← Eesti

2-05-20408/4

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-05-20408 (endine 2-3668/05) Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2006, Jõhvis Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi AS Kohtla-Järve Soojus hagi J F vastu 2469,81 krooni võlgnevuse nõudes. Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Menetlusosalised Hageja: AS Kohtla-Järve Soojus (RKxxx) Hageja esindaja: P P (volikirja alusel) Kostja: J F (IKxxx) RESOLUTSIOON
  2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-05-20408, AS Kohtla-Järve Soojus hagi J F vastu 2469,81 krooni võlgnevuse nõudes, menetlus.
  3. Välja mõista J F AS Kohtla-Järve Soojus kasuks menetluskulud kokku 443 (nelisada nelikümmend kolm) krooni 50 senti. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on AS Kohtla-Järve Soojus hagi J F vastu 2469,81 krooni võlgnevuse nõudes. Hageja esitas
  4. veebruaril 2006 hagist loobumise avalduse, mille kohaselt hageja loobub hagist, kuna kostja on tasunud hagejale põhinõude. Hageja palub menetluse lõpetamisel välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 280 krooni, omandiõiguse tõendi saamise kulu 40 krooni ja hageja õigusabi kulu 224,20 krooni. Kostja hageja nõudele vastuväiteid ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud avalduse ja toimiku materjalidega, leiab, taotlus kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. 1

(2)Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võtab hagist loobumise vastu ning lõpetab tsiviilasja menetluse. Menetluskulud Hageja esitas hagist loobumise avalduses taotluse kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks. Hageja nimetatud menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 280 krooni, omandiõiguse tõendi saamise kulu 40 krooni ja hageja õigusabi kulu 224,20 krooni. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3, kohaldatakse enne
  1. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule
  2. novembril
  3. Kooskõlas enne
  4. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 62 lg 2, kui hageja loobub hagist seoses sellega, et kostja on pärast hagi esitamist täitnud hageja nõudmised vabatahtlikult, võib kohus hageja nõudel menetluse lõpetamise määrusega kostjalt välja mõista hageja kohtukulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 280 krooni ning kandnud omandiõiguse saamisel kulu 40 krooni. Enne
  5. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Menetluse lõpetamise avalduses taotleb hageja 224,20 krooni õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Hagi hinnaks on 2469,81 krooni ning 5% sellest moodustab 123,50 krooni ning seega kuulub hageja õigusabikulu välja mõistmisele osaliselt 123,50 krooni ulatuses. Kostja hageja nõudele vastuväiteid ei esitanud. Lähtuvalt eeltoodust kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja kasuks menetluskulu kokku 443,50 krooni. Peeter Pällin Kohtunik 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.