Haldusasi nr 3-463/2003 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tallinn, 18.09.2003 Tallinna Halduskohtu kohtunik Lea Kuuse arutas 03.09.2003.a. Tallinnas avalikul kohtuistungil U.R.i, R.R.i, L.M.i , M.L.i j

, maa ostueesõigusega erastamise korra ja ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra sätetega. Korraldus rikub nende õigusi ja piirab vabadust tulevikus osaleda

§ 22

lg 4 tuginevalt maa erastamise protsessis piiratud enampakkumisel.

§ 22

lg 1 kohaselt saavad ostueesõigusega erastada maad isikud, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna.

§ 10

lg 1 kohaselt väljaspool linna piire ei tagastata riigi, kohaliku omavalitsuse või juriidilise isiku hoonete või rajatiste alust ning nende teenindamiseks vajalikku maad, kui õigustatud subjekt ja praegune ehitiste omanik ei lepi kokku hoonestusõiguse seadmises ehitiste omanikule või ehitiste võõrandamises õigustatud subjektile. 1 Rae Vallavalitsus on määranud S.E. AS omanduses olevate ehitiste teenindamiseks vajalikuks maaks 7,60 ha, sihtotstarbega 45 % tootmismaa ja 55% sihtotstarbeta maa. Asjaolu, et 55 % erastamisele määratavat maast moodustab sihtotstarbeta maa kinnitab, et tegemist ei ole ehitiste teenindamiseks vajaliku maaga, millest tulenevalt rikub korraldus kaebajate õigusi saada tagasi maa kui ka osaleda nimetatud maa piiratud enampakkumisel tulevikus.

§ 22

lg 1 p 4 kohaselt saavad piiratud enampakkumisel osta elamu- ja sihtotstarbeta maad isikud, kellele ei tagastatud erastatava maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil maad osaliselt või tervikuna käesoleva seaduse § 6 lg 2 p 2-4 sätestatud alustel ja nimetatud maa osas on kohalik omavalitsus võtnud vastu otsuse maa osalise või täieliku kompenseerimise kohta. Vabariigi Valitsuse 30.06.1998.a. määrusega nr 144 “Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord“ on sätestatud, et kohalik omavalitsus peab ostueesõigusega erastatava maasuuruse ja piiride määramisel arvestama asjaoluga, et kuivõrd õigustatud subjektid soovivad maa tagastamist, erastamise õigustatud subjekt on juriidiline isik ning erastatav maa asub väljaspool linna piire, kuulub erastamisele ainult ehitiste alune ning vähim teenindamiseks vajalik maa. Viidatud korra p.4 kohaselt ei määrata tootmiseks vajalikku maad ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka. Vaidlustatud korraldusega on teenindamiseks vajalikuks maaks määratud maa hulgas s 45% tootmismaa ja 55% sihtotstarbeta maa. Korraldus on motiveerimata. Ebaõige ja ekslik on korralduse p.1 toodud informatsioon „lõpetada Rae valla halduses oleva endise EKE EMV Kurna spetsialiseeritud lao maakasutusõigus 9.10 ha suurusel maa-alal.“. ENSV MN Koondise „Eesti Põllumajandustehnika“ Ehitus-Montaazivalitsusele eraldati alaliseks kasutamiseks 9,07 ha maad 01.03.1962.a. Harju Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee poolt. Haldusaktist ei selgu, millele tuginedes väidab vallavalitsus, et maakasutusõigus oli 9,10 ha. Põhjendamatu on väide lõpetada EKE EMV Kurna spetsialiseeritud lao maakasutusõigus 9,10 ha suurusel maa-alal, sest see maakasutus on ammu lõhutud. Teenindamiseks vajaliku maa määramise korra p.8 tulenevalt peab teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepaneku saatma ka maa tagastamise õigustatud subjektile, kelle maa tagastamise taotlus oli lahendamata. Kaebajate väitel ei ole neile nimetatud ettepanekut saadetud ega ka sellest teavitatud. Sellega on kaebajad jäetud ilma võimalusest ja õigusest, mis tuleneb korra p.

