1 Ärakiri Kriminaalasi nr. 1-04-79 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 24.01.2006.a. Viru Maakohus koosseisus: kohtunik L.SARNET sekretäri V.Roots juuresolekul prokuröri A.Ploom kaitsja K.Namm osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Rakvere kohtumajas 13.12.2004., 15.
- ja 05.04.
- ning 19.01.2006.a. P V , isikukood xxxx, eluk. xxxx, töök. xxxx, karistatud 04.09.1998.a. Lääne-Viru MK KrK § 1243 lg.2 ja 128 lg.1 järgi trahviga 3640 kr,süüdistusasja KarS § 356 lg.1 järgi. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutatud 24.01.2006.a.; kohtuotsus allkirjastatud 15.02.2006.a. Kohtueelsel menetlusel süüdistati P V selles, et tema, olles oma isa P V esindajana esitanud Lääne-Viru Keskkonnateenistusele 21.01.2004.a. metsateatise nr. 00148, milles teatas metsaraie kavatsusest xxxx külas maaüksusel eraldistel 6, 7, 16 ja saanud xxxx metskonnast teada, et kinnistu asub kaitsealal, kus lageraied on keelatud ja muud raieviisid raskendatud, sõlmis 30.01.2004.a. kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu V K esinenud isikuga ning samal päeval, esinedes OÜxxxx juhatuse liikmena, sõlmis sama isikuga ka tööettevõtulepingu metsamaterjali ülestöötamiseks ja vahelattu koondamiseks xxxx maaüksuselt, kasutades keskkonnateenistuses registreerimata metsateatist nr. xxxx, mille kohaselt on kavandatud lageraie eraldistel 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12,
- Esinedes omanikuna, pani ajavahemikul 12.- 16.02.2004.a. vahendlikult toime puude ebaseadusliku raie eraldustel 9, 10, 11 ja
- Olles ebaseadusliku raie keskseks figuuriks, kes määras ära kas, kust- kohast ja kuidas raiet teostada, näitas ette kinnistul raiekoha ja suunas tööle OÜ xxxx harvesteri tüüpi langetusmasina, tellis suusõnalise kokkuleppega A S metsaväljaveotraktori materjali välja vedama, kusjuures raie teostaja ja materjali väljavedaja tegutsesid kohapeal puid lõigates ja vedades teadmisega, et nad teevad seaduslikku tööd. Metsaseaduse § 13 lg. 4 ja 17 lg. 2 ning keskkonnaministri 01.04.1999.a. määruse nr. 39 „Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse alammäärad“ sätete kohaselt on vastavate takseerkirjeldustega puistutes lubatud raiuda: eraldusel 9 harvendusraie tegemine täiuseni 0,
- Lubatud raiemahuks oleks raiutud alal olnud kasvava metsana 5 tm/ er. Tegelikult on raiutud maha 0,33 ha suurusel alal olnud mets ning puistu raiejärgne täius on
- Arvestuste kohaselt on lubatust rohkem raiutud kasvava metsana 30 tm, millega on keskkonnale tekitatud kahju 33 066 krooni. Eraldusel 10 on harvendusraiega lubatud raiuda täiuseni 0,60 ehk kasvava metsana 14 tm/ er. Tegelikult on maha raiutud 0,20 ha suurusel alal kasvanud mets ja puistu raiejärgne täius on
- Arvestuste kohaselt on lubatust rohkem raiutud kasvava metsana 42 tm, millega on keskkonnale tekitatud kahju 22 100 krooni. Eraldusel 11 on harvendusraiega lubatud raiuda täiuseni 0,55 ehk kasvava metsana 11 tm/ er. Tegelikult on eraldusel teostatud raiet 0,19 ha suurusel alal, kuhu on kasvama jäetud üksikud puud ning puistu raiejärgne täius on 0,
- Arvestuste kohaselt on lubatust rohkem raiutud kasvava metsana 25 tm, millega on keskkonnale tekitatud kahju 16 102 krooni. Eraldusel 12 on harvendusraiega lubatud raiuda täiuseni 0,55 ehk kasvava metsana 3 tm/ 2 er, tegelikult on raiutud maha 0,11 ha suurusel alal kasvanud mets ning puistu raiejärgne täius on
