3-05-367/1

3-05-367 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Indrek Kohtunik Paukštys 28.06.

1. a Tallinn Otsuse tegemise aeg ja koht 3-05-367 (endine nr 3-660/2005) Haldusasja number I.S.i kaebus Tallinna Vangla direktori 11.05.2005.a käskkirja nr 337-k ,,Kinnipeetava I.S.'i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise avalduse menetluse lõpetamine" tühistamiseks ja I.S.i avalduse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks Haldusasi 13.05.2006.a Asja läbivaatamise kuupäev Kaebaja I.S., esindaja advokaat Indrek Västrik Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Angela Heinsaar Menetlusosalised Jätta I.S.i kaebus rahuldamata RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Tallinna Vangla direktori 11.05.2005.a käskkirjaga nr 337-k ,,Kinnipeetava I.S.'i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise avalduse menetluse lõpetamine" jäeti Igor Seleznovi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise avaldus rahuldamata ja lõpetati menetlus (tl 4-5, 51-52).
3. Kaebaja esitas 20.05.2005.a kohtule kaebuse Tallinna Vangla direktori 11.05.2005.a käskkirja nr 337-k tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks kaebaja ennetähtaegselt vabastamise \IO taotlust uuesti läbi vaatama ning esitama kohtule esildis kaebaja enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamiseks (tl 2-3, 15-17).
4. Tallinna Halduskohtu 20.10.2005.a määrasega võeti I.S.i kaebus menetlusse (tl 19).
5. Kohtuistungil 13.05.2006.a kaebaja täpsustas kaebust taotledes Tallinna Vangla direktori 11.05.2005.a käskkirja nr 337-k tühistamist ja I.S.i avalduse uueks läbivaatamiseks kohustamist (tl 105). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6. Kaebaja leiab, et käskkiri ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lõikele 2 ja §-le 54, kuna vastustaja on jätnud arvestamata järgmiste asjaoludega: Kaebaja ei ole kunagi toime pannud vägivaldseid kuritegusid ning alates 2002.a ei ole kaebaja kuritegusid toime pannud. Kaebaja ei ole juba pikka aega toime pannud distsipliinirikkumisi, mis näitab tema käitumise ja suhtumise muutumist, mis annab alust arvata, et kaebaja tegeleb õiguskuulekaks eluks valmistumisega. O.K. garanteerib kaebajale elukoha aadressil Koskla XX, Tallinn ja osutab kaebajale abi (sh materiaalset) ühiskonda sisseelamiseks. Kaebajal on positiivne iseloomustus, täitnud individuaalse täitmiskava ning lisaks sellele on kaebaja muutunud usklikuks.
7. Vastustaja ei palub see jätta rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited: Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtuvalt on kaebajat kohtulikult karistatud kuuel korral aastatel 1996-
8. Hetkel kannab kaebaja karistust I astme kuriteo eest. Alates 1999-2002 on kaebaja kinnipidamisasutuses korduvalt ka distsiplinaarkorras karistatud. Ainuüksi asjaolu, et kaebuse esitajat ei ole viimasel ajal distsiplinaarkorras karistatud, ei tähenda, et menetluse lõpetamine ei olnud õiguspärane, kuna otsuse tegemisel tuleb arvestada ja kaaluda kõiki asjaolusid kogumis. Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega kohtule vabastamiseks esitamisel peab vangla direktor olema veendunud kinnipeetava soovis edaspidi õiguskuulekalt käituda, kuid antud juhul ei ole vastustaja veel sellisele seisukohale jõudnud. Käskkiri on kooskõlas õigusnormidega, tugineb seaduslikule alusele ning selle tegemisel ei ole esinenud olulisi menetlus- ja vormi vigu. KOHTU PÕHJENDUSED
9. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjendustel. 7.1 Vangistusseaduse § 76 lõike 1 kohaselt võib vangla direktor vastavalt karistusseadustiku sätetele teha kohtule esildise kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 arvestatakse kinnipeetava esitamisel tingimisi enne tähtaega vabastamiseks individuaalse täitmiskava täitmist ja kinnipeetavat iseloomustavaid materjale, mis on fikseeritud isiklikus toimikus. 7.2 Justiitsministri 29.11.2000.a määrase nr 56 ,,Kinnipeetava tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise avalduse läbivaatamise kord" § 1 lõike 1 kohaselt otsustab vangla direktor kohtule ettepaneku tegemise vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, kui ta on jõudnud järeldusele, et kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt. 7.3 Otsuse tegemisel on direktoril õigus hinnata konkreetset situatsiooni asjaolude kogumis oma siseveendumuse alusel. Direktorile on antud väga lai kaalutlusõigus, kus ta peab jõudma järeldusele, kas kinnipeetav on parandanud oma käitumist ning on võimeline jätkama ja tahab jätkata oma elu seaduskuulekalt. Kuna tegemist on direktori kaalutlusõigusega, siis tuleb lähtuda HMS § 4 lõikes 2 sätestatust, mille kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Otsustamaks kinnipeetava enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamiseks esitamine, peab vangla direktor justiitsministri määruse nr 56 § 1 lõike 2 kohaselt arvesse võtma toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning varasemat karistatust, hindama, kuidas on kinnipeetav käitunud vanglas, kui tõhusalt valmistub kinnipeetav õiguskuulekaks elamiseks vabaduses, võrdlema ühiskonna tegelikke võimalusi ja kinnipeetava isiklikku võimekust asuda vabanedes oma kavade kohaselt elama. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib direktor loetletud teguritele arvestada ka muid tegureid. Tallinna Vangla direktor on leidnud kõiki nimetatud asjaolusid kaaludes, et varasem karistatus võib olla sedavõrd kaalukaks teguriks, mistõttu teatud juhtudel kaalub ta üle muud positiivsed näitajad nagu töö- ja elukoha olemasolu, tugiisikud ning distsiplinaarkaristuse puudumise. 7.4 Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtuvalt on kaebajat kohtulikult käristatud mitmel korral. 1996.a mõisteti isik süüdi salajases varguses ning avalikus varguses. 1997.a mõisteti isik süüdi avalikus varguses. Samal aastal mõisteti isik süüdi salajase varguse katses. Tartu Maakohtu 28.09.2000.a otsusega mõisteti isik süüdi salajases varguses, avalikus varguses ning röövimises, karistuseks määrati 8 aastat vangistust. Samuti mõisteti isik süüdi Pärnu Maakohtu 18.12.2002.a otsusega avaliku korra raskes rikkumises, mis pandi toime relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkematerjalidega ähvardades. I.S., kandes karistust Pärnu Vanglas, helistas päästeteenistuse numbrile ning teatas, et Pärnu vanglas lõhkeb pomm. Selle otsuse alusel kannab kaebaja Tallinna Vanglas 8 aasta 3 kuu ja 25 päevalist liitkaristust. Tallinna Vangla direktor on andnud vaidlustatud käskkirjas oma hinnangu, mille kohaselt tuleb antud juhul seada esikohale ühiskondlik huvi ning õiguskorra kaitse ning järjepidev samaliigiliste kuritegude toimepanemine kaebaja poolt on väljendanud tema tegelikku suhtumist kehtivasse õiguskorda ning karistused ei ole kaebajat seni mõjutanud seaduskuulekalt käituma. 7.5 Aastatel 1999-2002 on kaebaja kinnipidamisasutustes korduvalt distsiplinaarkorras käristatud. Isik on sooritanud 8 distsiplinaarrikkumist, mis enamasti on seotud vanglaametnike seaduslike korralduste eiramise ning päevakava rikkumistega. Kohus nõustub vastustajaga, et ainuüksi asjaolu, et kaebuse esitajat ei ole viimasel ajal distsiplinaarkorras karistatud, ei tähenda, et menetluse lõpetamine ei olnud õiguspärane, kuna otsuse tegemisel tuleb arvestada ja kaaluda kõiki asjaolusid kogumis. Kuigi avalduse esitamise hetkel ei omanud isik kehtivaid distsiplinaarkaristusi, iseloomustab eelnevalt määratud distsiplinaarkaristuste hulk kinnipeetavat negatiivsest küljest ja isiku käitumisest vanglas kogumis vangistuse perioodi vältel ei saa järeldada, et isikul on soov järgida kehtestatud reegleid. Asja materjalidest nähtuvalt pole kaebaja alates karistuse kandmise algusest, so 17.05.1999.a kuni aastani 2004 ehk üle 4,5 aasta senise kinnipidamise kestusest ei ole kaebaja pidanud vajalikuks tähelepanu pöörata oma võimekuse arendamisele paremaks toimetulekuks vabaduses. Kaebajal on 10 klassi haridust. 11.09.2001.a Ämari Vangla direktori poolt kinnitatud täitmiskavas on märgitud, et kinnipeetav õppida ei soovi, mistõttu pole teda ka suunatud üld- või kutsehariduse omandamisele või kursustele (tl 73). 27.04.2002.a Pärnu Vangla direktori poolt kinnitatud iseloomustusest ilmneb, et I.S. ei ole olnud aktiivne osaleja sotsiaalosakonna poolt pakutavatel loengutel (tl 80). 16.01.2004.a Maardu Vangla direktori poolt kinnitatud kinnipeetava individuaalse täitmiskava kohaselt on ta suunatud osalema kinnisvarahoodluse alasele kursusele, mille ta läbis ajavahemikus 12.01.2004.a -03.06.2004.a ja viha juhtimise kursusele, mis toimus 14.07.2004.a -30.08.2004.a (tl 81). Seega on kinnipeetav avaldanud oma soovi hariduse omandamiseks alles aastast
10. 7.6 Kohus leiab, et käskkirja põhjendused võimaldavad selle sisulist kontrollimist ning vangla direktor on kaalunud otsuse tegemisel kõiki justiitsministri määruse nr 56 lõigetes 2 ja 3 loetletud asjaolusid. Käskkirja teinud pädev isik temale antud kaalutlusõiguse piires. Käskkiri on kooskõlas õigusnormidega, tugineb seaduslikule alusele ning otsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ega vormivigu, mis võisid mõjutada asja sisulist otsustamist. Eelpooltoodust tulenevalt leiab kohus, et Tallinna Vangla direktori 11.05.2005.a käskkiri nr 337k on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
11. Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lõike 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebuse esitaja kohtukulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole kohtukulude väljamõistmist kaebuse esitajalt taotlenud. Indrek Paukštys Kohtunik