1. Võrreldes S.E. AS-ga on Rae Vallavalitsus kohelnud kaebajaid ebavõrdselt, sest on jätnud nad ilma võimalusest kaitsta oma õigusi koheselt ja efektiivselt. Erastamise korra p.15 märgitud korralduse välja andmine Rae Vallavalitsuse poolt enne katastriüksuse moodustamist on ebaseaduslik, millest tulenevalt kuulub haldusakt tühistamisele. Kaebajad taotlevad ka kohtukulu väljamõistmist vastustajalt. Vastustaja vastuväited Kaebajad on ebaõigesti tõlgendanud mõisteid „tootmismaa“ ja „tootmiseks vajalik maa“. Osundatud mõistete tähenduse määramisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 24.01.1995.a. määrusest nr 36, millega kinnitati „Katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja 2 nende määramise alused“. Osundatud akti II osa p.5 on nimetatud, mida loetakse tootmismaaks. Selgusetuks jääb, mida kaebajad mõistavad tootmiseks vajaliku maa kui sellise all. Vaidlustatud korralduses sätestatud tootmismaa puhul on vastustaja lähtunud vastavast maa sihtotstarbe liigist ja selle sisust. Ehitiste teenindamiseks vajalik maa on määratud kooskõlas maakorralduse nõuetega. Kolmandale isikule kuuluvad ehitised paiknevad eraldi maatükil, mille suurus ja piirid olid määratud juba 1962.a. Harju Rajooni RSN TK otsusega. Määravat tähendust ei oma asjaolu, et 1962.a. akti kohaselt oli 1962.a. eraldatud ja väljakujunenud maakasutus 9.07 ha ja seega suurem kui korraldusega 1161 määratud 7,6 ha. Arusamatuks jääb, kuidas rikub kaebajate õigusi maakasutusõiguse lõpetamine 9.10 ha osas, kui väidetavalt on varasem maakasutusõigus hõlmanud 9,07 ha. Maakasutusõiguse lõpetamine on korralduses fikseeritud mis tahes arusaamatuste ärahoidmiseks ning omandisuhete selguse ja korrastatuse huvides. Kolmas isik omandas ehitised, mille juurde kuulus maakasutusõigus 9,10 hektarile. Vastustaja pidas vajalikuks lõpetada 1962.a. alaliseks kasutamiseks antud maakasutus käesolevas asjas vaidlustatud haldusaktiga. Korraldus nr 1161 on motiveeritud, ära on toodud viited õigusaktidele, korraldus on suunatud S.E. AS-le ja korraldusest tulenevad õigused ja kohustused on arusaadavad. Kaebajad on saanud realiseerida oma kaebeõigust, mida kinnitavad kohtule esitatud kaebused ning neis toodud viited kõigile käesoleva vaidlusega seotud õigusaktidele. Kaebajate huvi 7,6 hektarilisest maatükist võib sisuliselt piirduda vaid 2,18 hektariga, kuna endist Killingi 20 kinnistut läbib korraldusega nr 1161 ostueesõigusega erastatud maast kiiluna 2,18 ha, milline osa lõikab endise kinnistu läbi. Uue katastriüksuse mõõdistamisel on lähtutud samadest piiridest, mis olid määratud Harju Rajooni RSN TK otsusega(v.a. varasema maakasutusega võrreldes vähem erastamisele kuuluv 1,5 ha). Killingi 20 maal oleva 2,18 ha osas on otsustatud erastada vaid ehitiste alune ja nende teenindamiseks vajalik maa. Kõnealusel maatükil asuvad hajutatult mitmed ehitised. Katastrimõõdistamise korra p.4 kohaselt tuleb maaüksuse piiride määramisel võtta aluseks kehtiv maakorralduskava, krundijaotuskava või detailplaneeringu olemasolul nendega kehtestatud piir. Maaüksuse piiride määramisel tuleb arvestada maakorraldusseaduses § 5 ja teistes õigusaktides sätestatuga. Kohustus lähtuda maakorraldusnõuetest on sätestatud ka Ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise korra p.4 lõikes