- Arvestuste kohaselt on lubatust rohkem raiutud kasvava metsana 14 tm, millega on tekitatud keskkonnale kahju 9 900 krooni. Et eraldustel 9, 10, 11 ja 12 on mets raiutud hõredamaks, kui seda lubavad rinnaspindala või täiuse alammäärad ja metsaraietel ei ole kinni peetud lubatud raie vanusest ning võttes aluseks Metsaseaduse § 56 lg.3 p.1, Vabariigi Valitsuse 08.06.1999.a. määrusega nr. 186 kinnitatud „Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad“ p. 2, 9 ja Kaitstavate loodusobjektide seaduse § 13 lg.2 p.5 sätted, on raietega neil eraldustel tekitatud keskkonnale kahju kokku 243 504 krooni. Seega P V , lastes vahendlikku täideviimist kasutades teostada ebaseaduslikku puude raiet ja põhjustades sellega olulise kahju keskkonnale taksides, mis on kehtestatud puude ja põõsaste ebaseadusliku raiega tekitatud kahjude sissenõudmiseks, pani toime KarS § 356 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Esitatud süüdistuses tunnistab P.V end süüdi osaliselt. Ta kinnitab, et on süüdi üleraiete tegemises, kuid kohaldatud kahju koefitsient 3 ei ole tema arvates õige. Kohtuistungil kinnitas P.V , et ta ei mäleta, millal ja kellelt sai ta teada, et xxxx kinnistu asub kaitsealal. Ta arvab, et sai sellest teada siis, kui käis xxxx metskonnas tegemas teekasutuse lepingut. Ta ei olnud kindel, et see on kaitseala, seepärast ei öelnud seda ka raieõigust müües ostjatele. Ta müüs neile raieõiguse, mitte maad. Ostjatega kohtus xxxx, need olid vene mehed, ühe nimi oli V ja teisel L . Esimesel korral ta neilt dokumente ei küsinud, kuid kohtus nendega teisel korral Rakveres. Ta müüs neile raieõiguse metsateatisel märgitud ulatuses eraldustel 6, 7 ja 16 märgitud raiemahus. Emb-kumb ostjatest tuli metsa ja tõi talle metsateatise, kus olid teised mahud ja teised eraldused. Ta ei kontrollinud, kas V K sai registreerida metsateatist enne müügilepingut. Raiet hakkas ta teostama uue metsateatise alusel, ilma et oleks kontrollinud, kas metsateatis on üldse registreeritud. Üleraiet eraldustel 8, 9, 10, 11 ja 12 tehti aga selleks, et jõuda
- eraldusele, kus lageraie oli lubatud teise metsateatise järgi. Oma isa P V oli juttu, et kinnistu asub kaitsealal, aga seda ei uskunud mitte keegi. Ta kinnitab, et eraldustel 8 kuni 12 raie oli ebaseaduslik, ta ei vaidle sellele vastu ega vaidlusta ka koguseid. Eeluurimisel (tl.90-93) on P.V kinnitanud, et 21.01.2004.a. käis ta Keskonnateenistuses metsateatist vormistamas T S juures, kus oli kohal ka xxxx valla metsakonsultant A O xxxx maaüksuse metsamajanduskava alusel kirjutas A O r talle välja metsateatise nr. 00148 raiete tegemiseks 6, 7 ja 16 eraldusel. Pärast seda läks ta metsa üle vaatama ja kohtus juhuslikult xxxx metskonna metsnikuga, kes ütles jutuajamise käigus talle, et vaevalt siin midagi raiuda saab, kuna ümberringi on looduskaitsealad ja matkarajad. xxxx metskonnas räägiti talle sama juttu. Kuna xxxx maaüksus jääb looduskaitsealale, otsustas ta raie maha müüa. Ta helistas ajalehe kuulutuse järgi ja pakkus neile raiet müüa, jättes ütlemata, et tegemist on looduskaitsealaga. Meestega kohtus ta xxxx. Kumbagi meest ta varem ei tundnud. Üks ütles oma nimeks V K , teine oli L . Kolmekesi käidi metsa vaatamas. Mehed olid metsast huvitatud ja ta pakkus neile harvesteri lõikust oma firmast. Kokku lepiti, et 20 000 krooni makstakse kohe ja ülejäänu hiljem, kui töö on tehtud. Jaanuari lõpus sai ta Rakveres uuesti kokku V .K , sai temalt 20 000 krooni ja tegi temaga kasvava metsa võõrandamise lepingu nr. 1 ja tööettevõtulepingu. 