3-05-273/1

3-05-273 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 09.06.

1. a Tallinn Haldusasja number 3-05-273 (endine nr 3-518/2005) Haldusasi V.S.i kaebus AS Falck Eesti 14.04.2005.a viivistasu otsuse nr VTO 082490 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 25.05.2006.a Menetlusosalised Kaebaja V.S., esindaja Aleksandr Lipovskoi Vastustaja AS Falck Eesti, esindaja Alger Räpp RESOLUTSIOON Jätta V.S.i kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
2. AS Falck Eesti linnatranspordi teenindaja Riina Helenurm koostas 14.04.2005.a kell 13.53 sõiduautole Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXXXXX viivistasu otsuse nr VTO 082490 parkimise eest tasulisel parkimisalal Tallinnas Pärnu mnt 32 parkimistasu maksmata (tl 4, 23). Otsusega määrati liiklusseaduse (LS) § 50² lõigete 1 ja 6 alusel tasumisele summa 480 krooni.
3. V.S. esitas 25.04.2005.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles AS Falck Eesti 14.04.2005.a viivistasu otsuse nr VTO 082490 tühistamist (tl 2). Kaebuse kohasel sõitis kaebaja 14.04.2005.a kell 13.45 ametiautoga registreerimismärgiga XXXXXX Tallinnas Pärnu mnt 32 asuva fotokaupluse juurde, et anda filmid ilmutamiseks. Sõidukis oli olemas kell, kuna Tallinnas eksisteerib firma AS Falck Eesti, kelle esindajad tihtipeale pressivad normaalsetelt inimestelt raha välja igasuguste pisirikkumiste eest. Antud juhul kaebaja ei pannud kella välja, kuna oli täielikult veendunud, et 5-6 minuti jooksul ei juhtu midagi. Kell 13.53 leidis kaebaja aknalt linnatranpsordi teenindaja Riina Helenurme viivistasu otsuse summas 480 krooni. Kaebaja leiab, et Riina Helenurm rakendas ekslikult LS § 50¹ lõiget
4. Seadus lubab tasulisel parkimisalal 15 minutit olla tasuta. Fotokaupluse töötajad võivad tunnistada, et kaebaja oli poes kõige rohkem 5 minutit.
5. Tallinna Halduskohtu 29.04.2005.a ja 01.06.2005.a määrustega jäeti kaebus käiguta (tl 6, 12). Kaebus võeti kohtumäärusega menetlusse 23.08.2005.a (tl 16).
6. AS Falck Eesti leiab kirjalikus vastuses kaebusele, et kaevatav otsus on kooskõlas LS §-ga 50² ja palub jätta kaebuse rahuldamata (tl 21). Vastustaja väitel oli mootorsõiduk Mercedes registreerimismärgiga XXXXXX 14.04.2005.a kell 13.53 pargitud avalikul parkimiskohal Pärnu mnt 32 ilma, et 1) mootorsõiduki juht oleks parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud; 2) oleks parkimise eest tastud.
