← Eesti

3-02-8/2

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Haldusasja number: Otsuse kuupäev: Kohus: Kohtunik: Haldusasi: Kohtuistungi toimumise aeg: Kohtuistungil osalejad: 3-34/2004 (endine 3-102/2003) Tallinnas, 12.01.2004.

§ 26lg 1 p 1).

Muus osas jätta kaebus rahuldamata (

§ 26lg 1 p 6).

Mõista Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuametilt kaebuse esitaja B.C. OÜ kasuks välja kohtukulud summas 3323 krooni (

§ 93lg 3).

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o. 12.01.2004.a. arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates 12.01.2004.a. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik. Asjaolud Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuamet (edaspidi: maksuamet) viis läbi revisjoni kaebuse esitaja 2000.a. – september 2001.a. käibemaksu ja tulumaksu tasumise kontrollimiseks. 20.02.2002.a. kinnitati kontrollakt läbiviidud revisjoni kohta. Kontrollaktis tuvastati rikkumised käibemaksu arvestamise ja tasumise osas summas 810768 krooni ning 1 töötajatele tehtud väljamaksetelt maksustamisperioodidel 2000.a. – 2001.a. sotsiaalmaksu osas summas 29700 krooni. 01.04.2002.a. ettekirjutusega kohustati kaebuse esitajat tasuma: 1) käibemaksu summas 810768 krooni ja käibemaksu intressi 173187 krooni; 2) tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 1733397 krooni ja tulumaksu intressi summas 407447 krooni; 3) sotsiaalmaksu füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt summas 40136 krooni ja sotsiaalmaksu intressi 7052 krooni; 4) tulumaksu füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt summas 31622 krooni ja tulumaksu intressi 5556 krooni. Kaebuse esitaja vaidlustas ettekirjutuse tervikuna. 26.06.2003.a. lõpetas kohus menetluse määrusega osaliselt. Nimelt tunnistas maksuamet oma 28.11.2002.a. otsusega 01.04.2002.a. ettekirjutuse kehtetuks osas, millega määrati maksusummalt arvestatud intressi summas 593242 krooni. Samuti loobus kaebuse esitaja 23.01.2003.a. ja 15.04.2003.a. osaliselt ettekirjutuse vaidlustamisest: 414000 krooni käibemaksu ning 897281 krooni tulumaksu määramine seoses OÜ-ga Euroservice. Kohtumenetluse ajal korrigeeris maksuamet 01.04.2002.a. ettekirjutuse alusel nõutud maksusummade suurust (II kd, tl 140). Maksuamet leiab, et 01.04.2002.a. ettekirjutuse kohaselt peab kaebuse esitaja tasuma: 1) käibemaksu summas 654565 krooni; 2) tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 1526859 krooni; 3) sotsiaalmaksu summas 20068 krooni; 4) tulumaksu füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt 15811 krooni. Kaebuse sisu ja taotlus 02.05.2002.a. vaidlustas kaebuse esitaja maksuameti toimingud ning taotles 01.04.2002.a. ettekirjutuse tühistamist. Kaebuse esitaja esindusõiguslikku isikut kohustati 17.12.2001.a. ettekirjutusega ilmuma maksuametisse ja esitama kõik kontrolliperioodi majandustegevuse dokumendid. Ettekirjutuses puudub selle kuupäev ja number. Ettekirjutusest ei nähtu, millist informatsiooni kaebuse esitajalt taheti saada. Maksuametil ei ole õigust nõuda dokumentide viimist maksuametisse. Kaebuse esitaja seaduslik esindaja teavitas maksuametit telefoni teel, et tal ei ole võimalik määratud ajal maksuametisse ilmuda. Revident nõustus uue aja määramisega, kuid seda ei teinud. Ettekirjutuse tegemisel ei kontrollitud kaebuse esitaja dokumente. Seega on maks määratud teadvalt puudulike andmete alusel. Tasumisele kuuluvad maksusummad on määratud kolmandelt isikutelt saadud teabe põhjal. Kaebuse esitajale vastavate ettekirjutuste ärakirju saadetud ei ole ning kaebuse esitajal ei olnud võimalik neid vaidlustada. 