2. Vaidlusaluse 2,18 hektariga lõuna pool piirneb kinnistu nr 2306 nimetusega Killingi 1, mis õigustatud subjektide vahelise kokkuleppe alusel on tagastatud E.P.le, põhja pool piirneb kinnistu nr 54111 nimetusega A., mis on samuti kokkuleppe alusel tagastatud E.P.le. Korralduse nr 1270 09.11.2000 p.4 alap.4.5 on sätestatud tagastatava maaüksuse kasutamise järgmine piirang – maaüksus asub lõhkeainete lao kaitsetsoonis; ehitus- ja majandustegevus kooskõlastada AS-ga EMV. Kaebajad väidavad, et neilt on võetud võimalus esitada oma vastuväited teenindusmaa määramise ettepanekule. Kaebajad, kõige enam L.M. on korduvalt käinud vallavalitsuses, tutvunud nii ehituse teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepanekuga kui saanud ärakirjad praktiliselt kõikidest maa ostueesõigusega erastamiseks vajalikest dokumentidest. Õigustatud subjektid sõlmisid notariaalse tagastatava maa jagamise kokkuleppe 30.09.1999.a. Sellest kokkuleppest oli välja jäetud vaidlusalune 2,18 ha, sest 3 õigustatud subjektid olid sel ajal teadlikud S.E. AS poolt esitatud avaldusest orienteeruvalt 7,7 ha maa ostueesõigusega erastamiseks. Mingeid vastuväiteid õigustatud subjektid tol ajal ei esitanud. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldama ja mõista kaebajatelt solidaarselt vastustaja kasuks välja kohtukulu. Kolmas isik S.E. AS ei ole kohtule kirjalikult oma seisukohtade esitamist pidanud vajalikuks. Asja arutamisel toetab Rae Vallavalitsuse seisukohti. Harju maavanem on kaasatud kolmanda isikuna esitanud oma seisukohana ärakirja Harju maavanema 17.02.2003.a. kirjalikust vastusest 2.1-1/27“Järelevalve tulemused“. Järelevalve tulemusena on maavanem leidnud, et ta ei pea tuvastatuks vajadust maareformi toimingute ebaseaduslikuks tunnistamiseks ainult vormiliste ebatäpsuste ja haldusakti andmisel vormiliste menetlusnõuete rikkumise tõttu Rae Vallavalitsuse poolt, kuna eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist ja tulenev ei too kaasa teiste isikute õiguste rikkumist. Lähtuvalt ülaltoodust on maavanem leidnud, et tal puudub Vabariigi Valitsuse seaduse § 85 lõikest 4tulenev alus teha Rae Vallavalitsusele ettepanek viia kohaliku omavalitsuse üksikakt, Rae Vallavalitsuse 26.11.2002.a. korraldus nr 1161 LM Lao maa ostueesõigusega erastamine“ ettenähtud tähtaja jooksul seadusega vastavusse. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, hinnanud asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, leidis, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Oma seisukohtade kinnituseks tugineb kohus alljärgnevale: 1.Vastavalt