12.02.2004.a. läks ta koos harvesterijuhtide Rain G ja A L metsa. Kohale tuli ka L ,kes andis talle uue metsateatise nr. xxxx ja ütles, et selle alusel hakkate lõikama. See oli hoopis teine raiepilet. Sellel märgitud raided ei vastanud müüdud kasvava metsa koguste ja eraldustega. Vaatamata sellele nõustus ta metsateatisel nr. xxxx märgitud raided tegema, kuigi osa sellest metsast polnud ta maha müünudki ja need raied ei vastanud ka metsamajanduskavale. Tunnistaja R.G kinnitab, et töötab harvesterijuhina OÜ xxxxP.V alluvuses. Teiseks harvesterijuhiks on A.L . 12.02.2004.a. läksid nad kolmekesi xxxx metsa. P.V näitas neile, 3 kuskohast ja kui palju lõigata. Eraldused ja langi piirid olid tähistatud punaste lintidega. Tema alustas lõikamist. Oli selline juhus, et harvester vajus läbi pinnase ja tõmmati teise traktoriga välja. Seejärel näidati neile normaalne metsatee väljaveoks. Reedel tuli metsa Keskkonnainspektsioonist T.T l, küsis temalt dokumente. Ta ütles, et dokumendid on P.V käes. Vagunelamu juures käis ka metsnik, kelle nime ta ei tea. Tema lõikas harvesteriga ühe vaalu laiusega 15 meetrit ning tema lõikamine oli esimene terves pikkuses. Tema järel hakkas lõikama A.L . Tunnistaja A.L kinnitab, et harvesteriga tööle pani teda OÜ xxxx juhataja P.V . Nad käisid kolmekesi enne metsa vaatamas, P.V näitas talle ka metsamajanduskava.. Tüki ääred olid lintidega ära märgitud. Tööle hakkas algul R.G , 5-6 tundi hiljem hakkas tööle tema. Kokku jõudsid nad lõigata ca 200 tm või natuke vähem. Maatükk pidi P.V sõnul olema tema talu tükk ja raiet pidi teostatama temale. Ta sai arvatavasti Keskkonnainspektsiooni mehe käest teada, et tegemist on looduskaitsealaga. Esmaspäeval, kui nad uuesti tööle hakkasid, tulid Keskkonnainspektsiooni mehed uuesti ja lõpetasid nende töö ära. Algul käis metsas metsnik A.L ja rääkis midagi P.V . P.V oli tal juttu, et mets on liiga noor, pole raieealine, kuid P.V ütles, et tuleb kõik lõigata. Tunnistaja T.T kinnitab, et 13.02.2004.a. läks ta kolleegiga metsa, sest tuli teade, et harvester lõikab xxxx külas. Kuna tegu oli looduskaitsealaga, tekkis kahtlus, et on jama, kuid harvesterijuhid ütlesid, et luba on olemas ja metsateatis on ka olemas - P.V käes. Ta kontrollis helistades, selgus, et metsateatis on olemas Keskkonnainspektsioonis. Esmaspäeval metsateatist üle vaadates selgus, et lõigatakse valel kohal, nad läksid tagasi metsa ja peatasid raie. Ta kinnitab, et A.L ja R.G rääkisid talle, et töötavad OÜ-s xxxx ja lõikavad firma metsa. Esmaspäevaks ei olnud oluliselt rohkem lõigatud kui reedel. Langil oli lõigatud 2 või 3 harvesteri vaalu. Tunnistaja A.O kinnitab, et P V esitas metsateatise, et tahab raiuda xxxx metsast ligi 300 tm puitu. Kuna seal on igal pool kaitseala ja nii palju raiuda ei oleks tohtinud, tõi ta metsateatise Keskkonnateenistusse. P V kutsuti ka sinna tema ja T.S juurde. T.S võttis pliiatsi ja näitas P.V täpselt, kust ja kui palju lõigata võib. Selle alusel sai P.V kätte antud teatis, kus lubati teostada raiet eraldustel 6, 7 ja