29.08.2002.a. esitas kaebuse esitaja lepingulise esindaja kaebuse täiendused (I kd, tl 71 jj). Täiendustes leiti, et maksuameti metoodika käibemaksu arvestamisel ei vasta seadusele. Maksuamet on lugenud maksustatavaks käibeks ka sularaha sissemaksed panka, mis aga KMS mõttes ei ole käive (kokku 198 500 krooni). Lisaks sellele on 2 alusetult maksustatud laekumised, mille arve on esitatud enne kaebuse esitaja käibemaksukohustuslaseks registreerimist (kokku 190 000 krooni). Toimunud ei ole 31.03.2000.a. tehingut OÜ-ga S., seega on alusetul määratud käibemaksu summas 3050 krooni. Maksuamet loeb käibeks laenude tagasimaksed, mis ei ole käive. Maksustatud on OÜ D. arve, mis on aga esitatud ning deklareeritud 1999.a. detsembris, mistõttu on alusetult määratud käibemaksu summas 222.48 krooni. Kaebuse esitaja on soetamisel tasunud käibemaksu, mis kuulub mahaarvamisele maksumaksja poolt tasumisele kuuluvast käibemaksusust. Vastav summa oli maksustamisperioodil 490109.58 krooni. Õiged ei ole järeldused füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt kinnipidamata tulumaksu kohta ning vastava sotsiaalmaksu kohta. Vastavad väljamaksed ei olnud töölepingu alusel tehtud väljamaksed, vaid FIE arve alusel tasutud summad. 21.11.2003.a. esitas kaebuse esitaja täiendava selgituse ettekirjutuse lisa 3 kohta (II kd, tl 124 jj). 06.10.2003.a. kohtule esitatud 2000.a. ja 2001.a. majandusaasta aruannetest tuleneb, et kõik vaidlusalused tehingud on kajastatud kooskõlas varasemate seletustega. Maksuameti 19.03.2003.a. tabelis on mitmeid vigu. Vastustaja seisukoht 03.07.2002.a. esitas maksuamet on vastuväited 02.05.2002.a. esitatud kaebusele. Maksuamet vaidles esitatud kaebusele vastu. Revisjoni alustamise ettekirjutus saadeti kaebuse esitajale 10.12.2001.a. Udeselja 2-13 aadressil. Ettekirjutusega paluti esitada majandustegevuse dokumendid 17.12.2001.a. kell 10.00 maksuametisse. Kaebuse esitaja sai ettekirjutuse kätte 11.12.2002.a., kuid ettekirjutust ei täidetud. Teine ettekirjutus saadeti kaebuse esitajale 03.01.2002.a. aadressile Männimetsa tee 19, kuid ettekirjutust ei täidetud. Ettekirjutustesse oli märgitud, et revisjon hõlmab kaebuse esitaja 2000.a. jaanuari – 2001.a. septembri käibemaksu ja tulumaksu tasumise õigsuse kontrolli. Ettekirjutustega ei soovitud esindusõigusliku isiku maksuametisse ilmumist. Revisjoni käigus ei ole kaebuse esitaja seaduslik esindaja võtnud ühtegi korda ühendust maksuhalduriga. Kaebuse esitaja nimel helistas maksuametisse Helena Aavik ning palus eriarvamuse esitamise tähtaja pikendamist 11.03.2002.a. Eriarvamus esitati 18.03.2002.a. Peale kontrollakti kätte saamist ning eriarvamuse esitamist ei toonud äriühingu juhatuse liige maksuametisse puuduvaid majandustegevuse dokumente, millega kontrollaktis toodud asjaolusid ümber lükata. Kuna kaebuse esitajalt ei olnud võimalik majandustegevuse andmeid saada, teostas maksuamet maksurevisjoni kolmandatelt isikutelt saadud andmete alusel. Vastustaja möönab, et kolmandatele isikutele tehtud ettekirjutustest kaebuse esitajat ei teavitatud. Samas ei saa see olla ettekirjutuse tühistamise aluseks, kuna maksustamise alused sellest asjaolust ei muutu. 