) § 53 lõikest 1, sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) §-st 25 ning Tallinna Linnavolikogu 16.11.200.a. määruse nr 41 punktist 3.3 lähtudes võtta ära laps A.T. ( sündinud XXXX) tema emalt H.T.alt ning anda isa M.T.a hooldada kuni kohtuotsuse jõustumiseni tsiviilasjas nr 2/22-513/
Hetkel on Tallinna Linnakohtus arutusel tsiviilasi ning ei ole jõustunud kohtulahendit, mis määratleks lapse elukoha, seega on mõlemal vanemal
tulenevalt lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
lg 2 kohaselt kuulub lapse elukoha määramine vanemate kokkuleppe puudumisel ainult kohtu pädevusse. Kui lapse elu ja tervis isa juures elades ei ole ohus, puudub eestkosteasutusel alus sekkumiseks ja lapse vanemalt äravõtmise nõude esitamiseks.Kodukülastusaktidest nähtuvalt on lapse A. elutingimused ja kodune olukord olnud väga head.Seega eestkosteasutusel puudub alus isa juurest lapse äravõtmiseks. Lapse isa võeti 19.01.2005.a. vahi alla ning vabastati 01.02.2005.a. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega vahi alt. Kesklinna Valitsus tegi 24.01.2005.a. kodukülastuse lapse olukorra kontrollimiseks. Kodukülastusaktist nähtuvalt oli A.T. kodus harjumuspärases keskkonnas oma vanema õe järelevalve all. Lapse elu ja tervis ei olnud mingil viisil ohustatud, ka väljendas alaealine vestluses üheselt ja arusaadavalt, et ta ei soovi minna ema juurde elama. Vastustaja leiab, et on lapse tagasiandmise taotlust menetlenud korrektselt ja kaebajaga suhtlemisel lähtunud kehtivatest õigusaktidest ja faktilisest olukorrast. Analoogilise sisuga taotluse esitas kaebaja 27.08.2004.a. Tallinna Kesklinna Valitsusele, millele ta sai kirjaliku vastuse 14.09.2004.a. ja suulise vastuse ümarlaual Tallinna Kesklinna Valitsuses. Tallinna Linnavolikogu 16.11.2000 määrusega nr 41 kinnitatud “Eestkoste korraldamise juhendi” 3 kohaselt on eestkosteasutuseks Tallinna Linnavalitsus elukohajärgse linnaosa valitsuse kaudu ( p.1.3 ja 1.4). Põhjendatud ei ole kaebaja nõue õigusvastase käitumisega tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks.Tallina Linna kui eestkosteasutuse eesmärgiks oli ja on SHS § 24 lg 1 p 1 tulenevalt eelkõige lapse huvide kaitse. Alates märtsist 2003 tegeles Tallinna Linn Pirita Linnaosa Valitsuse kaudu alaealise A.T.a hooldusküsimustega. Professionaalsete sotsiaaltöötajate intensiivse ja pikaajalise töö tulemusena jõuti seisukohale, et lapse huvidele vastav turvaline ja stabiilne elukeskkond kuni kohtuotsuse jõustumiseni tsiviilasjas nr 2/22513/03 on isa juures. On kahetsusväärne, et vanemad ei suuda kahe ja poole aasta jooksul saavutada omavahelisi kokkuleppeid lapse hooldus- ja kasvatusküsimstes. Kaebuse väitel on Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt väljastatud vastuses teabenõudele asunud vastustaja seisukohale, et lapsel on ka ilma vanemata (isa elukaaslane ) juures hea elada. Väide on põhjendamatu, sest Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt väljastatud vastusest ega ka sellele lisatud kodukülastusaktist seda ei nähtu.Kodukülastuse ajal 24.01.2005.a. viibis alaealine A.T. kodus koos täiskasvanud õe L.T.aga, kes täitis nõuetekohaselt tema suhtes
Võimalik moraalne kahju võis tekkida ka lapsel ja isal peale lapse eraldamist maikuus 2003 ema hoolduselt, s.o.kui laps oli jäetud pikemaks ajaks tuttava vanatädi juurde maakoju.Ei saa välistada, et kaebaja tervisliku seisundi väidetav halvenemine ja psüühilised häired võisid olla tingitud mitmete asjaolude kokkulangemisest.Nendeks võisid olla näiteks 20 aastat kestnud abielu lahutamine, Tallinna Linnakohtu menetluses olev pikaajaline lahutusprotsess, lapse elukoha määramise ja ühisvara jagamise nõuded.Samuti võisid selleks olla kaebaja isikuomadused, mis on tuvastatud tsiviilprotsessi käigus tehtud ekspertiisiga. Kaebaja on esitanud omapoolsete väidete tõendamiseks Järvamaa Haigla teatise, mille kohaselt on ta saanud