2-05-21468/1

Tsiviilasi nr 2-05-21468 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohtu nimi Harju Maakohus Otsuse kuupäev Tallinn, 17.mail 2006 Kohtukoosseis kohtunik Imbi Sidok Kohtuasi ST hagi OÜ Talavik (registrikood 10363117, asukoht: Sikupilli t 6 Tallinnas) vastu võlgnevuse summas 39 755.95 krooni ebaseaduslikuks tunnistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 02.mail 2006 avalikul sisulisel kohtuistungil Istungil osalenud menetlusosalised kostja esindaja Tamara Vologzanina Kohtuotsuse resolutsioon Jätta hagi rahuldamata. Mõista ST välja OÜ Talavik kasuks kohtukuluna 1987.80 (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend seitse krooni 80 senti) krooni. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt on ST (edaspidi hageja) korteri asukohaga Pallasti t 34C-4 omanik. OÜ Talavik (edaspidi kostja) osutas ajavahemikul 01.02.2002 – 01.02.2004 Pallasti t 34C asuva elamu elanikele kommunaalteenuste vahendusteenust. 01.02.2002 toimunud teistkordsel korteriomanike üldkoosolekul võeti 35 poolthäälega vastu otsus arvestada kommunaalteenuste võlgnevustelt viivist 0,3 % päevas tähtajaks tasumata summalt. Seoses raske majandusliku olukorraga tekkis hagejal kostja ees võlgnevus. 27.02.2004 kirjutasid kostja ja KÜ Pallasti 34C (edaspidi korteriühistu, KÜ) alla nimetatud elamu haldamise ja majandamise üleandmisevastuvõtmise akti, mille alusel andis kostja elamu elanikelt kogutud remondifondi vahendite asemel korteriühistule õiguse nõuda hagejalt välja võlgnevus summas 76 716.10 krooni, s h põhivõlgnevus 36 960.15 krooni, viivised 34 519.80 krooni ja võlgnevuse sissenõudmise kulud 2 5 236.15 krooni. Hageja vaidlustab eeltoodud summast viivised ja võlgnevuse sissenõudmise kulud kokku summas 39 755.95 krooni, kuna hageja ei võtnud 01.02.2002 toimunud teistkordsel korteriomanike üldkoosolekul hääletamisest osa, väljendades sellega oma mittenõustumist. Samuti ei ole hagejaga sõlmitud eluruumi hoolduslepingut ja nõutav viivise määr ei tulene seadusest. Võlgnevuse sissenõudmise kulude eest, mis kostja tasus OÜ-le Balti Realiseerimiskeskus, ei ole tehtud midagi, et hagejalt võlgnevust välja nõuda. Hageja pole OÜ-lt Balti Realiseerimiskeskus saanud mitte ühtegi vastavasisulist teatist. Seega on viiviste ja võlgnevuse sissenõudmise kulude nõue alusetu. Eeltoodu alusel palub hageja tunnistada võlgnevuse summas 39 755.95 krooni ebaseaduslikuks ja jätta menetluskulud kostja kanda. Sisulisele kohtuistungile hageja ilmunud, kuigi oli istungi toimumise ajast ja kohast teadlik. II Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista, kuna leiab, et hagi on alusetu ja põhjendamatu ning et hagi on esitatud vale kostja vastu. Seadus ei kohusta elamu valitsejat sõlmima iga korteriomanikuga hoolduslepingut. Nimetatud elamu korteriomanikud määrasid kostja elamu valitsejaks (ja ka viivise määra) 01.02.2002 toimunud teistkordsel korteriomanike üldkoosolekul, mis oli otsustusvõimeline sõltumata selles osalevate korteriomanike arvust. Kostja arvestas kõikidele korteriomanikele hooldus- ja kommunaalteenuste tasusid korteriomanike otsustega määratud ulatuses. Hageja väide, et ta oli raskes majanduslikus olukorras, on aga paljasõnaline. Hageja on korteriomandiseaduse (KOS) ja asjaõigusseaduse (AÕS) alusel kohustatud kandma elamu majandamisega seotud majapidamiskulutused ja elamu alalhoidmise kulutused. Kostja volituste lõppedes 27.02.2004 andis kostja KÜ-le muuhulgas üle ka võlglastest korteriomanike vastu kuuluva nõude