23.09.2002.a. esitas maksuamet oma vastuväited 29.08.2002.a. kaebuse täiendustele (I kd, tl 133 jj). Maksuamet käsitles sularaha sissemakseid panka maksustatava käibena, kuna kaebuse esitaja ei ole maksuhaldurile kontrollimiseks esitanud kassaarvestust, mis tõendaks sularaha sissemakseid kaebuse esitaja arveldusarvele. 3 Maksuamet aktsepteerib OÜ P. arvete alusel tasutud käibemaksu summas 29205 krooni, kuna maksuametile on esitatud vastav müügiarve. Samuti nõustub maksuamet vähendama käibemaksu summas 222.48 krooni seoses OÜ-lt D. laekunud summaga. Kaebuse esitaja pole tõendanud laenusuhete olemasolu. Pangakonto toimingute väljavõttest ei nähtu, et tegemist oleks laenuga. Maksuamet nõustub arvestama kaebuse esitaja poolt teistelt registreeritud maksukohustuslastelt (OÜ S., OÜ D.A., H., Ü. AS, AS E.A.) soetatud ning oma ettevõtluses kasutatavate kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 75016 krooni. Vastavalt 17.02.2003.a. esitatud seisukohale (I kd, tl 280) aktsepteerib maksuamet summat 428440 krooni ettevõtlusega seotud kuludena, so tulumaksusumma 150533 krooni. 19.03.2003.a. korrigeeris maksuamet käibemaksuarvestust (I kd, tl 285-286). Tasumisele kuuluv 18% käibemaks vähenes 58756 krooni. Soetamisel tasumisele kuuluv käibemaks muutus summas 1439 krooni. Tasumisele kuuluva käibemaksu summaks kujunes 675558 krooni. 12.05.2003.a. maksuamet selgitas, miks ta ei aktsepteeri esitatud laenulepinguid (I kd, tl 295 jj). Maksuamet on seisukohal, et laenusuhet tegelikult ei tekkinud. Rahad on välja makstud ilma tegeliku tehinguta. 26.09.2003.a. esitas maksuamet korrigeeritud ettekirjutuse lisad (I kd, tl 330 jj). Nende kohaselt oli tasumisele kuuluva käibemaksu suuruseks 676997 krooni, arvestades kaebusest loobumist (414000 krooni) aga 262997 krooni. Tulumaksusumma suuruseks on 1 582 864 krooni, millest tuleb maha arvata kaebusest loobumine 897281 krooni ning trahvilt määratud tulumaks summas 372 krooni. Lõplikuks summaks jääb 685211 krooni. Maksuameti 03.12.2003.a. seletuskirjast (II kd, tl 137 jj) tulenevalt aktsepteerib maksuamet müügikäibe osas summat 25000 krooni (OÜ S. laekumine laenumaksena). Maksuamet lisas uue käibemaksutabeli, mille kohaselt on maksustatava käibe suuruseks 4192433 krooni ja müügilt arvestatud käibemaks 754638 krooni. Sisendkäibemaksu osas on samuti lisatud korrigeeritud käibemaksu Sisendkäibemaksu suuruseks on nüüd 93 634 krooni (varem 75015 krooni). tabel. Maksuamet loobub tulumaksu summas 15811 krooni ning sotsiaalmaksu summas 20068 krooni määramisest (E.E.ga seoses) ning loeb selle väljamakse maksustaks FIE tuluna. Maksuamet jääb aga endiselt seisukohale, et H.K.ile tehtud väljamakse kuulub maksustamisele kui töötasu. Esitatud dokumentidest nähtub, et kontrollitaval perioodil on OÜ S. ning kaebuse esitaja poolt väljastatud FIE arveid suuremas summas, kui on FIE deklaratsioonil kajastatud. Vaidlusalune on tulumaks summas 1790816 krooni, mille moodustavad laenutehingud summas 1729900 krooni, D.A. OÜ puuduva dokumendi alusel tehtud väljamakse summas 30000 krooni ja S. OÜ puuduva dokumendi alusel tehtud väljamakse summas 30916 krooni. 11.12.2003.a. kohtuistungil maksuameti esindaja täpsustas, et vaidlusaluse summa suuruseks on tegelikult 1526859 krooni. 4 Kohtu põhjendused