§ 22

lg 1 saavad teiste hulgas ostueesõigusega erastada maad isikud, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna .

§ 22.1 reguleerib maa erastamise ulatust.

Sama paragrahvi lg 1 kohaselt võib ostueesõigusega maad erastada selle seaduse §-des 7,8,9,10, 20.1 lg 1.1 ja lg 1.2 ning 21 sätestatud ulatuses, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.

§ 10

lg 1 kohaselt ei tagastata väljaspool linna piire riigi, kohaliku omavalitsuse või juriidilise isiku hoonete või rajatiste alust ning nende teenindamiseks vajalikku maad, kui õigustatud subjekt ning praegune ehitiste omanik ei lepi kokku maale hoonestusõiguse seadmises ehitiste omanikule või ehitiste võõrandamises õigustatud subjektile.

§ 22

.1 lõike 6 kohaselt määrab erastatava maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

§ 10

lg 3 kohaselt ehitiste teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Tootmiseks vajalik maa ei kuulu ehitiste teenindamiseks vajaliku maa hulka. Vabariigi Valitsuse 30.06.1998.a. määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord“, mille andmise õiguslike alustena on viidatud

§ 7

lg 5, § 9 lg 9,§ 10 lg 3 ja § 22.1 lg 6, reguleerib nimetatud korra p.1 tulenevalt ehitise 4 teenindamiseks vajaliku maa määramist maade tagastamisel, ostueesõigusega erastamisel, olemasoleva ehitise omaniku kasuks riigimaale hoonestusõiguse seadmisel ja maa munitsipaliseerimisel. Osundatud korra p.5 kohaselt on ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise aluseks maa tagastamise, ostueesõigusega erastamise, riigi omandisse jätmise või maa munitsipaliseerimise taotlus.

§ 22.2 lg 1 kohaselt korraldab maa erastamist maavanem.

Kohalik omavalitsus teeb maa erastamisel seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoimingud. 2.Vabariigi Valitsuse 06.11.96.a. määrusega nr.267 on kinnitatud maa ostueesõigusega erastamise kord (erastamise kord) . Osundatud korra p.10 sätestab nõuded andmete osas, mis peavad sisalduma maa ostueesõigusega erastamise avalduses ( alap.1 kohaselt tuleb maa ostueesõigusega erastamise avalduses näidata juriidilise isiku andmed , alap.2 kohaselt taotletava maa asukoht, kui maad taotletakse ehitiste juurde, siis kellelt ja mis viisil on need omandatud, p.3- andmed senise maakasutuse kohta). Erastamise korra p.11 sätestab avaldusele lisatavad dokumendid, muu hulgas tuleb lisada ehitise omandiõigust ja senist maakasutusõigust tõendavad dokumendid.. Nähtuvalt maa ostueesõigusega erastamise toimiku materjalidest on AS EMV esitatud maa ostueesõigusega erastamise avalduse Rae Vallavalitsus registreerinud 25.11.1997.a.. Erastamisavaldusele lisatud Eesti Erastamisagentuuri ja AS EMV vahelisest 28.04.1995.a. ostu-müügi lepingust (maa ostueesõigusega erastamise toimiku lk 20-31)ja selle lisast omandatud varade kohta, Hooneregistritalituse 15.11.2002 tõendist( sama toimiku lk6) ning Harju Rajooni TSN TK poolt 14.02.1963.a. välja antud maa kasutamise õiguse aktist ( lk 12) nähtuvalt on tegemist seaduslike ehitiste ja seadusliku maakasutusega. Harju Rajooni TSN TK poolt 14.02.1963.a. välja antud maa kasutamise õiguse aktiga on Koondise „Eesti Põllumajandustehnika“ Ehitus-montaaživalitsusele eraldatud alaliseks kasutamiseks 9,07 ha maad. Vaidlust ei ole selles, et S.E. AS-le kuuluvad ehitised paiknevad nimetatud maatükil. Kuigi eespoolnimetatud hooneregistriteatises on märgitud S.E. AS-le kuuluvate ladude, tuletõrjehüdrandi hoone, vahtkonnahoone ja laohoone maatüki suuruseks 7, 6 ha , mis samuti erineb maa kasutada andmise aktis toodust, on kohus seisukohal, et vaidlustatud korraldusega alaliseks kasutamiseks antud maakasutamise lõpetamine 9,10 ha osas ei riku kaebajate õigust saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud maad, samuti ei ole senise maakasutuse osas ebatäpsete andmete märkimine takistanud kaebajaid mõistmast haldusakti. Neile on olnud teada alaliseks kasutamiseks antud maatüki suurus. Kohus nõustub vastustaja selles, et asjaolu, kellele ja milliste haldusaktide alusel olid eraldatud maatükid 1963.a. määratud 9,07 hektarist 7,6 hektarit ületavas osas, on asjassepuutumatu ja kaebuse esemest väljuv.

