Obsah (8)

§ 29§ 2§ 49§ 60§ 14§ 18§ 15§ 19

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-19400 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2006. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi O. G. hagi M. G. vastu abielu l

) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Kooskõlas

§ 29

lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. 9. Vastavalt

§ 2

lg 1 sõlmitakse abielu abiellujate ühisel soovil ning seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks. Kohus leiab, et kuna mõlemad abikaasad on väljendanud tahet abielu lahutada, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu hageja ja kostja vahel tuleb lahutada. 10. Perekonnaseaduse (

) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (

§ 49). 11.

Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60lg 1).

12. Poolte vahel puudub vaidlus elatise summa ja elatise väljamõistmise aja ning suuruse muutmise osas. Elatis kuulub väljamõistmisele alates elatisehagi esitamisest. 13.

§ 14lg 1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.

Vastavalt

§ 18

lg 1 abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda ning sama paragrahvi

1. lõike kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. 3
2. Poolte vahel puudub vaidlus osas, kuidas jagada kodust sisustust. Selles osas on jaotusettepaneku esitanud kostja ning hageja on sellise jaotusettepanekuga ning vara hindadega nõustunud. Seega tuleb kodune sisustus jagada vastavalt poolte soovile.
3. Pooled vaidlevad korteriomandi väärtuse üle. Vaidlus puudub selles osas, et korteriomand tuleb jätta hagejale, kes kasutab koos lapsega seda elamiskohana. Kohus leiab, et korteriomandi väärtuse hindamisel tuleb lähtuda Ober-Haus Hindamisteenuste OÜ eksperthinnangust, mille järgi korteriomandi turuväärtus on 130 000 krooni. Muud asjakohased tõendid korteriomandi väärtuse kindlaksmääramiseks puuduvad. Hageja tõlgendab vääralt

§ 18

lg 2 teist lauset.

§ 18

lg 2 kohaselt määratakse ühisvara koosseis kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga, mitte aga ühisvara väärtus. Riigikohus on oma 04.04.2006. a kohtuotsuses nr 3-2-1-18-06 märkinud: „Nimelt on

§ 14

lg 1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara reeglina (erand

§ 15lg-d 1 ja 2) abikaasade ühisvara. Seega arvatakse vara nn positiivne juurdekasv (rahaliselt hinnatavad õigused Ts

ÜS § 66 kohaselt) ühisvara hulka ning ühisvara jagamisel on mõlemal abikaasal eelduslikult õigus võrdsele osale ühisvarast (

§ 19lg 1)“.

16.

§ 19

lg 4 kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvarast, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Seega peab hageja hüvitama kostjale pool (1/2) korteriomandi väärtusest e. 65 000 krooni. 17. Poolte kokkuleppel jäävad poolte menetluskulud poolte enda kanda. Kohtunik 4