  1. Kaebuse sisulise lahendamise piirid 01.04.2002.a. ettekirjutusega kohustati kaebuse esitajat tasuma käibemaksu summas 810768 krooni, tulumaksu ettevõtlusega seotud kuludelt 1733397 krooni, sotsiaalmaksu 40136 krooni ning tulumaksu füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt 31622 krooni. Intresside osas on ettekirjutust kehtetuks tunnistatud ning kohtumenetlus lõpetatud. Kohtumenetluse lõppedes oli maksuamet oma ettekirjutust korrigeerinud ning nõudis järgmiste summade tasumist: käibemaks summas 654565 krooni (vähenemine 156203 krooni), tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 1526859 krooni (vähenemine 206538 krooni), sotsiaalmaks summas 20068 krooni (vähenemine 20068 krooni) ning tulumaks füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt summas 15811 krooni (vähenemine 15811 krooni). Osas, kus maksuamet ise vähendas tasumisele kuuluvaid maksusummasid, kuulub esitatud kaebus rahuldamisele. Vastavas osas kohus kaebust sisuliselt läbi ei vaata. Kaebuse esitaja loobus kaebusest ja menetlus on lõpetatus osas, mis puudutab käibemaksu summas 414000 krooni ja tulumaksu summas 897281 krooni. Seega on summad, mille suhtes peab kohus kontrollima vaidlustatud ettekirjutuse õiguslikkust järgmised: 1) käibemaks summas 240565 krooni; 2) tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 629578 krooni; 3) sotsiaalmaks summas 20068 krooni; 4) tulumaks füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt 15811 krooni.
  2. Ettekirjutuse formaalne õiguspärasus Kaebuse esitaja on tähelepanu juhtinud mitmetele menetlusnormide rikkumistele. Kohus ei hinda käesoleva haldusasja raames, kas ettekirjutused, millega nõuti majandustegevuse dokumentide esitamist, olid õiguspärased. Nimelt oli kaebuse esitajal õigus vastavasisulisi ettekirjutusi vaidlustada. Seda õigust tähtaegselt ei kasutatud. Kaebuse esitaja on tähelepanu juhtinud asjaolule, et ettekirjutus tehti üksnes kolmandatelt isikutelt saadud teabe alusel. Samas ei ole kaebuse esitaja ise kogu maksurevisjoni jooksul oma majandustegevuse dokumente esitanud. Oma väiteid tõendavaid dokumente ei esitatud ka pärast kontrollakti saamist. Kohus leiab, et maksuamet on piisavalt teinud samme selleks, et saada kaebuse esitajalt revisjoni läbiviimiseks vajalikke dokumente. Revisjon ei saa maksumaksja tegevusetuse tõttu jääda läbi viimata. Käesolev kohtumenetlus, kus kohus nõudis kaebuse esitajalt järjepidevalt kõigi asjassepuutuvate dokumentide esitamist, on kestnud poolteist aastat. Sama ajavahemikku ei saa revisjoni läbiviimisel pidada mõistlikuks. Kohus nõustub kaebuse esitaja väidetega osas, mis puudutab temale kolmandatele isikutele tehtud ettekirjutuste mitteedastamist. Kaebuse esitajal pidi olema võimalus vastavaid ettekirjutustega tutvuda ning vajadusel neid ka vaidlustada. Tehtud menetlusviga ei ole aga sellise iseloomuga, mis tooks kaasa ettekirjutuse tühistamise. Kaebuse esitaja ei ole viidanud asjaolule, kuidas võis vastav viga tuua kaasa maksusumma määramise õigusvastasuse. 