1. Kaebuse esitajad on seisukohal, et kohalik omavalitsus ei ole arvestanud ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride määramisel sellega, et kuivõrd õigustatud subjektid soovivad maad tagasi, erastamise õigustatud subjekt on juriidiline isik ning erastatav maa asub väljaspool linna piire, siis kuulub erastamisele ainult ehitiste alune ning vähim teenindamiseks vajalik maa. Vabariigi Valitsuse 30.06.1998.a. määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra“ p.4 sätestab põhimõtted, mida tuleb kohalikul omavalitsusel arvestada ehitiste 5 teenindamiseks vajaliku maa määramisel, sealhulgas tuleb arvestada , et ehitiste teenindamiseks vajalik maa määratakse kooskõlas maakorralduse nõuetega(alap.1); ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning ehitist ümbritsev vähimtarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise( remont jms.), ohutu ekspluateerimise( avarii-, pääste-, tuletõrje- ja sanitaarkujad) ning füüsilise säilimise ( alap.2); tootmiseks vajalikku maad ei määrata ehitise teenindamiseks vajaliku maa hulka ( alap.3). Kaebuse esitajad ei ole näidanud, milliseid maakorralduslikke nõudeid on vallavalitsus teenindusmaa määramisel rikkunud ning täpsustusi ei esitatud ka kohtuistungil. Asja arutamisel on kaebaja L.M. väitnud ( 03.09.2003 ist.prot.lk.4):“Maakorraldusnõudeid ei rikuta, kui me saame oma maatüki kätte.“. Maakorraldusseaduse § 5 on sätestatud maakorralduse põhinõuded, mis on seadusest, tehnilistest ja majanduslikest teguritest tulenevad tingimused, mille täitmine tagab kinnisasja otstarbeka kasutamise ja majandamise .Kinnisasja moodustamisel tuleb seega lähtuda sellest, et kinnisasi sobiks ettenähtud otstarbeks, et kinnisasjale oleks tagatud otstarbekas juurdepääsutee, et oleks välditud kinnisasja kildumine ja ribasus, et oleks tagatud kinnisasja terviklikkus ja otstarbekas kuju, lihtsad piirid ning oleks arvestatud ka looduslike piiridega. Seega tuli nende asjaoludega arvestada ka Rae Vallavalitsusel. Katastriüksus on tervikliku ja otstarbeka kujuga, selgete ja lihtsate piiridega, on välistatud kinnisasjade kiildumine ja ribasus. Kaebajad ei ole väitnud looduslike piiridega mittearvestamist, nähtuvalt asjas esitatud dokumentides kajastatust on kõnealuse maaüksuse puhul tegemist kasvava metsa ja põõsastikuta lageda alaga, mis piirneb kasvava metsaga. Nähtuvalt eespoolviidatud ostu-müügi lepingust ja hooneregistri teatisest, on tegemist ehitistega , mis on sihtotstarbelist mõeldud lõhkematerjali hoidmiseks. S.E. AS-le kuuluvad ehitised asuvad hajutatult maaüksusel, moodustades ehitiste kompleksi. Lõhkematerjaliseaduse ( vaidlustatud korralduse andmise aegses redaktsioonis) § 20“ Lõhkematerjali hoidmise alused“ lg 1 sätestab, et lõhkematerjali tuleb hoida tingimustes, mis tagavad selle säilimise ja ohutuse ümbrusele ning välistavad lõhkematerjali kättesaadavuse kõrvalistele isikutele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib lõhkematerjali alaliselt hoida lõhkematerjalilaos, konteineris või seifis, lõike 3 kohaselt on lõhkematerjaliseaduse mõistes lõhkematerjaliladu üks või mitu lõhkematerjalihoidlat koos abiehitistega, mis paiknevad ühisel taraga piiratud territooriumil, allmaalao puhul aga lõhkematerjali hoiuruumid, nišid ja abiruumid koos lattu viivate kaeveõõntega. Osundatud seaduse § 20 lg 4 kohaselt peavad pealmaa lõhkematerjaliladu valvama relvastatud valvurid. Lao valverežiimi ja vajaliku valvurite arvu määrab lao omanik kooskõlastatult asukohajärgse politseiprefektuuriga igal konkreetsel juhul eraldi. Pürotehniliste toodete ladu või ruum, kus asub lõhkematerjali seif, peab olema valvesignalisatsiooniga. Lõhkematerjaliseaduse § 21 lg 4 kohaselt peab lõhkematerjalilao asukoht olema selline, et võimaliku avarii korral laos oleks tagatud lähedalasuvate inimeste ohutus, nende vara säilimine ning minimaalne keskkonnakahjustus. Võimalikke keskkonnakahjustusi hinnatakse lõhkematerjalilao asukoha valikul keskkonnaekspertiisiga. Seaduse § 60 lg 1 kohaselt kehtestatakse majandusministri määrusega lõhkematerjalitehase ja lõhkematerjalilao ehitamise ja kasutamise eeskiri, lõhkematerjali valmistamise, hoidmise 6 ja kasutamise tehnilised ja ohutuseeskirjad ning pürotehniliste toodete käitlemise eeskiri. Viimatinimetatud sätte alusel on vastu võetud majandusministri 30.11.1999.a. määrusega nr 60 kinnitatud „Lõhkematerjali valmistamise, hoidmise ja kasutamise ohutuseeskiri“ mille p.