psüühiliste häirete tõttu antidpressiivset ravi ja ravi trankvilisaatoriga. Kaebaja ei ole seniajani märkinud depressiooni ei kohtumenetluse käigus, sealhulgas teostatud kompleksekspertiisi käigus( milles tuvastati, et kaebaja põhimeeleolu on languseta) ega ka väljaspool kohtumenetlust. Tähelepanuta tuleb jätta teatises sisalduvad viited lapse õigusvastasele eemaldamisele emast, kuna haigla ei ole saanud iseseisvalt sellisele järeldusele jõuda. Tähelepanuta tuleb jätta ka Pirita Perearstikeskusest võetud tõendis sisalduv samasugune viide. Ka nähtub esitatud teatisest, et kaebaja käis uuringul 29.01.2003.a., mille tulemusena leidis tõestamist mao- ja söögitoru põletik. Märgitud kuupäeval elas ema koos lapsega ja ainus uuring, mis tehti pärast seda, kui laps ema juures ei elanud, oli 21.12.2004.a. Tallinna linn ei ole süüliselt alandanud kaebaja väärikust, kahjustanud tema tervist, võtnud kaebajalt vabadust, rikkunud kodu või eraelu puutumatust või sõnumi saladust ning teotanud kaebaja au või head nime. Puudub põhjuslik seos Tallinna linna tegevuse ja kaebajal väidetavalt tekkinud moraalse kahju vahel. Sellest ja eespoolnimetatud asjaoludest tulenevalt puudub kaebajal alus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist tuginedes RVS § 9 lõikele 1. KOHTU PÕHJENDUSED 1.H.T. on halduskohtule esitanud avalik-õiguslikus suhtes tekitatud moraalse kahju hüvitamise nõude. Tallinna Linnavolikogu 16.11.2000 määrusega nr 41 kinnitatud “Eestkoste korraldamise juhendi” p.1.3 ja 1.4 kohaselt on eestkosteasutuseks Tallinna Linnavalitsus elukohajärgse linnaosa valitsuse kaudu . Kaebuses esitatud Tallinna Linnavalitsuse toimingu (07.01.2005.a. keeldumine taotluse esitamise ajaks tühistatud korralduse alusel kaebajalt ära võetud lapse tagasi andmisest) õigusvastasuse tuvastamise nõue tuleb lugeda hõlmatuks esitatud kahju hüvitamise nõudega ,kuivõrd ainsa põhjendatud huvina toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks HkMS § 7 lg 1 4 tähenduses on kaebuses toodud kahju hüvitamise nõude esitamine. Kuigi kaebuse esitaja on nii esialgselt kohtule esitatud kaebuses kui ka selle muutmisel nimetanud Tallinna Linnavalitsuse toiminguna 07.01.2005.a.keeldumist lapse tagasiandmisest kaebajale, on tegelikult kaebaja silmas pidanud temale Tallinna Linnakantselei 29.12.2004.a. kirjaga nr ÜP1-16/4286 väljastatud Tallinna Linnakantselei 11.10.2004.a. kirjas nr ÜP-1-16/4286 väljendatud keeldumist, mille kaebuse esitaja sai kätte 07.01.2005.a. Kohus on kohtumenetluse kestel palunud kaebuse esitajal, kes kasutas kohtumenetluses õigusabi osutaja teenuseid, täpsustada toiminguid, millele kahjunõue rajaneb ning kaebuse esitaja on jäänud selle juurde, et õigusvastaseks toiminguks, mis põhjustas kaebuse esitajale moraalset kahju, on Tallinna Linnavalitsuse keeldumine lapse kaebuse esitajale tagasiandmisest. Kuigi kaebuse esitaja ei olnud esitanud vastuväiteid seonduvalt kohtu formuleeringutega kohtumäärustes, mille kohaselt haldusasjas taotletavat moraalset kahju põhjustati kaebajale Tallinna Linnavalitsuse 07.01.2005.a. keeldumisega , oli vastava kinnituse saamine kaebaja tegeliku tahte tõlgendamise õigsusest kohtule vajalik muu hulgas ka seetõttu, et kaebuse esitaja kasutatud väljendit “lapse emast ebaseaduslik eraldamine” võiks tõlgendada mitmeti ning jäi selgusetuks, millist ajahetke kaebuse esitaja silmas peab. Kohtul tekkis kahtlus, kas tegelikult ei soovi kaebaja laiendada temale väidetavalt kahju põhjustanud toimingute ringi või lisada sinna kahju põhjustajatena haldusakte. Kuna kaebuse esitaja üheselt mõistetavalt kinnitas, et käesolevas haldusasjas taotletavat moraalset kahju põhjustati kaebajale Tallinna Linnavalitsuse 07.01.2005.a. keeldumisega ( eespooltoodust tulenevalt on silmas peetud 07.01.2005.a. kaebaja poolt kätte saadud keeldumist toimingu sooritamisest ja sellekohase otsustuse tegemisest),ei anna kohus käesoleva haldusasja läbivaatamisel hinnangut sellele, kas Pirita Linnaosa vanema korraldus nr 143, mis tühistati Tallinna Ringkonnakohtu otsusega, võis kaebuse esitajale põhjustada moraalset kahju. Käesoleva haldusasja läbivaatamisel tuleb kohtul lahendada küsimus, kas Tallinna Linnavalitsuse keeldumine kaebaja lapse temale tagasiandmisest ehk teisisõnu tühistatud haldusakti tagajärgede kõrvaldamise nõude rahuldamata jätmine Tallinna Linnavalitsuse poolt oli õigusvastane ning kas sellise toiminguga põhjustati kaebajale moraalset kahju. 