5 Vaidlustatud ettekirjutusega on kaebuse esitajat kohustatud tasuma tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 1733397 krooni. Kaebuse esitajale edastatud kontrollaktist vastavat maksunõuet ei sisaldunud. Alljärgnevalt tuleb hinnata, kas selline erinevus kontrollakti ja ettekirjutuse vahel võis kaasa tuua vastavas osas ettekirjutuse materiaalse õigusvastasuse. Kohus on seisukohal, et ettekirjutuse tegemise ajal kehtinud MKS vastavasisulist õiguslikku tagajärge ette ei näinud. Kuigi tegemist on olulise menetlusveaga, ei saanud see siiski mõjutada määratud maksusumma õigsust. Kaebuse esitaja menetlusõigused olid küll piiratud, kuid arvestades, et kaebuse esitaja niikuinii revisjoni käigus mingeid dokumente ei esitanud, ei saa tehtud viga pidada määravaks.
  3. Ettekirjutuse materiaalne õiguspärasus 3.
  4. Käibemaks Käibemaksu, mille üle vaidlus käib, suuruseks on 240565 krooni. Revideeritaval perioodil oli maksuameti andmetel 18% määraga maksustava käibe suuruseks 4192433 krooni. Sellest tulenev käibemaks oli 754638 krooni. Soetamisel tasumisele kuuluv käibemaks oli 93634 krooni ning tasumisele kuuluv käibemaks 661004 krooni. Arvestades, et kaebuse esitaja oli juba varasemalt tasunud 6439 krooni, kujunes tasumisele kuuluva käibemaksu suuruseks 654565 krooni (menetlus on lõpetatud 414000 krooni osas). Käibemaksu osas jõudsid pooled kohtumenetluse ajal üksmeelele. Eelnimetatud summa üle (240565 krooni) vaidlust enam ei käi (vt II kd, tl 125, 167p). Seega tuleb antud osas jätta kaebus rahuldamata. Kaebuse esitaja peab ettekirjutuse alusel tasuma käibemaksu 240565 krooni (+ 26.06.2003.a. menetluse lõpetamise määruses nimetatud summa). 3.
  5. Tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt Vaidlusaluse tulumaksu suuruseks on 629578 krooni. Suurema osa nimetatud summast katavad laenutehingud, mille toimumist maksuamet ei aktsepteeri. 3.2.
  6. Laenutehingud Kaebuse esitaja on kohtule esitanud järgmised laenulepingud: 1) 18.01.2000.a. laenuleping kaebuse esitaja ja OÜ S. vahel (I kd, tl 214). Kaebuse esitaja nimel on lepingu sõlminud prokurist E.E., OÜ S. esindaja oli H.K.. Nimetatud lepingu alusel kanti kaebuse esitaja poolt OÜ-le S. 18.01.2000.a. üle 20000 krooni, 25.01.2000.a. 25000 krooni ning 11.02.2000.a. 40000 krooni. 2) 11.02.2000.a. laenuleping kaebuse esitaja ja H.K.i vahel (I kd, tl 203). Kaebuse esitaja eest allkirjastas lepingu prokurist E.E.. Laen summas 100000 krooni anti üle 18.02.2000.a. sularahas. 17.12.2000.a. sõlmiti eelnimetatud laenulepingule lisa 1, millega suurendati laenusummat 100000 krooni võrra. Vastav rahasumma võeti pangast välja 18.12.2000.a. (I kd, tl 197-198). 16.03.2001.a. sõlmiti lepingu lisa 2 summas 250000 krooni. Sularaha anti üle 16.03.2001.a. (I kd, tl 195-196). 3) 14.04.2000.a. laenuleping kaebuse esitaja ja T.R.e vahel (I kd, tl 200). Laen summas 40000 krooni anti üle 14.04.2000.a. T.R.e poolt on laen tagastatud 08.05.2001.a. (I kd, tl 189). Samal päeval sõlmiti lepingu lõpetamise kokkulepe (2001, lk 52). 4) 09.03.2001.a. laenuleping kaebuse esitaja ja OÜ S. vahel (I kd, tl 212-213). Laenutehingu suuruseks oli 100000 krooni. Esitatud dokumentide kohaselt tehti lepingu alusel väljamaksed pangakonto kaudu märtsis 2001 33000 krooni (II kd, tl 148) ning juulis 2001 5900 krooni ja 30000 krooni (I kd, tl 209 ja 211). 