3-05-1041/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Otsuse tegemise aeg ja koht 12.mail 2006. a. Tallinnas Haldusasja number 3-05-1041 (3-1427/2005) Haldusasi L.K. ja T.B. kaebused Kodakondsus- ja Migratsiooniameti 16.08.2005.a. haldusakti nr 15.2-32/36245 tühistamiseks ning toimingu sooritamiseks kohustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 8.05.2006.a. Kohtuistungist osa võtnud menetlusosalised Kaebajate esindaja advokaat Denis Polman, vastustaja Kodakondsus- ja Migratsiooniameti esindajad Merlin Suurna ja Liisa Surva RESOLUTSIOON Jätta kaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Teade ja apellatsioonkaebus peavad jõudma Tallinna Halduskohtusse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööaja lõppu. ASJAOLUD 30.06.2005.a. esitasid Venemaal Sankt-Peterburgis elavad L.K.(sünd. Xx.xx.xxxx.a.) ja tema tütar T.B.(sünd.xx.xx.xxxx.a.) Kodakondsus- ja Migratsiooniametile (KMA) taotlused Eesti passi väljaandmiseks. 16.08.2005.a. kirjaga nr 15.2-32/36245 keeldus KMA kodakondsuse osakonna juhataja Koidu Mesilane passide väljaandmisest järgmise põhjendusega. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 26.11.2002.a. määrusele nr 361 esitatakse Eesti kodaniku passi esmakordsel taotlemisel dokumendid, mis võimaldavad taotleja Eesti kodakondsusesse kuulumise tuvastamist. Taotlejad esitasid: 1)L.K. sünnitunnistuse, millest nähtub, et ta on sündinud 29.04.1946.a. Leningradi oblasti Uljanovka külas ja tema vanemad on L.K. ja A.K.; 2)Sankt-Peterburi Ajaloo Riikliku Keskarhiivi teatise, millest nähtub, et L.K. isa L. on sündinud xx.xx.xxxx.a. Kolpinos ning tema isa on J.K. ja ema on L.(neiuna R.); 3)Eesti Riigiarhiivi 31.03.2005.a. teatise koos lisadega, sealhulgas Eesti Vabariigi Välisministeeriumi Kontroll-opteerimise komisjoni Petrogradi osakonna tunnistuse, millest nähtub, et J.K. on Eesti kodakondsusesse vastu võetud 11.10.1920.a. Tunnistusest ei nähtu, et temaga koos oleks Eesti kodakondsusesse vastu võetud tema naine ja lapsed. Esitatud dokumentidega soovivad taotlejad tõendada, et on Eesti kodakondsuse omandanud L.K.i kaudu. Vastavalt kodakondsuse seaduse(KKS) §-le 5 lg 1 p 1 omandab sünniga Eesti kodakondsuse laps, kelle sündimise ajal vähemalt üks tema vanematest on Eesti kodakondsuses. Isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 21 lg 1 kohaselt antakse Eesti kodaniku pass Eesti kodanikule riigipiiri ületamiseks; sama seaduse § 12 lg 1 järgi keeldutakse dokumendi väljaandmisest, kui selleks puudub seaduslik alus. Taotlejate poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et L.K. vanemad oleksid tema sündimise ajal 1946.a. kuulanud Eesti kodakondsusesse ning seetõttu ei ole tõendatud, et L.K. omandas Eesti kodakondsuse sünniga. Seega ei saanud ka T.B. omandada Eesti kodakondsust sünniga. Naturalisatsiooni korras ei ole taotlejad Eesti kodakondsust saanud. Eelnevast teavitati taotlejaid KMA 8.07.2005.a. kirjaga ning ühtlasi anti võimalus esitada kirjalikult hiljemalt 15.08.2005.a. omapoolne arvamus ja vastuväited. Siiani ei ole arvamust ja vastuväiteid esitatud. Kuna taotlejad ei ole Eesti kodanikud, keeldub KMA neile Eesti kodaniku passi väljaandmisest. L.K. ja T.B. vaided jättis KMA 4.10.2005.a. otsusega nr 15.2-32/41154-1 rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebajad paluvad vaidlustatud haldusakt tühistada ja teha KMA-le ettekirjutus nende taotlused uuesti läbi vaadata. Tartu