kogusummas 188 780.00 krooni, s h ka nõude hageja vastu summas 76 716.10 krooni. Seega ei ole hagiavaldus esitatud õige kostja vastu. Nõudeõigus on üle antud korteriühistule, mistõttu kuulub ka viiviste nõude küsimuse lahendamine korteriühistu pädevusse. Alusetu on ka hageja väide nagu ei ole OÜ Balti Realiseerimiskeskus teinud midagi hagejalt võlgnevuse sissenõudmiseks, kuna kostjale teadaolevalt see nii ei ole. Eeltoodu alusel palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja esindaja esitatud seisukohtade juurde. III Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära kostja esindaja seletuse ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja ja KÜ vahel 27.02.2004 allkirjastatud elamu haldamise ja majandamise üleandmisevastuvõtmise akti lisaga (t lk 12-14, 37) on tõendatud, et pooled sisuliselt tasaarvestasid üleandmise-vastuvõtmise hetke seisuga vastastikused rahalised kohustused --- kostja pidi KÜ-le üle andma kulutamata remondifondi 180 132.00 krooni, osa korteriomanikke oli aga haldajale võlgu kokku 188 780.00 krooni. Akti lisa punktide 1 ja 3 kohaselt andis kostja KÜ-le üle kõik korteriomanike võlgnevused ja KÜ loobus kulutamata remondifondi nõudest. Seega kujunes nimetatud akti allkirjastamise hetkest olukord, mida reguleerib võlaõigusseaduse (VÕS) § 78 --- hageja kohustuse kostja ees täitis kolmas isik, s o KÜ. Nimetatud sätte lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik; kui kolmas isik täidab kohustus, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Elamu haldamise üleandmisel tehtud tasaarvestuse tulemusena oli KÜ täitnud hageja võla tasumise kohustuse kostja ees ja seega vabanes hageja oma kohustuse täitmise kohustusest kostja ees. Nimetatud toiminguga lõppes 3 seega ka hageja ja kostja võlaõiguslik suhe. Vastavalt VÕS § 186 p-le 1 lõpeb võlasuhe muuhulgas kohase täitmisega. Peale võlasuhte lõppemist puudub võlgnikul (antud asjas hagejal) õigus esitada täidetud kohustusele vastuväiteid algse võlausaldaja (antud asjas kostja) vastu. Vastavalt VÕS § 78 lg-le 4 võib kohustuse täitnud kolmas isik esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muuhulgas tulenevalt alusetust rikastumisest. Seega on KÜ-l õigus esitada hageja vastu vaidlusalusest võlgnevusest tulenev nõue ja hagejal õigus vastavas menetluses esitada nõudele, sealhulgas nõude suurusele, vastuväiteid. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tõendatud ja põhjendatud on kostja vastuväide, et hagi on esitatud mittekohase kostja vastu ja seega puudub võimalus seda rahuldada. Esialgsel võlausaldajal puudub võimalus võlgniku õigusi rikkuda, kuna tal puudub nõudeõigus võlgnevust sisse nõuda põhjusel, et see on kolmanda isiku (KÜ) poolt tasutud ja võlasuhe hageja ja kostja vahel sel alusel lõppenud. Kuna nõue ei ole esitatud kohase kostja vastu ja tuleb jätta sel alusel rahuldamata, puudub kohtul vajadus analüüsida hageja sisulisi väiteid ja kostja vastuväiteid neile. Hagiavalduses sisalduvaid väiteid on hagejal õigus esitada vastuväidetena menetluses, milles KÜ nõuab temalt võlgnevuse tasumist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega hagiavalduse rahuldamata jäämisel kuuluvad kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS-i § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele viimase poolt kantud kohtukulu, s o antud asjas kulu õigusabile, kuni 5% hagihinnast, s o suuruses 1987.80 krooni. Imbi Sidok (allkiri) kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE: I.Sidok