) § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 p 1, p 3 ja p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt
lg-le 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I A.L. 13.06.2005 tarbijakrediidilepingu, mille alusel andis hageja kostjale I krediiti summas 22 000.69 krooni. Lepingu põhitingimuste kohaselt kohustus kostja I tasuma hagejale 220.01 krooni lepingu sõlmimise tasu. Tarbijakrediidilepinguga lepiti kokku fikseeritud intressimääras 28,65% krediidisummast aasta kohta. Kogu lepingu perioodi eest on kostja I kohustatud hagejale tasuma intressi summas 15 509.69 krooni. Krediidi brutosummaks kujunes 37 730.39 krooni. Krediidilepingust tulenevate rahalise nõuete täitmise tagamiseks sõlmis hageja käenduslepingud kostjaga II T.M. ja kostjaga III E.L. Kostja II vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 59 682 krooni ning kostja III vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 59 510 krooni. Käenduslepingud sõlmiti tähtajaga 01.01.2010. Kuna kostja I jättis alates 2005.a. juulikuust tasumata kõik lepingujärgsed maksed, rikkus ta seeläbi lepingut ning hageja oli sunnitud saatma kostjatele kirjalikke meeldetuletusi võla 2 2-05-20128 sissenõudmiseks. 05.10.2005 saatis hageja kostjatele hoiatuse, et kui 2 nädala jooksul lepingust tekkinud võlgnevust ei likvideerita või võla tasumiseks teistsugust kokkulepet ei saavutata, öeldakse leping üles. Kuna kostjad vaatamata korduvatele meeldetuletustele ning hoiatustele hagejale võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 21.10.2005 kostjale I saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Lepingu ülesütlemisest teavitas hageja ka kostjaid II ja III. Kuna kostjad ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist mitte ühtegi makset tasunud, on hageja pöördunud hagiavaldusega kohtusse. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt välja 39 087.25 krooni, mis koosneb tagastamata krediidisummast 21 605.32 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressist 2 512.75 krooni, viivisest 381.14 krooni, leppetrahvist 4 321.06 krooni, võla sissenõudmisega seotud kuludest 2 000 krooni, tasumata lepingu sõlmimise tasust 20 krooni ja kahjuhüvitisest summas 8 247 krooni. Kohus on hagiavalduse kostjatele kätte toimetanud ning kohustanud neid tähtaegselt kohtule vastama. Kuna kohtu poolt määratud tähtajaks kostjad I ja III vastanud ei ole ning kostja II on teatanud, et on hagiga nõus, siis kohus leiab, et hagi tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-is sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS-i § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel tuleb kohtukuludena kostjatelt solidaarselt välja mõista 2 800 krooni riigilõiv hageja kasuks ning igalt kostjalt 20.70 krooni postikulud riigituludesse. Sirje Õunpuu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.