2.Kuna kahju hüvitamise eelduseks on toimingu või haldusakti õigusvastasus, käsitleb kohus esmalt Tallinna Linnavalitsuse vaidlustatud toimingut, tuvastamaks selle õiguspärasus/õigusvastasus. Haldusasjas esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et Tallinna Halduskohus jättis 11.12.2003.a. otsusega haldusasjas nr 3-1344/03 rahuldamata H.T.a kaebuse Pirita Linnaosa vanema 30.05.2003.a. korralduse nr 143 tühistamisteks. Nimetatud korraldusega nr 143 “Lapse eraldamine vanemast” otsustati perekonnaseaduse (
) § 53 lõikest 1, sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) §-st 25 ning Tallinna Linnavolikogu 16.11.200.a. määruse nr 41 punktist 3.3 lähtudes võtta ära laps A.T. ( sündinud 1998) tema emalt H.T.alt ning anda isa M.T.a hooldada kuni kohtuotsuse jõustumiseni tsiviilasjas nr 2/22-513/03 ( tl 12). Tallinna Ringkonnakohtu 09.07.2004.a. otsusega haldusasjas nr 2-3/423/04 tühistati halduskohtu otsus ja tehti uus otsus, millega tühistati Pirita Linnaosa vanema 30.05.2003.a. korraldus nr 143 ( tl 6-10). Kaebuse esitaja põhiargument linnavalitsuse keeldumise õigusvastasusest rajaneb sellel, et lapse äravõtmise kohta tehtud Pirita Linnaosa vanema 30.05.2003.a. korraldus nr 143 tühistati. Kaebuse väitel oli korralduse nr 143 tühistamisest tulenevalt linnavalitsus kohustatud taastama korralduse vastuvõtmisele eelnenud olukorra, kus laps elas ema, s.o. kaebuse esitaja juures ning kaebaja esitatud taotluse rahuldamisest keeldumine põhjendamatu. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et Tallinna Ringkonnakohtu 5 eespoolviidatud otsusega korralduse tühistamine tähendab, et lapse kaebuse esitajalt ära võtmine eestkosteasutuse korralduse alusel oli õigusvastane. Pirita Linnaosa vanema korralduse nr 143 tühistamisega kohtu poolt lõpetati kõnealuse haldusakti kehtivus .Haldusakti tühistamine tähendab haldusakti sisuliselt kehtetuks tunnistamist tagasiulatuvalt, s.o.selle haldusakti andmise hetkest alates. Järelikult oli kaebuse esitaja poolt linnavalitsusele taotluse esitamisel vaidlustatud korralduses olnud regulatsioon olematu . Haldusakti kohtu poolt tühistamisel on võimalik nõuda selle haldusakti faktiliste tagajärgede tagasitäitmist. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 69 lg 1 kohaselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel isikule üle antud asi, raha või muu soodustus tagastatakse või hüvitatakse eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. Ehkki haldusakti tühistamisest tulenevalt tuleb haldusakti faktilised tagajärjed kõrvaldada , ei ole see nõue kõikehaarav ning faktiliste tagajärgede kõrvaldamisest saab rääkida osas, milles see on võimalik. Tagajärgede kõrvaldamist ei saa nõuda , kui endise või sellega samaväärse olukorra loomine on faktiliselt või õiguslikult võimatu. Siinjuures kohus märgib, et haldusakti tagasitäitmise võimatus ei saa olla selle kehtetuks tunnistamisest keeldumise põhjenduseks , kuna haldusakti kehtetuks tunnistamine otsustatakse ennekõike sisulist tähendust omavate asjaolude pinnalt. Kohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul lähtuda ainult üldistest haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgede kõrvaldamise põhimõtetest, mis kokkuvõtvalt seisneb endise olukorra ennistamises, vaid arvestada tuleb ka eriseaduse