2. kohaselt toimub lõhkematerjali hoidmine, vastuvõtmine, väljastamine ja arvestus vastavalt lõhkematerjaliseaduse ja käesoleva eeskirja nõuetele. Käsitletava määruse alajaotuses „Lõhkematerjali hoidmine pealmaalaos“ on tulenevalt lõhkematerjali ohtlikkusest sätestatud muu hulgas ka nõuded lao territooriumile ja seda ümbritsevale alale, mida Rae Vallavalitsus oli teenindusmaa määramisel kohustatud järgima ning mis on vastavuses „ Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra“ p.4 alap.2 sätestatud nõuetega. Kaebuse esitajad ei ole vastu vaielnud Rae Vallavalitsusele ja kolmandale isikule, kes määratlesid S.E. AS omanduses olevat lõhkeainelaokompleksi pealmaalaona. Määruse p 39 kohaselt loetakse pealmaalaoks ladu, mille hoidla alus on maapinnaga ühel tasapinnal või süvistatud maasse kuni hoidla karniisini. Pealmaaladu peab määruse p.40 kohaselt vastama järgmistele tingimustele: – territooriumil on veeäravoolukraavid (vajadusel);– teed on puhtad ja siledad; – hoidlate paigutus tagab neile vaba juurdepääsu ja juurdesõidu;– ladu on piiratud taraga, välistamaks kõrvaliste isikute sattumist lao territooriumile; – tara kaugus lähimast hoidlast peab olema vähemalt 30 meetrit;– piirdetara on tehtud okastraadist, puidust, tellistest, kividest või metallist kõrgusega vähemalt 2 m. Puidust, tellistest, kividest või metallist tara puhul peab selle ülaosas olema vähemalt 0,5 m kõrgune neljarealine okastraat;– tara ümbritseb vähemalt 50 m laiune tsoon, mille piirile on seatud hoiatusmärgid. Samuti näeb käsitletav määrus ette ( p.41), et lao territooriumil ja seda ümbritsevas kaitsetsoonis ei tohi kasvada okasmets ja võsastik. Eeltoodust tulenevalt on lõhkeaineladude puhul ehitist ümbritsevaks vähimaks tarvilikuks ja piisavaks koguseks maaks maa, mille puhul lõhkeainelao tara peab olema vähemalt 30 m kaugusel lähimast hoidlast, ning tara peab omakorda ümbritsema 50 m laiune tsoon. Arvestades ülalmärgitut, samuti maakorraldusseaduse ning ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise nõudeid on kohtu arvates põhjendamatu väide S.E. AS ehitistele teenindamiseks liiga suure maa määramisest seetõttu, et piirdutud ei ole ehitiste aluse ja vähima koguse neid ümbritseva maaga. Kohtule on esitatud OÜ-le B. väljastatud Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni 06.08.2001.a. lõhkematerjali hoiuluba nr 4/2001 ( tl 117), kehtivusega kuni 06.08.2004.a, mille kohaselt loa saajal on lubatud hoida loal näidatud kogustes Kurna lõhkematerjalilaos lõhkematerjale või pürotehnilisi tooteid, Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni 06.08.2001 lõhketöö tegemise luba, millest nähtuvalt on nimetatud äriühingul lubatud teha lõhketöid, loal on lõhkematerjalide laona ja hoiuloana viidatud Kurna I lõhkematerjalilaole ja eespoolnimetatud hoiuloale. Eeltoodu kinnitab lao sihtotstarbelist kasutust, millest tulenevalt on põhjendatud lao teenindamiseks minimaalselt vajaliku maa suuruse ja piiride määramisel arvestada sätestatud erinõuetega. Teenindusmaa määramise õigusvastaseks tunnistamist ei saa nõuda seetõttu, et hoonete omanik on need sihipäraseks kasutamiseks välja rentinud teisele isikule. Asjaolu, et S.E. AS-l ei ole lõhkematerjali hoiuluba ( Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni 21.04.2003 kiri nr 6-2/201 L.M.ile), ei tähenda lõhkeainelao mittesihipärast kasutamist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millele tuginevalt oleks võimalik järeldada lõhkeainelao mittesihipärast 7 kasutust ja seeläbi erinormide alusel vähima ja vajaliku teenindusmaa ulatuse alusetust. Teenindusmaa määramise õigusvastaseks tunnistamist ei saa nõuda seetõttu, et hoonete omanik on need sihipäraseks kasutamiseks välja rentinud teisele isikule. Vaidlustatud korralduses nr 1161 viidet lõhkematerjaliseadusele ega majandusministri määrusele ei ole ning selles osas on kaebajate väited õigustatud. Samas leiab kohus, et neile alustele viitamata jätmine vaidlustatud haldusaktis ei saa tingida motiveerimatuse tõttu korralduse tühistamist . Haldusakti motiveerimise nõue on seatud eesmärgiga tagada kaebeõiguse reaalne teostamine, samuti haldusakti kontrollimine. Haldusakt on kontrollitav, tuginedes sealjuures haldusasjas kogutud tõenditele, asja arutamisel antud seletustele. 4.Nähtuvalt maa ostueesõigusega erastamise korra punktist 15 peavad valla-või linnavalitsuse korralduses olema muu hulgas märgitud maa asukoht, pindala ja sihtotstarve. Vaidlustatud korralduses on need nõuded täidetud, maa sihtotstarbeks on 7,6-st hektarist 45% osas määratud tootmismaa ja 55% sihtotstarbeta maa. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 24.01.1995.a. määrusega nr 36 kinnitatud „Katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja nende määramise alused“ („Alused“) p.7 määrab katastriüksuste sihtotstarbe kohalik omavalitsusorgan. Ekslik on kaebajate väide, mille kohaselt tootmismaa ei saa kuuluda lõhkeainelao teenindusmaa hulka „Aluste“ II osa punkti 5 kohaselt on tootmismaaks tööstusettevõtete, sadamate, elektrijaamade ja neid teenindava abitootmise ning toodangu ladustamiseks ja transportimiseks ettenähtud ehitiste alune ja nende ehitiste teenindusmaa, muude tootmisettevõtete maa kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse alusel. Vastavalt „Aluste“ punktis 6 toodud katastriüksuste sihtotstarvete alaliikidele on tootmismaaks muu hulgas ka laokomplekside maa.