7. Kohtuistungil 25.05.2006.a kaebaja muutis kaebuse põhjendust ja väitis, et asetas auto armatuurlauale juhipoolsele küljele parkimiskella ajanäiduga 13.45 (tl 50). Kaebaja esindaja leidis, et AS Falck Eesti viivistasu otsus on paljasõnaline ja tõendamata (tl 51). Vastustaja jäi kohtuistungil oma seinistele seisukohtadele. KOHTU PÕHJENDUSED
8. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 6.1 LS § 50¹ lõike 1 kohaselt võib kohalik omavalitsus oma territooriumil kehtestada tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003.a määrusega nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ on kehtestatud tasulise parkimise ala ja parkimistasu. Nimetatud määruse punkti 5 kohaselt kuulub Pärnu mnt 32 Kesklinna avaliku tasulise parkimise alasse. Määruse punkti 4.1 kohaselt peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Sama punkti kohaselt, kui mootorsõiduki juht on parkimise algusaja kirjalikult või parkimiskella abil teada andnud, siis tekib parkimistasu maksmise kohustus 15 minuti möödumisel parkimise alustamise hetkest. Määruse punkti 4.2 kohaselt, kui mootorsõiduki juht ei ole parkimise alustamisel parkimisaja algust kirjalikult või parkimiskella abil parkimise kontrolli teostajale nähtavalt ja arusaadavalt teada andnud, tekib mootorsõiduki juhil parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. Sama punkti kohaselt parkimiskell või kirjalik teade parkimisaja alguse kohta peab olema sõiduki esiklaasil nähtaval kohal, kusjuures kirjalik teade peab olema vormistatud loetavalt ja arusaadavalt. Eeltoodust tuleneb, et kui parkimise algusaeg on mootorsõiduki juhi poolt teatavaks tehtud, siis oli tal lubatud 15 minutit parkida Tallinnas tasulisel parkimisalal tasuta. Kui aga vastavat teadet ei ole sõiduki esiklaasile nähtavale kohale pandud, on sõiduki juht kohustatud parkimistasu maksma ka pargitud lühema aja eest kui 15 minutit. 2 6.2 Asjas ei ole tuvastatud, et kaebuse esitaja oleks maksnud parkimistasu või et sõiduki esiklaasil olnuks parkimiskell või kirjalik teade parkimisaja alguse kohta, mis oleks lubanud kuni 15 minutit parkida tasuta. Kohtule 25.04.2005.a esitatud kaebuses antud seletuse kohaselt ei kasutanud kaebaja 14.04.2005.a kell 13.45 sõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXXXXX Tallinnas Pärnu mnt 32 asuva hoone ette parkides parkimiskella, kuna oli täielikult veendunud, et 5-6 minuti jooksul ei juhtu midagi. Kohtuistungil 25.05.2006.a kaebaja muutis oma seletust ja väitis, et asetas auto armatuurlauale juhipoolsele küljele parkimiskella ajanäiduga 13.
9. Kohus ei pea kaebaja rohkem, kui aasta pärast kaebuse esitamist esitatud kaebusest erinevaid väiteid parkimiskella kasutamise kohta usaldusväärseks. Kaebaja esialgne seletus on kooskõlas toimiku materjalidega. Kaevatava viivistasu otsuse asjaolude lühikirjelduse lahtris puudub märge parkimiskella kasutamise kohta. Koos AS Falck Eesti vastusega kaebusele on kohtule esitatud väljavõtte elektroonilisest parkimiste kontrolli andmebaasist (tl 24). Kohtuistungil selgitas vastustaja esindaja, et kui kontrollimise hetkel sõiduki armatuurlaual ega muul nähtaval kohal ei ole parkimispiletit, mis näitaks, et parkimise eest on tasutud, ega parkimiskella, kust nähtuks parkimise algusaeg, on parkimiskontrolöri järgmine toiming kontrollida, kas parkimise eest on tasutud mobiilside vahendusel. Vastustaja esitatud väljavõttest nähtuvalt ongi 14.04.2005.a kell 13:53:10 vastavasisuline päring sõiduki registreerimismärgiga XXXXXX suhtes tehtud. Vastus päringule „ei pargi“ tähendab vastustaja esindaja selgituste kohaselt seda, et parkimise eest ei ole mobiilside teel tasutud. Kohtul puudub alus kahelda nimetatud tõendi usaldusväärsuses. Kaebuse esitaja poolt parkimise algusaja teatavakstegemisel parkimiskella abil puudunuks linnatransporditeenindajal vajadus eelkirjeldatud päringu tegemiseks. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kaebuse esitaja ei olnud parkimise algusaega nõuetekohaselt teatavaks teinud, mistõttu tekkis tal parkimistasu maksmise kohustus parkimise alustamise hetkest. 6.3 LS § 50² lõike 1 kohaselt teeb parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamise korral parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt ei tohi viivistasu määr ületada 480 krooni. Sama lõike kohaselt viivistasu täpsustatud määra, s.h vajaduse korral selle diferentseeritud määrad, kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu. Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003.a määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine“ punkti 9.6 kohaselt on viivistasu määr 480 krooni ööpäevas. 6.4 Eeltoodud põhjustel on viivistasu määramise otsuse koostamine õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kaebus tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lõike 1 punkti 6 alusel jätta rahuldamata.
10. Kohtukulude väljamõistmist taotletud ei ole. Indrek Paukštys Kohtunik 3