3-05-65/2

KOHTUMÄÄRUS Tallinna Halduskohus Lea Kuuse

1. juunil
2. a Tallinnas 3-05-65 M.N.e kaebus alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks nende Kaebuse esitaja : M.N., Vastustaja: Rahandusministeerium, volitatud esindaja Silvi Uljas Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised esindajad ja RESOLUTSIOON
3. Lõpetada menetlus HKMS § 12 lg 3 alusel. 2.Sekretäril saata kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele . Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse saamisest arvates . I
4. M.N. oli Tallinna Linnakohtu 15.10.2001.a. määruse alusel arreteeritud 06.11.2001.a. Tallinna Linnakohtu poolt mõisteti M.N. 11.01.2002.a. kriminaalasjas nr 1/13078/01süüdi KrK § 202.5 lg 1 järgi ja teda karistati 3-kuulise vabadusekaotusega., millele liideti Tallinna Linnakohtu 04.10.2002.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuud 21 päeva ja loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 2 kuud ja 5 päeva ning lõplikuks karistuseks loeti 1 kuu ja 5 päeva vabadusekaotust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 11.01.2002.a. Tallinna Ringkonnakohtu 14.02.2002.a. otsusega kriminaalasjas nr II-1/228/2002 leiti, et kohtuotsusest võib arvutuslikul teel välja lugeda, et M.N.ele mõistetud lõplik karistus on 3 kuud ja 10 päeva, kuid arvuliselt on see jäänud välja kirjutamata. Ringkonnakohus jättis Tallinna Linnakohtu kohtuotsuse muutmata, kuid kohtuotsuse selguse huvides tegi ringkonnakohus kohtuotsuse resolutiivosas täpsustuse, mille kohaselt KrK § 41 alusel M.N.ele mõistetud lõplik karistus on 3 kuud ja 10 päeva.
5. Keskvangla palus 01.03.2002.a. kirjaga nr 6-12/3997 Tallinna Ringkonnakohtult täpsustust M.N.e täpse vabanemise aja kohta. Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Meelike Aava 01.03.2002 selgituse nr 2-1/228/2002 kohaselt oli M.N. kohtuotsuse 1
10. tegemise ajaks , s.o.11.01.2002 mõistatud 3 kuu ja 10 päevasest karistusest ära kandnud 2 kuud 5 päeva ning kanda jäi veel 1 kuu 5 päeva. Keskvangla poolt 01.03.2002.a. M.N.ele väljastatud vabastamistõendist nr 18 nähtuvalt vabanes M.N. Keskvanglast , kus ta viibis 06.11.2001-01.03.2002 seoses karistusaja lõppemisega. Kinnipidamise alusena on märgitud Tallinna Linnakohtu 11.01.2002 otsus. 03.01.2005 pöördus kinnipeetav M.N. Rahandusministeeriumi poole ( Rahandusministeeriumis registreeritud pöördumine 06.01.05), milles palus seoses ebaseaduslikult vabaduse võtmisega 16.02.2002-01.03.2002 tekitatud kahju hüvitamist. Rahandusministeeriumi 17.01.2005.a. vastuskirjas teatati M.N.ele, et Rahandusministeeriumil puudub alus hüvitise maksmiseks kohtuvälises korras, kuna avaldus hüvitise saamiseks on esitatud riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse ( AVVKHS) § 4 lõikes 2 sätestatud tähtaega rikkudes. Selle sätte alusel tuleb Rahandusministeeriumile esitada kirjalik avaldus 6 kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimisest. Esitatud avalduse alusel tekkis M.N.el õigus hüvitise taotlemiseks 01.03.2002.a. M.N. esitas kaebuse halduskohtule, milles vaidlustas Rahandusministeeriumi otsuse ning taotles ebaseaduslikult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist. Kuna kaebusest ega kaebuse täpsustusest ei selgunud, millele tuginevalt kaebaja varem kaebust esitada ei saanud, samuti ei olnud lisatud kaebusele ühtegi hüvitise taotlemise õiguse tekkimise aluseks olevat dokumenti, pöördus kohus Rahandusministeeriumi poole, selgitamaks välja dokumendid, mis olid M.N.e poolt avaldusele lisatud. Kuna kaebuses oli M.N. märkinud, et ta on pöördunud Justiitsministeeriumi poole, pöördus kohus selgitamaks, milliste kaebustega M.N. Justiitsiminsteeriumi on pöördunud, millised dokumendid olid kaebustele lisatud ja kuidas on kaebused lahendatud, ka Justiitsministeeriumi poole. Justiitsministeeriumi teatel M.N.elt Justiitsministeeriumile 2002.a. ühtegi dokumenti ei saabunud ,Rahandusministeeriumi selgituse kohaselt lisaks avaldusele ühtegi teist dokumenti M.N. ei esitanud. II
11. M.N.e kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse kohaselt pidi kaebaja karistuse kandmise aeg lõppema 16.02.2002.a., ent ta vabanes 01.03.