§ 10

lg 3 sätestatud põhimõtte , mille kohaselt tootmiseks vajalik maa ei kuulu ehitiste teenindamiseks vajaliku maa hulka laiendamine kaebajate poolt katastriüksuse sihtotstarvet määratlevale mõistele „tootmismaa“ on põhjendamatu ja ei järeldu seadusest ja teistest õigusaktidest. Kohtu arvates on ekslik kaebajate seisukoht, mille järgi S.E. AS-le erastamiseks määratud maaüksusele 55% osas sihtotstarbena „sihtotstarbeta maa“ määramine kinnitab, et tegemist ei ole teenindamiseks vajaliku maaga. „Aluste“ p.5 kohaselt on sihtotstarbeta maaks selline maa, millele ei osata või ei ole otstarbekas sihtotstarvet määrata. Kohus on eespool käsitlenud eriseadust ( lõhkematerjaliseadus) ja selle alusel antud määrust, mis sätestavad nõuded lõhkeainelaole, sealhulgas selle teenindamiseks ja ohutuse tagamiseks vajalikule territooriumile. Arvestades eeltoodud aktides sätestatud nõudeid kaitsetsoonidele ning katastrikaardist, eksplikatsioonist jt.plaanidest( tl

1. 64, 66) nähtuvat vastavat proportsionaalset suhet maaüksuse koosseisus olevate erinevate sihtotstarvetega maadel, ei saa kaebajate toodud väitele tuginevalt asuda seisukohale korralduse õigusvastasusest. Pealmaaladu ümbritsevat tara kui rajatist, mis peab olema vähemalt 30 m kaugusel lähimast hoidlast , peab vastavalt kehtestatud nõuetele, mida kohus on käsitlenud eespool, ümbritsema omakorda kaitsetsoon. Selles kaitsetsoonis ei tohi kasvada okasmets ja võsastik, kuivanud rohi ja muu kergesti süttiv tuleb koristada.( majandusministri viidatud määruse p.41). Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu kaebuse väide korralduse õigusvastasusest põhjusel, et ehitise teenindamiseks vajaliku maa ühe osa sihtotstarbeks on määratud sihtotstarbeta maa. . 8 Asjas esitatud dokumentidest tulenevalt võib kaebajate kui endise kinnistu Killingi 20 maa tagastamise suhtes nõudeõigust omavate isikute huvi piirduda S.E. AS-le erastatavast 7,6 hektarist vaid 2,18 hektariga. Vaidlustatud korraldusega nr 1161 ostueesõigusega erastatud maast läbib endist Killingi 20 kinnistut 2,18 ha . Siinjuures kohus märgib, et kaebajad on taotlenud Rae Vallavalitsuse korralduse nr 1611 tühistamist täies ulatuses, kaebajate õigust saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud maa saab rikkuda ülanimetatud 2,18 ha tagastamata jätmine .Seega on kaebuse esitajatel õigus taotleda vaidlustatud korralduse osalist tühistamist. 5.Erastatava maa suuruse ja piirid määrab vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.Maa ostueesõigusega erastamist korraldab üldjuhul maavanem. Vabariigi Valitsuse
2. novembri
3. a määrusega nr 267 kinnitatud Maa ostueesõigusega erastamise korra punkt 4 sätestab, et kohalik omavalitsus teeb maa ostueesõigusega erastamisel seaduses ja selles korras sätestatud eeltoimingud. Avaldaja poolt esitatud dokumentide ja andmete alusel peab ostueesõigusega erastatava maa asukohajärgne linna- või vallavalitsus avama maa ostueesõigusega erastamise toimiku ja teostama vajalikud eeltoimingud. Maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 13 alapunkti 1 järgi koostatakse maa ostueesõigusega erastamise toimikuga samaaegselt katastriüksuse moodustamise toimik. Ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piiride määramiseks teeb linna- või vallavalitsuse vastav ametiisik Maa ostueesõigusega erastamise korra punkti 131 alusel erastamise taotlejale erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku, mille koostamisel tuleb järgida sama korra punktis 132 sätestatut. Piiride kulgemise ettepanek on katastriüksuse moodustamise aluseks. Piiride kulgemise ettepanek antakse taotlejale, kes tellib ettepaneku alusel katastriüksuse moodustamise. Vastavalt Maa ostueesõigusega erastamise korra punktile 14 koostab maamõõtja kohaliku omavalitsuse poolt esitatud piiride kulgemise ettepaneku ja muude toimikusse kogutud dokumentide alusel katastriüksuse (erastatava maaüksuse) moodustamise toimiku. Maamõõtja koostab toimiku ja lisab sinna järgmised dokumendid: taotleja tellimus katastriüksuse moodustamise kohta või vastav leping: katastriüksuse plaan vähemalt viies eksemplaris (ostjale, toimikusse, 2 maakatastrile, kinnistusametile), piiriprotokoll (piirikirjeldus) vähemalt neljas eksemplaris (ostjale, toimikusse, 2 maakatastrile); kitsenduste kohaldamise taotlus(ed) või toimiku koostaja märkus vastava taotluse puudumise kohta, katastriüksuse asukoha skeem ja muud katastrimõõdistamise materjalid (eksplikatsioon, koordinaatide kataloog vms). Antud haldusasja materjalide hulgas olevast katastriüksuse moodustamise toimikust nähtub, et katastrimõõdistamise ajaks on 2001.a. august, katastriüksuse plaan on koostatud 15.detsembril 2001.a. Seega on põhjendamatu väide, et katastriüksuse moodustamise kohta toimikut koostatud ei ole. Nähtuvalt aga esitatud dokumentidest on käesoleval juhul toimunud õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine enne, kui toimus maa ostueesõigusega erastamine. Vaidlusaluse 2,18 hektari endise Killingi 20 talumaaga lõuna pool on naaberkinnistuks kinnistu nr 2306, mis vastavalt õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise toimikus 3148 olevale õigustatud subjektide kokkuleppele