- Ta arvutas välja, et lõigata võib ca 100 tm. P.V sai selgitatud, et tema maa asub kaitsealal ja seepärast ta rohkem lõigata ei saa. Tunnistaja ütles ka T.S , et tegemist on kaitsealaga. Tunnistaja T.S kinnitab, et P.V kutsuti Keskkonnateenistusse kuna tal oli esimene metsateatis sooviga üle maaüksuse valikraieks 280 tm. Eraldusel 16 oli kaitsemets ja seal lubati tal teha lageraiet 30 m laiuse langina. P.V sai lubatud raiekohad joonistatud metsamajanduskava plaanile, teatisele seda täiendavalt joonistada ei olnud vaja. Ta selgitas kaldakaitsepiiranguid P.V . Metsateatise registreerimisnumbrid on tema poolt kirjutatud, edasise teksti on kirjutanud A.O , kes oli jutuajamise juures. Tunnistaja A.S kinnitab, et P.V tellis temalt traktori metsa välja vedama ja ta saatis V.T sellele tööle. Ta käis P.V enne metsas, vaatas üle, kus vedu toimub ning juhatas traktoristi kohale. Tunnistaja P V kinnitab, et talle kuulub xxxx maaüksus xxxx külas. Ta volitas suuliselt oma poega P V seda maad majandama, et ta võtaks raieloa ja teeks metsa. Ta teadis, et see asub xxxx veekaitse - veelahkme kaitsealal, kuid ei teadnud, et see onxxxx järvede kaitseala. Pojaga oli juttu, et raiub nii palju, kui metsateatisel kirjas on. Oli ka juttu, et kui poeg leiab ostja, võib kogu metsa maha müüa. Volitust ta metsamüügiks teinud pole, kui oleks müügiks läinud, küll ta siis oleks dokumentide vormistamise juures ka olnud. Ta ei mäleta, kas pojaga on juttu olnud, et maad asuvad looduskaitsealal, või mitte. Kasvava metsa raieõiguse müümisest pole poeg talle üldse rääkinud. 4 Tunnistaja A.L kinnitab, et kohtus metsas P.V ja oli juttu xxxx kaitsealast nii palju, et nende väljaveo tee läks läbi metskonna ja kaitseala maa. Tema pahameele põhjustas see, et P.V ei kooskõlastanud oma väljavedu metskonnaga. P.V kinnitas, et raiutav mets pidi olema suguvõsa mets. Ta ütles P.V , et tegemist on xxxx järvistu kaitsealaga. Tunnistaja L.N kinnitab, et nägi xxxx metsas traktorite jälgi, need olid sõitnud läbi riigimetsamaa, rööpad olid järgi. Omanik oli P.V , keda ta varem ei tundnud. Ta teatas juhtunust metskonda, A.L tuli kohale ningxxxx metskonnas sõlmiti P.V leping raiutava puidu läbiveoks. Tunnistajana üle kuulatud Keskkonnaministeeriumi jurist A.K kinnitas, et xxxx järvede kaitseala kaitsekorda ei ole muudetud ja see kehtis sellisel kujul nagu ta
- aastal vastu võeti. Objekt võeti kaitse alla üksikobjektina ja hilisemad muutmised ei teinud mingeid muudatusi kaitsekorda. Tegemist on piiranguvööndi kaitsekorraga ja xxxx kaitseala pindala oli 430 ha, seega ka kaitsetsoon oli sama suur. Tsiviilhageja esindaja U.L kinnitab, et xxxx kinnistu asub xxxx järvede kaitsealal ja pärast täiendavat ülemõõtmist on tsiviilhagi suuruseks 66 248 kr, kahju arvestamise koefitsient kaitsemetsas 3 ja keskkonnale tekitatud kahju kokku on 198 744 kr; see on tekitatud xxxx kinnistu eraldustel 9, 10, 11, 12 ebaseadusliku raidega. Peale selle nõuab tsiviilhageja 2 520.50 kr teostatud täiendavate mõõtmistööde eest ja 7 021 kr harvesteri