12. Kuna kaebajat karistuse kandmiselt ei vabastatud, pöördus kaebaja oma ema Lea Nõuakase poole, paludes uurida, millisel põhjusel teda ei vabastata. Taotluse kohaselt helistas L.N. 15.02.2002 ka vangla juhtkonnale, kellelt sai vastuse, et kõik on seaduslik ja M.N. vabaneb karistuse kandmise tähtaja lõppedes. Samuti väidab kaebaja, et tema ema helistas paar päeva enne eeldatavat vabanemispäeva ja soovis teada kellaaega, millal M.N. vabaneb. Kaebaja väitel ei osanud vangla töötajad midagi konkreetselt vastata ning L.N.e pidevate helistamiste tulemusena vabastati M.N. 12 päeva ületamisega. Samuti on kaebaja selgitanud, et üle tähtaja ebaseaduslikult kinnipidamisasutuses hoidmise põhjuste väljaselgitamiseks vangla poole telefoni teel pöördunud L.N.ele selgitati, et toimitud on kooskõlas seadusega ja M.N.e suhtes tehtud kohtuotsusega ning edasikaebamisega ei saavuta ta midagi. Sellepärast oli kaebaja väidetavalt sunnitud pöörduma Justiitsministeeriumi poole 18.02.2002.a. Kaebaja väitel oli ta kaotanud lootuse, et tal on õigus hüvituse saamiseks ja ta ei teadnud ,kuhu pöörduda. Karistust kandes Tallinna Vanglas otsustas ta pöörduda Rahandusministeeriumi poole, kust sai eitava vastuse. Neil asjaoludel on kaebus esitatud hilinemisega ning toodud põhjustel palub kaebaja ennistada tähtaeg. 2
13. Rahandusministeerium on seisukohal, et kaebajal puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebuse esitaja ei ole esile toonud selliseid objektiivseid asjaolusid, mis tooks kaasa kaebetähtaja ennistamise. Hüvitise taotlemise õigus tekkis kaebajal ajast, mil ta vanglast vabastati, s.o.01.03.2002.a. Kaebajale, kes pidi vanglast vabanema 16.02.2002.a., pidi olema selge, et ta kandis karistust üle temale määratud tähtaja. Rahandusministeeriumi poole pöördus kaebaja aga alles 03.01.2005.a. Ei ole õigustatav olukord, kus kaebaja ei ole teinud kõike endast olenevat, et saada selgust kahjunõude esitamise viisi ja tähtaja osas, et pöörduda halduskohtusse tähtaegselt. Kaebaja väitel ei olnud tal Rahandusministeeriumi poole võimalik varem pöörduda, kuna vanglatöötajad ütlesid, et tal on veel üks kriminaalasi. Isiku subjektiivne arusaam tema õiguslikust olukorrast ja suutmatus orienteeruda seadusandluses tähtaja ennistamise põhjuseks olla ei saa. Õigusaktidele on juurdepääs ka kinnipidamisasutuses. Kaebuse esitaja on teovõimeline isik, kes peab orienteeruma õiguses kasvõi niivõrd, et on võimeline õigusteadmistega isikult abi küsima. Samuti leiab Rahandusministeerium, et asja materjalidest nähtuvalt viibis kaebaja alusetult vanglas 14 päeva. Kui kohus leiab, et kaebajale tuleb hüvitist maksta, oleks hüvitise suuruseks 5978 krooni. III
14. Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS) § 4 lg 2 järgi tuleb hüvitise saamiseks esitada rahandusministeeriumile kirjalik avaldus kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast ning kui avaldus hüvitise saamiseks on jäetud rahuldamata või läbi vaatamata, võib isik esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks seaduses sätestatud tingimustel ( § 4 lg 6 ).
15. halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 9 lg 3 kohaselt tuleb kohtueelse menetluse läbimisel esitada kaebus kohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 kohaselt kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Viidatud sätetest järelduvalt tuleb AVVKHS § 4 lg 6 nimetatud kaebuse hüvitise väljamõistmiseks kohtule esitamist seaduses sätestatud tingimustel mõista kui sellise kaebuse esitamise õigust kohtule 30 päeva jooksul.Kohtule esitas M.N. kaebuse küll 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumilt vastuse saamisel, kuid eespoolviidatud sätetest tulenevalt saab hüvitise väljamõistmise kaebuse esitada kohtule siis, kui taotlus Rahandusministeeriumile on jäetud täielikult või osaliselt rahuldamata või kui Rahandusministeerium ei ole tähtaegselt lahendanud hüvitamise taotlust.Käesoleval juhul on Rahandusministeerium keeldunud taotluse menetlemisest põhjusel, et taotlus on esitatud tähtaja rikkumisega. Sellisest avalduse läbivaatamata jätmisest hüvitise väljamõistmise kaebuse esitamise tähtaeg kulgema ei hakka. Vastupidisel juhul kujuneks olukord, kus isik võib Rahandusministeeriumi poole taotlusega pöörduda ükskõik mis ajal ning Rahandsministeeriumi poolt tähtaja rikkumise tõttu avalduse läbivaatamisest keeldumise korral oleks isikule sisuliselt tagatud tähtajatu hüvitise väljamõistmiseks halduskohtusse pöördumise võimalus. Kaebuse esitaja on täpsustanud, et ta ei taotle mitte Rahandusministeeriumis hüvitise taotluse menetlemisest keeldumist,vaid taotleb kahju hüvitamist.
16. Mõjuvad põhjused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks peab ära näitama tähtaja möödalasknud protsessiosaline. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks 3 tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigueaegset esitamist. Käesolevas asjas mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks esitatud ei ole. See, et kaebajat õigeaegselt kinnipidamisasutusest karistuse kandmiselt ei vabastatud, ei ole asjaolu, mis põhjendaks hüvitise taotlemist ligikaudu kolme aasta möödumisel kaebaja vanglast vabastamisest 01.03.2002.a. Riigikohus on haldusasjas 3-3-1-38-01 asunud seisukohale, et isiku subjektiivne arusaam akti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Haldusasjas nr 3-3-1-57-02 on Riigikohus leidnud, et selles, kas haldusakt rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades vajadusel professionaalset abi. Samas Riigikohus leidis, et haldusakti tähendusest ja vaidlustamise võimalikkusest puudulik arusaamine võib mõjuva põhjusena kõne alla tulla, kui kaebaja on teinud omalt poolt kõik, et ebaselgus kõrvaldada. Käesolevas asjas ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks teinud omalt poolt kõik ebaselguse kõrvaldamiseks. Väited Justiitsministeeriumi poole pöördumisest
17. aastal ei ole kinnitust leidnud. Asjas ei nähtu, et kaebajale oleks antud Justiitsministeeriumi või vangla poolt mingeid lubadusi. Kaebaja ei ole esile toonud ühtegi põhjust, mis takistas tal Rahandusministeeriumi poole varem pöörduda. Ka juhul, kui kaebaja ei teadnud, kuhu pöörduda, ei õigusta see tegevusetust pea kolme aasta jooksul. Isegi siis, kui kaebaja ei olnud kindel, millise tähtaja jooksul võib pöörduda kohtusse, ei saa nimetatu olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjuseks, sest kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord ning tähtajad. Taotluses ei ole toodud ühtegi põhjust, mis takistas kaebajal neid asjaolusid välja selgitada ja kaebust õigeaegselt esitada. Kaebuse esitaja on lubamatult viivitanud oma õiguste kaitsmisele asumisega ja ei ole oma passiivsuse õigustamiseks toonud välja ühtegi põhjust, mida oleks võimalik käsitleda objektiivse takistusena ja seega mõjuva põhjusena. Õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse pöördumiseks on sätestatud tähtajad ning ka väheste õigusteadmistega isik pidi mõistma, et ta ei saa seda teha määramatult. HKMS § 12 lg 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui ta jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Lea Kuuse kohtunik 4