Rahulepingu art 4 järgi said mehe Eesti kodakondsusse opteerimisel automaatselt kodakondsuse ka naine ja alla 18-aastased lapsed, olenemata sellest, kas nad olid mehe opteerimisavaldusel kirjas või mitte. Nõue märkida avaldusel naise ja laste andmed oli formaalne, hõlbustamaks nende isikute identifitseerimist ja välismaalase passi väljastamist Venemaal. Selle formaalse nõude mittetäitmine ei võta L.K. Eesti kodakondsust. J.K. omandas Eesti kodakondsuse opteerimise kaudu, 15-aastane L.K. aga isa järgi automaatselt. Vastustaja palub jätta kaebused rahuldamata, esitades lisaks vaidlustatud haldusaktis märgitule järgmised põhjendused. J.K.i opteerimise dokumentidest ei nähtu, et tema naine ja lapsed oleksid opteerinud koos temaga. Tartu Rahulepingu art 4 sätestas, et „Eesti territooriumil elavatel mitte Eesti soost isikutel, kes üle kaheksateistkümne aasta vanad, on õigus Venemaa kodakondsust opteerida ühe aasta jooksul selle traktaadi ratifitseerimise päevast arvates, kusjuures mehe kodakondsuse järele käivad lapsed alla kaheksateistkümne aasta ja naine, kui abikaasade vahel ei järgne kokkulepet selles asjas. /…/ Samuti võivad Venemaa territooriumil elavad Eesti soost isikud opteerida sama aja jooksul ja neilsamadel tingimustel Eesti kodakondsust.“ 5.-6.04.1920.a. toimunud nõupidamise tulemusena väljatöötatud ja mõlema riigi esindajate poolt kinnitatud Rahulepingu § 4 läbiviimise korra kohaselt oli võimalik Eesti kodakondsusse opteerida Eesti päritolu isikutel, kes pidid esitama Eesti Esindusele Moskvas või Petrogradis sellekohase avalduse, millele pidid olema lisatud opteerija vanus, perekonnaseis ja muud olulised andmed koos kõigi opteerimisse arvatud perekonnaliikmete nimede, vanuste ja muude oluliste andmetega. Nõue naise ja laste andmete esitamiseks nähtub ka „Juhatuskirjast Eesti kodakondsusesse astumise kohta“(edaspidi „juhatuskiri“), mille kohaselt pidid opteerimise teadaandele olema lisatud nõutavad dokumendid või nende kinnitatud ärakirjad. Vanemate dokumendil pidid olema ära märgitud kõik alla 18-aastased lapsed ja nende vanus, kes koos vanematega Eestisse lähevad. Kui lapsed ei olnud vanemate dokumendile kantud, pidi võtma kompetentsest ametiasutusest tunnistuse, et need lapsed tõesti on nende vanemate lapsed. Naise ühesminekuks mehega pidi mehe dokumendil olema naise nimi või naise dokumendil mehe täielik nimi – selle puudumisel pidi võtma kompetentsest ametiasutusest dokumendi, mis näitas, et opteerija tõesti on selle mehe naine. 11.09.1920.a. J.K.i poolt Petrogradi Linna Nõukogule esitatud teadaandel Eesti Vabariigi kodanikuks tunnistamise kohta on ta väljale, kuhu tuli märkida naise ja laste nimed ning vanus, märkinud perekonnaseisuks „üksik“, küsimuslehele aga „pois mees“. Kuna J.K. ei esitanud opteerimisel oma poja L.K.i andmeid, ei kuulunud L.K. koos isaga opteerijate hulka. Sellele viitab ka asjaolu, et Eesti Riigiarhiivist ei leitud andmeid L.R.i ja tema poja L.i kohta. Puuduvad andmed, et L.K. oleks hiljem Eesti kodakondsuse saanud. Seega ei ole ka L.K. omandanud Eesti kodakondsust sünniga oma isa L.K.i kaudu ja T.B. oma ema L.K. kaudu. KOHTU PÕHJENDUSED Kuigi vormistatud kirjana, on vaidlustatud dokument haldusakt. Seda, kas tegemist on haldusakti või toiminguga, saab kindlaks teha dokumendi sisu järgi. Haldusakti sisuks on üksikjuhtumi õiguslik reguleerimine, millega on tegemist ka soodustava haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest keeldumise korral. Kõnealuse kirjaga on keeldutud kaebajatele Eesti kodaniku passi väljaandmisest. KKS § 2 lg 1 kohaselt omandatakse Eesti kodakondsus sünniga või saadakse naturalisatsiooni korras. Selleks, et laps omandaks sündimisel kodakondsuse, peab vähemalt üks tema vanematest lapse sünni hetkel olema Eesti kodakondsuses. Kaebajate väited, et nad omandasid Eesti kodakondsuse sünniga oma isa ja vanaisa L.K.i kaudu, ei ole asja kohtulikul arutamisel tõendamist leidnud. Rahulepingu § 4 läbiviimise korra(tl 33) p 3 sätestab, et „Avalduse juurde peavad olema lisatud andmed vanuse kohta, perekonnaseisu kohta koos kõigi perekonnaliikmete nimede ja vanustega, kes on arvatud opteerimisse, elukoha kohta. Peale selle koos avaldusega peavad olema andmed tegevuslaadi, teenistuse ja peamiste sissetulekute allikate kohta nii opteerimise avalduse esitaja kui tema perekonnaliikmete kohta.“ Sama punkti märkus 2 kohaselt võisid Eesti kodakondsusega isikute abikaasad, kes elasid Venemaa piirides, esitada enda ja oma kuni 18-aastaste laste kohta avaldused kubermangu täidesaatvale komiteele Venemaal passi saamiseks, esitades avalduses nõutavad andmed oma palve kinnitamiseks. Nende isikute nimekiri edastati Eesti Valitsusele kontrollimiseks ning kui avalduses esitatud asjaolud leidsid kinnitust, väljastati avalduste esitajatele välismaalaste passid. Ka juhatuskiri nõudis kõigi koos vanematega Eestisse minevate alla 18-aastaste laste ülestähendamist(koos vanuse äramärkimisega) vanemate dokumendil või tõendamist, et need lapsed on tõesti nende vanemate lapsed; naise puhul pidi mehe dokumendil olema märgitud naise nimi või naise dokumendil mehe nimi või esitatud tõend, et opteerija tõesti selle mehe naine on. Seega on alusetud kaebaja väited, et nõue märkida avaldusel naise ja laste andmed oli formaalne ning et L.K. sai kodakondsuse isa järgi automaatselt. Rahulepingu § 4, selle läbiviimise korra ja juhatuskirja alusel said Eesti kodakondsuse ainult need alla 18-aastased lapsed, kes olid ära märgitud oma Venemaa territooriumil elavate Eesti soost vanemate enne 16.02.1921.a. esitatud opteerimisavaldustel Eesti kodakondsuse saamiseks ja Eestisse ümberasumiseks ning kelle puhul oli tõendatud, et nad on tõesti nende vanemate lapsed. J.K. ei ole oma avaldusele(teadaandele) ega küsimuslehele märkinud naist ega lapsi, vaid on kirjutanud, et on üksik ja poissmees. Eesti Vabariigi Välisministeeriumi Kontroll-opteerimise komisjoni Petrogradi osakonna 11.10.1920.a. dokumendist nr 11083 nähtuvalt on J.K. võetud kodakondsusse üksi, dokumendil olevad read naise ja laste nimede jaoks on läbi kriipsutatud. See tähendab, et L.K. ei saanud koos J.K.iga Eesti kodakondsust. Samuti puuduvad andmed, et L.K. oleks Eesti kodakondsuse omandanud hiljem. KMA on õigesti järeldanud, et L.K. sünni hetkel ei olnud tema isa Eesti kodakondsuses ning T.B. sünni hetkel ei olnud tema ema Eesti kodakondsuses, mistõttu pole kaebajad omandanud sünniga Eesti kodakondsust. ITDS § 10 kohaselt antakse isikut tõendav dokument välja üksnes ITDS-s sätestatud alustel. Sama seaduse § 12 lg 1 järgi keeldutakse dokumendi väljaandmisest, kui selleks puudub seadusest tulenev alus. ITDS §-s 21 on sätestatud Eesti kodaniku passi väljaandmise alus – see antakse riigipiiri ületamiseks ainult Eesti kodanikule. Kuna kaebajad ei ole Eesti kodanikud, on KMA keeldumine neile Eesti kodaniku passi väljastamisest õiguspärane. Kohtunik: D.Maastik