← Eesti

2-05-21466/2

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-05-21466 Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2006 Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi Jõhvi Vallavalitsuse avaldus I Klt vanema õiguste äravõtmiseks Kohtuistungi toimumise aeg
  2. juuni 2006 Menetlusosalised Avaldaja: Jõhvi Vallavalitsus (asukoht: xxx) Avaldaja esindaja: E E (volikirja alusel) Puudutatud isik: I K (IK xxx, elukoht: xxx) RESOLUTSIOON Ära võtta I K vanema õigused alaealise poja V K (IK xxx), kes on sündinud xxx (sünni kohta on Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonnas sünniaktide registreerimise raamatusse xxx tehtud kanne nr.xxx), suhtes. Saata kohtumäärus teadmiseks menetlusosalistele. Saata jõustunud kohtumäärus teadmiseks Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale. Kohtumäärus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 26.juunil
  3. a kell 16.
  4. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest ASJAOLUD Viru Maakohtule
  5. detsembril 2005 esitatud avalduse kohaselt on V K sündinud xxx vallaslapsena. Lapse ema I K loobus notariaalselt lapsest
  6. augustil
  7. Laps paigutati eestkosteasutuse poolt
  8. augustil 2005 Narva-Jõesuu Lastekodusse ning alates
  9. novembrist 2005 viibib ta lepingu alusel hooldusperes. Lapse suhtes on avaldatud lapsendamise soovi. Avaldaja palub ära võtta I Klt vanema õigused poja V K suhtes. 1

(3)KOHTUISTUNG Kohtuistungil
  1. juunil 2006 jäi avaldaja esindaja avalduse juurde ning selgitas, et laps viibib käesoleval ajal hooldusperes ning aasta lõpuks selgub tema lapsendamise küsimus. Avaldaja esindaja väitel oleks lapse jätmine oma bioloogilise emaga ühte peresse lapse tervisele ja elule ohtlik. Avaldaja esindaja ja lapse ema vestlusest selgus, et ema soovib kindlalt lapsest loobuda ning see soov ei ole muutunud. Lapse ema ei ole last isegi rinnaga toitnud ega sülle võtnud. Puudutatud isik I K selgitas, et V K on tal teine laps, esimene on nelja aastane tüdruk. I K väitel ta kahe lapse kasvatamisega toime ei tule. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et V K on sündinud xxx Kohtla-Järve linnas vallaslapsena. Tema ema on I K. Isa kohta kanne sünniaktis puudub (t.l.-6). I K on
  2. augustil 2005 avaldanud notariaalselt kinnitatud akti alusel nõusolekut temalt V K suhtes vanema õiguste äravõtmiseks (t.l.-10). V K viibib alates
  3. novembrist 2005 hooldusperes. Perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 p 1 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. I K loobus oma lapsest V K vahetult peale lapse sündi ning ei ole kuni käesoleva ajani täitnud oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Kohtuistungil puudutatud isiku poolt antud selgitust, et ta ei suuda kahte last üksinda kasvatada, ei pea kohus mõjuvaks, et põhjendada lapse kasvatamise kohustuse täitmisest keeldumist. I K puhul on tegemist terve ja töövõimelise isikuga, tal on kindel elukoht (t.l.-18) ning seetõttu peaks ta olema suuteline last kasvatama ja ülal pidama. Kuivõrd I K on jätnud ilma mõjuva põhjuseta täitmata oma kohustused lapse eest hoolitsemisel ning kohus ei ole tuvastanud ühtegi põhjust, miks ta ei tuleks toime oma lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemisega, on I Klt vanema õiguste ära võtmine põhjendatud. Lähtuvalt PKS § 59, lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel kaasab kohus vajadusel protsessi eestkosteasutuse arvamuse andmiseks ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 552 lg 2, kohus küsib valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad. Käesoleval juhul on avaldajaks Jõhvi Vallavalitsus, kes on ka lapse suhtes eestkosteasutuseks ning seega puudub eraldi vajadus eestkosteasutuse kaasamiseks menetlusse. Jõhvi Vallavalitsuse esindaja esitas kohtuistungil arvamuse, mille kohaselt lapse ema ei ole kuni käesoleva ajani lapse vastu huvi tundnud ning on lapsest loobunud. Avaldaja esindaja arvamuse kohaselt on I Klt vanema õiguste äravõtmine lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud. Vastavalt PKS § 58, lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Arvestada tuleb ka noorema kui 10aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda võimaldab ning TsMS § 559 lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. 2
(3)Vaidluses I Klt vanema õiguste äravõtmiseks V K suhtes ei pea kohus võimalikuks alaealise lapse arvamust ära kuulata ja tema sooviga arvestada, kuna alaealine V K on sündinud xxx ja seega vanuses alla ühe aasta. Kohus leiab, et I K ei täida oma kohustusi lapse V K kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ning seega tuleb I Klt ära võtta vanema õigused. Kooskõlas PKS § 54 lg 5, vanema õiguste äravõtmise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub, ja kasvatusasutusele, kus laps asub. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne
  1. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Avaldaja esitas hagi kohtule
  2. detsembril
  3. Lähtuvalt TsMS § 550 lg 1 p 2 määras kohus kohtuistungil
  4. juunil 2006 lahendada vanema õiguste äravõtmine hagita menetluses ning sellest tulenevalt kuulub menetluskulude jaotamise osas kohaldamisele kohtumääruse tegemise ajal kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku hagita menetluse sätted. Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. /---/. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Helgi Vinni Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.