KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse avalikult teatavaks 08.mai 2006. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-05-6333 (endine nr 2/32-13496/05 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hagi J.M vastu 7 930,16 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, Jõe 3, Tallinn) Hageja esindaja: S.E (AS Julianuse Inkasso Agentuur, registrikood 10686553, Jõe 3, 10151 Tallinn) Kostja: J.M esindajad Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Kohtuotsuse resolutsioon 1. Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi J.M vastu 7 930,16 krooni väljamõistmiseks. 2. Välja mõista J.Mlt 7 930,16 (seitse tuhat üheksasada kolmkümmend kr ja 16
- s)krooni ja menetluskulu 956,51 (üheksasada viiskümmend kuus kr ja 51
- s)krooni OÜ Aktiva Finants kasuks. 4. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS Tele2Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) kostjaga 14.11.2000 lepingu, mille kohaselt hageja kohustus kostjale pakkuma telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade/teenuste eest tasuma vastavalt esitatud arvetele regulaarselt ja õigeaegselt. Kostja võlgneb 16.06.2002 seisuga AS-le Tele2Eesti 3 965,08 krooni. Allkirjaga lepingul kinnitas kostja, et kohustub täitma ka lepingu lahutamatuks lisaks oleva QGSM mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi. Kostja kohustus arved tasuma 15 päeva jooksul esitamisest. Tasumisega viivitamise korral kohustus kostja tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Viivist on arvestatud 0,15% ka perioodi eest, mil üldtingimuste järgi oli viivise suuruseks 0,5%. AS Tele2Eesti loovutas nõude hagejale. Kostja võlgnevus on 3 965,08 krooni ja viivis 1096 päeva eest 6 518,59 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 3 965,08 krooni ja viivise põhivõlaga võrdses suuruses - 3 965,08 krooni, kokku 7 930,16 krooni TsK § 173 lg 1, § 174, § 191 lg 1, § 192, § 222 lg 1, § 230 lg 1 alusel. Kohtukuluna palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 560 krooni suuruses ja õigusabi eest 396,51 krooni. 13.02.2006 avalduses märgib hageja, et kostja võttis lepingu sõlmimisega endale kohustuse maksta osutatud teenuste eest. Kostja tasus temale osutatud teenuste eest osaliselt. Hageja saatis kostjale arved lepingus märgitud aadressil. Seoses lepingu tingimuste rikkumisega lõpetas hageja kostjaga lepingu. Üldtingimuste p 7.12 järgi on hagejal õigus nõuda kuumakseid kuni lepingu tähtaja lõpuni. Eestis pakuvad kõik mobiiltelefonivõrguoperaatorid teenust krediidipõhimõttel. Klientide huve arvestades on tavapärane, et kõik operaatorid võimaldavad klientidel tarbida teenust ka üle krediidilimiidi enne kui piiratakse või peatatakse mobiilside. Sellega võtavad operaatorid suuremaid rahalisi riske arve võimaliku õigeaegse laekumise osas, samas on kliendid kohustatud tasuma tarbitud teenuste eest, mis ületavad limiidisummat. Asjaolu, et hageja võimaldas kostjal kasutada lepingus märgitust suuremas ulatuses krediiti, ei anna kostjale õigust tarbitud teenuste eest tasumata jätta. Kostja vastuväited Kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja märgib, et krediidilimiit oli 400 krooni, arve esitati 3 965 krooni kohta. Lepingut sõlmides sai hageja suulise kinnituse, et limiit ei ületa 400 krooni, kui siis õige pisut. Kohtu põhjendused Kohus määras asjas kirjaliku menetluse 07.03.2006 kohtumäärusega juhindudes TsMS § 405 lg 1. Määruses andis kohus pooltele tähtaja kõigi asjas tähtsust omavate dokumentide ja taotluste esitamiseks ning selgitas TsMS § 405 2.lõiget. Pooled said kohtumääruse kätte, mida tõendavad väljastusteated. Taotlusi ja tõendeid pooled kohtule ei esitanud. 13.02.2006 avalduses teatas hageja, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja ei vaidlustanud asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hagi aluseks olevate asjaolude tekkimise ajal kehtinud TsK § 173 lg 1 sätestas, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. TsK § 231 lg 1 kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Pooled leppisid viivise suuruses kokku, mistõttu viivise väljamõistmisel kuulub kohaldamisele kokkulepitud suurus. Lepingule alla kirjutades võttis kostja endale kohustuse maksta talle osutatud teenuste eest. Võetud kohustuse jättis kostja arveid mittetasudes täitmata. Vastupidist ei ole kostja tõendanud. Vastus, mille kostja kohtule esitas, on paljasõnaline ega põhjenda hagi 2 mittetunnistamist. Viidatud TsK sätetest juhindudes ja ülalmärgitud põhjendustel tuleb hagi 7 930,16 krooni väljamõistmiseks rahuldada. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus rahuldas hageja nõude 7 930,16 krooni suuruses. Juhindudes TsMS § 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud kostjalt välja mõista. Hageja kohtukuluks, mille väljamõistmist ta taotleb, on riigilõiv 560 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel ja õigusabi kulu 396,51, mis vastab TsMS § 61 lg 1 p 1 kehtestatud 5%-le hagi rahuldatud osast. T. Hiiuväin kohtunik 3