hoiutasu. Maakohus leiab, et tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele esitatud kujul. Prokurör taotles seoses kohtumenetluse käigus teostatud langi pinna täiendava mõõtmisega selgunud langi pindala vähenemisega vähendada süüdistuses ka keskkonnale tekitatud kahju suurusi alljärgnevalt: Eraldusel 9 oleks lubatud raiuda 5,479 tm, tegelikult raiuti 35,616 tm ehk lubatust rohkem 30.137 tm; kahju 33 264 krooni. Eraldusel 10 oleks lubatud raiuda 7,756 tm, tegelikult raiuti 31,024 tm ehk lubatust rohkem 23,268 tm; kahju 12 376 krooni. eraldusel 11 oleks lubatud raiuda 7,74 tm, tegelikult raiuti 26,248 tm ehk lubatust rohkem 18,508 tm; kahju 11 968 krooni; eraldusel 12 oleks lubatud raiuda 2,464 tm, tegelikult raiuti 14,784 tm ehk lubatust rohkem 12,320 tm; kahju 8 640 krooni. Kokku kahju 66 248 krooni. Koefitsendiga 3 korrutades on kahjuks 198 744 krooni. Prokurör palub süüdistuses tehtud viide Kaitstavate loodusobjektide seaduse § 13 lg. 2 p. 5 sätetele asendada Looduskaitseseaduse § 31 lg. 2 p. 5 kuna kaitstavate loodusobjektide seadus ei kehti alates 10.05.2004.a., toimik oli saadetud kohtusse vahetult enne seda. Maakohus leiab, et prokuröri taotlused on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele, kuna kohtualuse olukord uue süüdistusega kergeneb. Maakohus leiab, et P.V süü toimepandud kuriteos on tõendatud eelkõige tema enda ütlustega, et ta ei kontrollinud V K ja L dokumente, sõlmis oma isa P V esindajana V K 30.01.2004.a. kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu xxxx vallas xxxx külas oma isa xxxx maaüksusel eraldistel 6, 7 ja 16 ja seejärel sõlmis sama isikuga OÜ xxxx juhatuse liikmena tööettevõtulepingu metsamaterjali ülestöötamiseks ja vahelattu koondamiseks xxxx maaüksuselt. Nõustudes tegema lageraiet keskkonnateenistuses registreerimata metsateatise nr. 01281 alusel, teiste hulgas eraldustel 9-12, teades, et lubatud on raie ainult eraldustel 6, 7 ja 16 pidi P. V enne tööde alustamist kontrollima metsateatise 01281 seaduslikkust. Seda aga ta ei teinud. Tunnistajate R.G i ja A.L ütlustega on tõendatud, et P.V kinnitas neile, et lõigatav mets on tema talumets ja P.V näitas enne tööde alustamist eelnevalt tähistatud alal harvesteriga lõikamise kohad ette. Tunnistajate T.S ja A.O ütlustega on tõendatud, et P.V lubati metsateatisega teostada raiet ainult eraldustel 6, 7 ja 16 ja ta oli sellest teadlik. Tunnistaja A, K ütlustega on tõendatud, et xxxx järvede kaitseala kaitsekorda ei ole muudetud ja see kehtis sellisel kujul nagu ta
- aastal vastu võeti. Objekt võeti kaitse alla üksikobjektina ja hilisemad muutmised ei teinud mingeid muudatusi kaitsekorda. Tegemist on piiranguvööndi kaitsekorraga ja xxxx kaitseala pindala oli 430 ha. 5 Maakohus leiab, et koefitsient 3 kohaldamine on õige. Tegemist on raidega xxxx järvede kaitsealal ja P.V oli sellest teadlik, kuna ta ise käis eelnevalt Keskkonnateenistuses, kus tema metsamajanduskavasse märgiti lubatud raie eraldustel 6, 7 ja