sätetega. 3.Kaebuse esitaja taotluse rahuldamiseks tulnuks linnavalitsusel ära võtta laps A.T. oma isa M.T.a juurest. Perekonnaseaduse § 53 lg 1 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanemlike õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Sama paragrahvi lg 2 tulenevalt kui lapse jätmine vanema juurde ohustab lapse elu või tervist, võib eeskosteasutus lapse vanemalt ära võtta enne kohtuotsust. Sellisel juhul peab eestkosteasutus aga 10 päeva jooksul esitama kohtusse lapse äravõtmise või vanema õiguste äravõtmise nõude. Seega kuulub lapse äravõtmine vanemalt kohtu pädevusse. Viidatud paragrahvi 4.lõike kohaselt võib kohus lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel otsustada laps tagasi anda. Järelikult kuulub ka lapse tagasiandmise otsustamine kohtu pädevusse. Tallinna Ringkonnakohtu poolt Pirita Linnaosa vanema korralduse lapse äravõtmiseks vanemalt H.T.alt tühistamise ajaks oli laps juba antud lapse isale M.T.ale. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et kõnealusel ajal oli Tallinna Linnakohtu menetluses tsiviilasi nr 2/285-8159/04 H.T.a hagis M.T.a vastu ühisvara jagamiseks, kande tegemiseks kinnistusraamatusse ja aktsiaraamatusse, lapse elukoha määramiseks ja elatise saamiseks ning M.T.a hagis H.T.a vastu lapse elukoha ning lapsega suhtlemise korra määramiseks. Seega H.T.a poolt linnavalitsusele lapse tagasiandmiseks taotluse esitamise ajal ei olnud kohtuotsusega määratud lapse elukohta .
kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
kohaselt juhul, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Ülaltoodust tulenevalt oli linnavalitsusel kohustus taotluse lahendamisel järgida eespoolviidatud sätteid ning asjaolu, et H.T.alt lapse äravõtmise korraldus tunnistati hiljem õigusvastaseks, ei andnud eestkosteasutusele õigust seaduses sätestatu järgimise eiramiseks. Õige on vastustaja seiskoht, et eestkosteasutusel olnuks alus sekkuda ja esitada lapse vanemalt äravõtmise nõue vaid siis, kui asjas oleks olnud tuvastatud, et isa juures elades on lapse elu ja tervis ohus. Seda Tallinna Kesklinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna spetsialistid kodukülastuste käigus ei tuvastanud,samuti ei olnud neile muul viisil esitatud sellekohaseid andmeid ,ka ei ole kohtumenetluse käigus niisuguse ohu olemasolu kohta esitatud tõendeid. 4. Tallinna Linnakantselei 29.12.2004.a. kirjaga nr ÜP-1-16/4286 väljastatud Tallinna 6 Linnakantselei 11.10.2004.a. kirjas nr ÜP-1-16/4286 väljendatud keeldumises taotluse rahuldamisest, mille kaebuse esitaja sai kätte 07.01.2005.a. , ei saanud olla käsitletud lapse tagasi andmise nõuet seoses lapse isa M.T.a vahi alla võtmisega, mis leidis aset 19.01.2005.a.. Vaatamata sellele peab kohus võimalikuks hinnangu andmist Tallinna Linnavalitsuse poolt lapse ema juurde tagasi toomata jätmisele olukorras, kus olid muutunud faktilised asjaolud. Linnavalitsus keeldus lapse tagasiandmisest põhjusel, et lapse tema isa juurest äravõtmiseks oleks eestkosteasutus õigustatud juhul, kui laps on tingimustes, mis ohustavad tema elu ja tervist. Kaebuse esitaja väitel esinesid need tingimused lapse isa vahi alla võtmisel.Kaebuse väitel tulnuks kaebaja taotlus rahuldada ja ilma vanemliku hoolitsuseta jäänud laps tagasi anda , kui lapse isa võeti kriminaalasjas kahtlustatavana 19.01.2005.a. vahi alla , kust ta vabastati 01.02.2005.a. Kohus on eespool käsitlenud
sätteid, mis reguleerivad lapse vanemalt äravõtmist . Lisaks eespooltoodule märgib kohus täiendavalt, et
lg 2 kohaldamist tingivad asjaolud on sätestatud SHS § 25 ja lastekaitseseaduse § 32. SHS § 25 lg 1 punktidest 1-3 tulenevalt võib abi osutamiseks lapse eraldada kodust ja perekonnast, kui see toimub lapse huvides, kui puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ohustavad lapse elu, tervist või arengut ja kui perekonna suhtes kasutusele võetud muud abinõud ei osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik.