on tagastatud E.P.le( Killingi 1), põhja pool piirneb kinnistu nr 5411 nimetusega A., mis on samuti tagastatud E.P.le. E.P.le õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise korraldusi 9 vaidlustatud ei ole. Uue maakatastriüksuse mõõdistamisel on nähtuvalt asjas esitatud materjalidest lähtutud Harju TSN TK otsusega määratud piiridest, välja arvatud varasema maakasutusõigusega vähem erastamisele kuuluvast 1,5 ha. Katastriüksuse moodustamise toimikus on 12.08.1996.a. koostatud piiriprotokoll tagastatava maaüksuse Killingi-1 piiride kättenäitamise kohta(tl 103)25.04.2000 A. katastriüksuse piiride looduses kättenäitamise kohta; 05.12.2002 LM Lao katastriüksuse piiride kättenäitamise kohta. Seega õigustatud subjektidele juba tagastatud ja kinnistatud maaüksused piirnevad moodustatava katastriüksusega ja nende kinnistute piirid on õigustatud subjektidega eelnevalt kooskõlastatud . Maa tagastamise õigustatud subjekt on maa ostueesõigusega erastamise menetluse osaline erastatava ja tagastatava maa piiride määramisel .Käesoleval juhul on piiriprotokollid koostatud koos maa tagastamistaotluste lahendamisega. Seetõttu kohus leiab, et piiride kulgemise ettepaneku edastamine käesoleval juhul vaid maa erastajale ei riku kaebuse esitajate õigusi. Kui kokkuleppe sõlmimiseks tähtaja määramata jätmine lugeda menetlusveaks, ei anna see siiski alust väita sel alusel maa õigusevastast erastamist. Selliste kokkulepete sõlmimine ei saa tuleneda vaid õigustatud subjekti tahtest, vajalik on ka ehitise omaniku vastav huvi ja tahe. Nähtuvalt maa ostueesõigusega erastamise toimiku materjalidest on ehitiste omanik soovinud maad erastada ja on sel eesmärgil esitanud maa ostueesõigusega erastamise taotluse.
4. Haldusakti motiveerimatus, mis ei võimalda selle akti kohtulikku kontrolli, samuti ei võimalda isikul aru saada, millisel alusel ja miks on haldusakt antud ning piirab seeläbi põhiseaduslikku kaebeõigust , on õigusvastane ja kuulub selle vaidlustamise korral tühistamisele. Käesoleval juhul on haldusakt vaatamata selle puudustele, mida kohus on käsitlenud eespool, olnud kaebajatele arusaadav, mida kinnitavad kohtule esitatud kaebuse motiivid. Maareformi käigus tuleb arvestada mitte ainult õigustatud subjektide, vaid ka seniste maakasutajate huvidega. Seadus sätestab maa mittetagastamise alused, seega puudub alus väita, et maa mittetagastamiseks seaduslike aluste esinemisel oleks tegemist õigustatud subjektide õiguste rikkumisega.. Maa tagastamise õigustatud subjektil on õigus saada õigusvastaselt võõrandatud maa tagasi, kui puuduvad seadusest tulenevad alused selle maa tagastamata jätmiseks. Käesoleval juhul ei ole kohus tuvastanud maa ostueesõigusega erastamise korralduse seadusevastasust, mis tingiks vaidlustatud haldusakti tühistamise. 7.HKMS § 93 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. HKMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtulahend tehti, kannab kohtukulud. HKMS § 83 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. HKMS § 85 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks muu hulgas postikulud ja õigusabikulud. Rae Vallavalitsus on esitanud taotluse kohtukulude osutatud õigusabi - väljamõistmiseks kaebuse esitajatelt summas 28910 krooni ja 00 senti. Kohtule on esitatud advokaadibüroo Luiga& Mugu arve nr 20 koos lisaga, mis sisaldab osutatud teenuste loetelu koos ajakuluga ning maksekorraldus 05.02.2003.a., mis kinnitab märgitud arve alusel õigusabikulu tasumist Rae Vallavalitsuse poolt. Kohus on seisukohal, et kuigi kohaliku omavalitsuse ülesandeks on maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute tegemine, ei saa sellest üheselt järeldada neis küsimustes 10 vallavalitsuse poolt advokaadi õigusabi tellimise põhjendamatust igal juhul. Kohus, arvestades vaidluse iseloomu ja keerukust, antud selgitust, mille kohaselt kohtuvaidluse alguse ajal leidis aset vallavalitsuse juristi vahetus ning koht oli vahepeal täitmata , leiab, et advokaadi abi kasutamine kohtuistungil esindamiseks on põhjendatud kuluks. Arvestades õigusabikuludega analoogsetes asjades ja sellega, et õigusabikulu sarnastes asjades peab olema üldjoontes etteprognoositav, kaebajate kaebused olid identsed , materjali mahukusega ( õigusvastaselt võõrandatud vara toimik, katastriüksuse moodustamise toimik, maa ostueesõigusega erastamise toimik, kohtutoimik), kuid samuti asjaoluga , et kaebajate taotlusel ei olnud kohtul korduvalt võimalik asja arutada, on kohtu arvates põhjendatud kuluks 15 000 krooni..Seega kuulub taotlus kohtukulude väljamõistmiseks rahuldamisele 15000 krooni ulatuses. Eeltoodust tulenevalt ja kooskõlas HKMS § 26 lg 1 p 6 , § 92 lg 1 , § 93 lg 1, § 87 lg 2 , § 31 lg 4 ja lg 5 kohus Otsustas: Jätta U.R.i, R.R.i, L.M.i , M.L.i ja H.R.i kaebus rahuldamata . Mõista U.R.ilt, R.R.ilt, L.M.ilt , M.L.ilt ja H.R.ilt solidaarselt Rae Vallavalitsuse kasuks välja viimase poolt kantud kohtukulu summas 15000 (viisteist tuhat) krooni. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb kirjalikult teatada asja otsustanud halduskohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus.Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik. Lea Kuuse kohtunik 11