- P V ei tohtinud suunata oma harvesterijuhte tööle eraldustele 9-12 ilma xxxx kinnistu metsamajanduskavasse keskkonnateenistuses muudatuste tegemiseta. Ta ise on kinnitanud eeluurimisel ja tunnistajad A.O , T.S ja A. L on kinnitanud, et P.V oli teadlik enne raietööde algust, et tegemist on xxxx järvede kaitsealale jääva xxxx kinnistuga. Seega oli P V poolt tegemist tahtliku ebaseadusliku raidega ja sellega põhjustati oluline kahju keskkonnale. P.V süüd toimepandud kuriteos tõendavad veel Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna avaldus, kriminaalmenetluse alustamise teatis, akt metsaõigusnormide rikkumise kohta, kahju arvestamise selgitused, rinnaspindala mõõtmine, sündmuskoha vaatlusprotokoll, sündmuskoha skeemid, võetuse määrus, võetuse protokoll, harvesteri asitõendiks tunnistamise määrus, asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega, metsa majandamise soovitused, metsateatised, metsateatisega kavandatud tegevuse keelamine, väljavõtted kinnistusregistrist, väljavõte ettevõtteregistrist, väljavõte isikuregistrist, kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping, kapitalirendi leping, Rakvere Rajooni RSN TK otsus nr. 196, 11.12.1978.a., LääneVirumaa Keskkonnateenistuse vastused kohtu küsimustele (t.l. 227-230), OÜ Georam täiendava mõõtmise materjalid, Keskkonnainspektsiooni Virumaa osakonna õiend keskkonnale tekitatud kahjude muutmise kohta seoses täiendavate mõõtmistega. Maakohus leiab, et kohtualuse tegevus on KarS § 356 lg.1 järgi õigesti kvalifitseeritud ning täielikult tõendamist leidnud kohtuistungil. P.V karistust kergendavad asjaolud on süü tunnistamine ja kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, kohtualuse isikut iseloomustavaid andmeid. P.V on kindel elu- ja töökoht, ta kahetseb juhtunut, tegemist on tema isa metsaga ning kohus peab võimalikuks karistada teda tingimusliku vangistusega. Juhindudes KrMS § 306-313, maakohus otsustas: Süüdi mõista P V KarS § 356 lg.1 järgi ja karistada teda 1 (ühe) aastase vangistusega, millist karistust KarS ' 74 alusel tingimisi mitte kohaldada 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseajaga ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. Katseaja alguseks lugeda 24.01.2006.a. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada otsuse jõustumisel. KarS § 75 alusel määrata Viru Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhatajal P V katseajaks kriminaalhooldusametnik. Kohustada P V katseajal järgima KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Välja mõista P V (eluk. xxxx): - 198 744 kr Keskkonnainspektsiooni (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, viitenumber 2800049463) kasuks looduskeskkonnale põhjustatud kahju katteks, 6 - 2520.50 kr Keskkonnainspektsiooni (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220027689012, viitenumber 1200003987) kasuks teostatud täiendavate mõõtmistööde eest ja - 7021 kr Keskkonnainspektsiooni (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220027689012, viitenumber 1200003987) kasuks harvesteri hoiutasu ning - 4500 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.2 alusel. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 15 päeva möödumisel apellatsiooniõiguse kasutamise soovist maakohtule teatamisest. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtu kantseleis tutvuda kohtuotsusega. Kohtunik: /allkiri/ L.Sarnet Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 28.juunil 2006.a Riigikohtu määrusega. Nooremreferent I.Golubev .