6 5) 22.03.2001.a. laenuleping kaebuse esitaja ja OÜ S. vahel (2001, lk 58-59). Laen summas 600000 krooni läks kassast välja 23.03.2001.a. (2001, lk 57). 6) 21.05.2001.a. laenuleping kaebuse esitaja ja E.E. vahel. Laenusumma suuruseks oli 339000 krooni ning see anti sularahas üle 21.05.2001.a. (I kd, tl 189, 191; 2001, lk 45). 22.06.2001.a. sõlmiti laenulepingule lisa 1, millega vähendati laenusumma suurust 39000 krooni võrra (I kd, tl 187). Lisaks eeltoodule on 2000.a. jaanuaris ja veebruaris tehtud sularaha väljamakseid E.E.le summas kokku 180000 krooni. Väljamakse selgituseks on märgitud “laenu tagastamine” (2000, lk 39 ja 30). Seega on kassast välja võetud raha kokku summas 1609000 krooni. Pangast oli vastav summa 153900, kuid kuna maksuamet on ise selleks summaks arvutanud 120900 krooni, siis lähtubki kohus viimatinimetatust, kuivõrd kohus ei saa kohustada tasuma kaebajat maksu summadelt, mida maksuhaldur ise ei ole arvestanud. Maksuamet leiab, et kõik ülalnimetatud laenusuhted olid fiktiivsed. Kaebuse esitaja eeltooduga ei nõustu ning on kohtule esitanud arvestuse, kust nähtuvad ka laenude osalised tagasimaksed (II kd, tl 44-45). Samuti on esitatud intressiarvestus (II kd, tl 46 jj). Tagasimaksete arvestusest tuleneb, et S. OÜ on temale antud laenudest 2001.a. lõpuks tagasi maksnud 45000 krooni, E.E. 124000, T.R. kogu laenusumma 40000 ning H.K. tagasimakseid teinud ei ole. Kohus nõustub maksuameti seisukohaga. Üksnes T.R.ele antud laenud puhul on kohus seisukohal, et puudub põhjus nimetatud tehingu fiktiivsust eeldada. Maksuhaldur on vastavat laenutehingut pidanud fiktiivseks üksnes seetõttu, et ühelgi dokumendil ei ole T.R.e allkirja, mis kinnitaks laenusumma kättesaamist. Kohus leiab, et laenusuhe on piisavalt tõendatud. Kohtule on esitatud nii laenuleping kui lepingu lõpetamise kokkulepe. Vastavatel päevadel on raha kassast välja läinud ning kassasse sisse tulnud. Rahade üleandmine ja vastuvõtmine toimus lepingute kohaselt samadel päevadel. Kohus leiab, et puudub alus pidada eelnimetatud dokumente fiktiivseteks. Vastavas osas kuulub kaebus rahuldamisele (tulumaks 14054 krooni). Teiste lepingute osas ühtib kohtu hinnang maksuameti omaga. Lepingute sõlmimise viis ja summade suurus viitab asjaolule, et sõlmitud tehingud on olnud fiktiivsed ning tegelikuks eesmärgiks on olnud raha väljaviimine äriühingust. Kõigi lepingute puhul on allkirjastajateks olnud E.E. (kas füüsilise isikuna või B.C. OÜ prokuristina) ning H.K. (kas füüsilise isikuna, OÜ S. seaduslikus esindajana või B.C. OÜ seadusliku esindajana). Kohus leiab, et H.K.i seletust ning E.E. ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks. Siinkohal ei ole määravaks mitte lahkhelid nende poolt antud seletustes (arvestades lepingute väidetavast sõlmimisest möödunud aega, on see mõistetav), vaid asjaolu, et nende huvi on üheselt suunatud sellele, et kinnitada laenutehingute toimumist. Kohus leiab, et laenutehinguid tegelikult ei toimunud, järgmistel põhjustel. Esiteks tuleb märkida, et kaebuse esitaja on välja laenanud väga suure summa (üle 1,6 miljoni). Kõik laenulepingud on sõlmitud lähedaste isikutega, so isikutega, kes on äriühingu tegevusega olnud või olid lepingu sõlmimise ajal vahetult seotud. Laenu tagasimaksmist ei ole praktiliselt toimunud. H.K.ile antud laenu (kokku 450000) ei ole üldse asutud tagasi maksma. OÜ S. puhul näidatud väidetavate tagasimaksete puhul ei ole võimalik neid siduda konkreetsete laenutehingutega. 