Lastekaitseseaduse § 32 sätestab, et laps vajab viivitamata abi, kui ta on tingimustes, mis ohustavad tema elu ja tervist ning hädaohus laps paigutatakse viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuse otsustamiseni, selleks tema vanemate nõusolekut küsimata. Kaebuse väide lapse jäämisest vanemliku hoolitsuseta on paljasõnaline. Ainuüksi asjaolust, et lapse A. elukohaks oli tema isa elukoht, ei saa järeldada lapse vanemliku hoolitsuseta jäämist lapse isa vahistamisel. Asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt ei elanud M.T.a elukohas koos lapsega ainult M.T., vaid seal elas ka lapse täiskasvanud õde L.T.. Lisaks on haldusmenetluses esitatud dokumentidest nähtuvalt isa elukohas elanud ka lapse isa elukaaslane. Tallinna Kesklinna Valitsuse lastekaitsetöötajate 24.01.2005.a. kodukülastusaktist nähtuvalt on kontrollitud lapse olukorda lapse elu ja tervise ohutuse seisukohast tulenevalt ning on leitud, et lapse elu ja tervis mingil viisil ohus ega häiritud ei ole ( tl 59-60) ning laps oli vanema õe järelvalve all. Lapse äravõtmine vanemalt, kasuvanemalt jt last kasvatavatelt isikutelt on
-st tulenevalt seatud ennekõike sõltuvusse lapse elu ja tervise kaitse tagamisest. Muutunud faktilised asjaolud ei tähendanud antud juhul lapse jäämist tema elu ja tervist ohustavasse olukorda, mistõttu Tallinna Linnavalitsusel puudus kohustus ja õigustus lapse äravõtmiseks ja H.T.ale andmiseks. Lastekaitseseaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõtteks seada alati ja igal pool esikohale lapse huvid. Eeskosteasutus on lisaks omapoolse hinnangu andmisele olukorrale lapse isa vahi all olemise ajal selgitanud välja ka lapse soovid.
lg 4 sätestab, et vanem ei või oma õigusi teostada vastuolus lapse huvidega (
Ülalviidatud kodukülastusaktist nähtuvalt oli laps temale harjumuspärases koduses keskkonnas ning tundis ennast turvaliselt . Eespooltoodust tulenevalt ei ole Tallinna Linnavalitsus käitunud õigusvastaselt ka ülaltoodud juhul. 5.Kuna kahju põhjustanud toimingu või haldusakti õigusvastasus on üheks kahjunõude rahuldamise eelduseks ning kohus on eespool leidnud, et Tallinna Linnavalitsuse keeldumine lapse A. tagasi andmisest tema emale H.T.ale õigusvastane ei olnud ,on seega täitmata üks esitatud nõude rahuldamise tingimustest, mistõttu kohtul puudub vajadus hinnata teiste eelduste olemasolu või puudumist. 6. HkMS § 93 lg 1 sätestab, et poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Vastustaja, kelle kasuks käesolev otsus on tehtud, ei ole kaebuse esitajalt enda kasuks kohtukulude väljamõistmist taotlenud . Seega puudub alus Tallinna 7 Linnavalitsuse kasuks kohtukulude väljamõistmiseks .Kuivõrd kaebuse esitaja kohtukulu jääb tema enda kanda, ei pea kohus vajalikuks võtta seisukohta nende kulude põhjendatuse osas. Lea Kuuse kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.