 kohane väärtegu, sealjuures
ei näinud ette juhtimisõiguse peatamist
lg 2 rikkumiste eest (st mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt, kellel mootorsõiduki juhtimise õigus on juba peatatud). Kaevatud otsusest ja vastustaja enda seletusest nähtuvalt on antud juhul juhtimisõiguse peatamise otsustamise alusdokumentideks olnud Põhja Politseiprefektuuri jõustunud 17.04.2005 kiirmenetluse otsus väärteoasjas 2314,05,010803 ja õiend I.E. poolt toime pandud
lg 2 rikkumise eest määratud 3 kehtiva karistuse kohta, mille eest on juba tema juhtimisõigus peatatud 6 kuuks. Eelviidatud
sätetest ja ARK enda varasemast otsusest (05.11.2003) nähtuvalt on ilmne, et alles isiku teine karistamine
Järelikult
a otsuse alusel
6. Ülaltoodust, sh
413 lg-t 8 nimelt süstemaatiliselt ja koosmõjus
413 muude lõigetega tõlgendades, nähtub, et I.E.l oli tegelikult
lg-s 8 nõutava nelja rikkumise asemel vaid 3 rikkumist, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine (see on oluline erinevus ja täiendav nõue võrreldes
lg-ga 4, mis tingis ka hüppeliselt oluliselt pikema peatamistähtaja) ja mille kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Järelikult puudus ARK-l õigus kohaldada I.E. suhtes
Kohus leiab, et antud juhul puudus ARK-l üldse seaduslik alus kaebaja juhtimisõiguse peatamiseks, kuna
§-s 413 puudus säte, mis näeks ette isiku juhtimisõiguse peatamise juhul, kui teda on neljandat korda karistatud
Kolmandat korda sama sätte nõuete rikkumise eest on I.E. juhtimisõigus juba peatatud eelmise ARK otsusega,
413 lg 8 koosseisu täitmiseks aga puudus neljas rikkumine, mille puhul on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Kohtu niisuguseid järeldusi toetab täielikult Tallinna Ringkonnakohtu senine praktika, kus kõrgem kohus on järjekindlalt asunud seisukohale, et
lõiget 8 rakendatakse juhul, kui isikul on neli või enam kehtivat karistust selliste
või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise eest, mille puhul on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Riigikohus ei ole neid seisukohti revideerinud, st ta pole pidanud vajalikuks anda kassatsioonkaebustele menetlusluba. 5 Järelikult on kaevatud ARK otsus õigusvastane ja rikub sellisena I.E. õigust juhtida mootorsõidukit. ARK 05.05.2005 juhtimisõiguse peatamise otsus nr 3484 tuleb täielikult tühistada. 7. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud. HKMS § 93 lg 1 järgi poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. HKMS § 93 lg 7 kohaselt kohtukulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmisel kohtukulusid välja ei mõisteta. Kohus küll rahuldab käesoleval juhul I.E. kaebuse, kuid kaebaja ei ole kohtukulunõuet esitanud ei oma kaebuses ega kohtuistungil. Seega jäävad poolte kohtukulud nende enda kanda. Hurma Kiviloo kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.