13.04.2000.a. makse puhul on makse sisuks märgitud „vastavalt kokkuleppele“, 14.08.2001.a. makse puhul „kokkulepe“ ning 11.09.2001.a. makse puhul „tagasimakse“ (I kd, tl 56-57). Arvestada tuleb ka asjaoluga, et OÜ S. suhtes toimub likvideerimismenetlus. Nõudeid oli võimalik esitada kuni 20.06.2003.a. (II kd, tl 113). Kaebuse esitaja laenu tagasimaksmist 7 likvideerimismenetluses nõudnud ei ole. E.E. on väidetavalt tagasi maksnud 124000 krooni. Laenu tagasimaksena on kassaarvestuses vormistatud aga üksnes summa 39000 krooni (2001, lk 40-41). 08.05.2001.a. E.E. poolt tehtud sissemakse ei ole mitte laenu tagasimakse, vaid on tehtud märkega „sularaha kassast“ (I kd, tl 56p). Kassaarvestusest ei tulene, et vastav summa on kassasse jõudnud laenu tagasimaksena. Rohkem E.E. tagasimakseid dokumentidest ei nähtu. Normaalses majandustegevuses ei ole mõeldav äriühingu sissetulekutest olulise osa väljalaenamine ilma konkreetset tagasimaksegraafikut koostamata. Laenude olemasolu ei kinnita ka 2000.a. ja 2001.a. majandusaasta aruannete esitamine 06.10.2003.a. (II kd, tl 3 jj). Majandusaasta aruandeid ei ole äriregistrile tähtaegselt esitatud ning need on audiitori poolt hindamata. Seega ei ole tegemist usaldusväärsete dokumentidega. 3.2.
  7. Puuduva dokumendi alusel tehtud väljamaksed Maksuamet on tulumaksuga maksustanud D.A. OÜ ja S. OÜ puuduva dokumendi alusel tehtud väljamaksed summas vastavalt 30000 krooni ja 30916 krooni. Kaebuse esitaja nõustub, et D.A. OÜ puhul ostuarve puudub, kuid tegemist on ettemaksuga, mis kuulub tagastamisele. Seega ei saa tehingut lugeda ettevõtlusega mitteseotuks (II kd, tl 128). OÜ-le S. tehtud väljamakse puhul oli samuti tegemist ettemaksuga, mis on 30.10.2001.a. täies ulatuses tagastatud (II kd, tl 129). Selle kinnituseks on kohtule esitatud väljavõte kassaraamatust ning käibeandmik (II kd, tl 26 ja 133). Kohus leiab, et vastavas osas tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kaebuse esitaja poolt viidatud dokumentide näol ei ole tegemist raamatpidamise algdokumentidega. Kui mingi tehingu kohtu puudub nõuetekohane raamatupidamise algdokument, on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kulutusega TuMS § 51 lg 2 p 3 tähenduses. Tehingu tegelik majanduslik sisu ei ole TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaldamisel oluline, kuivõrd selles sättes ei peeta silmas tehingu tegelikku majanduslikku sisu, vaid asjaolu, kas raamatupidamise algdokument on olemas või mitte. „Algdokument“ on mõiste, mille sisustab raamatupidamise seadus. Vastavalt maksustataval perioodil kehtinud RPS § 8 lõikele 1 oli raamatupidamisarvestuse algdokumendiks majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised rekvisiidid: dokumendi nimetus ja number, koostamise kuupäev ja registreerimise number, tehingu sisu ja alus, tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa), tehingu teiste poolte nimed ja asu- või elukoha aadressid. Kanded kassaraamatus ei kanna vastavaid rekvisiite. Vastavas osas tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata. 3.2.
  8. Muu Kaebuse esitaja ei ole ettekirjutusele vastu vaielnud osas, mis puudutab Tallinna Liikluskorralduskeskusele tasutud trahvide tulumaksuga maksustamist (I kd, tl 24). Seega jääb kaebus rahuldamata osas, mis puudutab tulumaksu määramist summas 372 krooni. 3.
  9. Sotsiaal- ja tulumaks füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt Juunis 2001 on kaebuse esitaja teinud väljamakse H.K.ile summas
  10. Maksuamet on seisukohal, et nimetatud summa ei ole vaadeldav FIE tuluna, vaid tegemist on töötasuga 8 ning maksustanud vastava summa tulumaksu ja sotsiaalmaksuga. OÜ S. ning kaebuse esitaja poolt H.K.ile tehtud väljamaksed ületavad FIE poolt deklareeritud ettevõtlustulud. Pangakontol on ülekande selgituseks märgitud „töötasu“ (I kd, tl 56p). Kaebuse esitaja on kohtule esitanud FIE H.K.i poolt 10.06.2001.a. väljastatud arve, mille kohaselt pidi kaebuse esitaja 7 päeva jooksul tasuma nõustamise eest 45000 krooni (I kd, tl 123). Samuti on kaebuse esitaja esitanud H.K.i tuludeklaratsiooni, kust nähtub, et H.K. ei ole 45000 krooni töötasunud deklareerinud, vaid see on deklareeritud FIE tuluna (I kd, tl 252 jj). Samas ei ole H.K. vastavaid deklaratsioone maksuametile esitanud. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb esinevaid vastuolusid tõlgendada kaebuse esitaja kasuks. Kohtumenetluses selgus, et kuigi kaebuse esitaja ei olnud tuludeklaratsiooni esitanud, ei deklareerinud E.E., kellele samuti kanti üle 45000 krooni märkega „töötasu“, vastavat summat töötasuna. Kui FIE H.K. ei ole kõiki oma tulusid deklareerinud, tuleb vastav maksuskohustus panna FIE-le, mitte aga äriühingule, kes tegi väljamakse, mida FIE ei deklareerinud. Lähtudes eeltoodust tuleb ettekirjutus tühistada osas, millega kaebuse esitajat kohustati tasuma sotsiaalmaksu ja tulumaksu füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt.
  11. Kohtukulud Kaebus kuulub rahuldamisele osas, millega kaebuse esitajat kohustati tasuma käibemaksu summas 156203 krooni, tulumaksu ettevõtlusega seotud kuludelt 220592 (206538+14504) krooni, sotsiaalmaksu füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt 40136 krooni ning tulumaksu füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt 31622 krooni. Muus osas tuleb kaebus jätta rahuldamata. Rahuldamisele kuuluv osa moodustab esialgsest koguvaidluse mahust 14%. Vastavas osas kuuluvad kaebuse esitaja poolt kantud kohtukulud hüvitamisele. Hüvitamisele kuuluv summa on 3323 krooni Kaire Pikamäe Kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.