Obsah (6)

§ 136§ 61§ 21§ 49§ 50§ 60

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse tegemise aeg ja koht Kohus Kohtunik 2-06-267 14.juuni 2006, Narva kohtumaja Kohtuasi Anatoli Uustallo hagi Nonna Barbakar vastu elatise suuruse

§ 136

lg 2 kohaselt huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta elatise suurust ja elatise välja mõista käesoleva seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates.

§ 61

lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

§ 61lg 5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.

lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Juhindudes TsMS § 4, 60, 147,

§ 21

, 61, 136 palub hageja kohut muuta hagejalt sissenõutava elatise suurus Nonna Barbakar kasuks tütre Alina, sünd. …a, ülalpidamiseks ja määrata elatise suuruseks 750 krooni igakuiselt hagiavalduse kohtule esitamise päevast alates. Kohtukulud palub hageja jätta poolte endi kanda. Kohtuistungil jäi hageja ja hageja lepinguline esindaja oma nõude juurde, paludes kohut vähendada elatise suurust kuni 750 krooni kuus. Ta selgitas, et tal on kinnistu – maja, garaaž, aed, sauna, krunt 2902 ruutmeetrit; sõiduauto BMW

1. Tema omandis oli korter Sillamäe linnas, mille ta müüs augustis 2003.a. Ta võttis maja ostmiseks Hansapangas laenu kuni 2012 aastani, igakuine summa on 1500 krooni. Tema abikaasa on eesti keele õpetaja, ei tööta, ta on lapsehoolduspuhkusel. Kostja vastus Kohtule esitatud kirjaliku vastuse kohaselt ei ole kostja hagiavaldusega nõus. Kostja väidab, et tema ülalpidamisel on tütar Alina, sünd. …a, ning kostja töötab üksi ja saab miinimumpalka. Kostja oma vastuses hagiavaldusele märkis, et hageja naise Kadrin Uustallo tütre Elise, sünd. 25.08.1991.a, peab tema isa Vladimir Georg Uustallo ülal. Kostja palub muuta hagejalt sissenõutava elatise suurust Nonna Barbakar kasuks tütre Alina, sünd. …, ülalpidamiseks ja määrata elatise suuruseks 1500 krooni igakuiselt. Kohtuistungil kostja hagiavalduse ei tunnistanud. Ta on nõus, et elatise suurust tuleb muuta, kuid ei ole nõus hageja nõutud summaga. Tema kasvatab last üksinda, laps elab temaga koos. Tütar Alina on tihti haige. Ta õpib
2. klassis. Kostja palus jätta elatise suuruseks miinimumsuurus -1500 krooni kuus. Tal on kinnistu – maja Vaivara külas. Kohtu seisukoht Kohus, ära kuulanud poolte seletused ja uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 kohaselt loeb kohus tõendiks ka poole seletuse. Perekonnaseaduse (edaspidi:

) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed (

§ 49

). Vastavalt

§ 50lõikele 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma.

Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60

lg 1).

§ 136

kohaselt enne selle seaduse jõustumist kohtuotsusega väljamõistetud alimente (elatist) nõutakse sisse kohtuotsuses märgitud suuruses. Huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja mõista käesoleva seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates. Perekonnaseadus jõustus 1995.aasta 1.jaanuaril. Sillamäe Linnakohtu 17.11.1994.a otsusega oli Anatoli Uustalolt (Barbakarilt) välja mõistetud elatis Nonna Barbakar kasuks alates 17.11.1994.a kuni tütre Alina, kes on sündinud ….a, täisealisuseni, s.o kuni 23.07.2008.a ¼ osas töötasust (sissetulekust) kuus.

§ 61

lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse huvidest. Vastavalt

§ 61

lg 4 igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2006.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1500 krooni.

§ 61lg 5 järgi kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva parahrahvi 4.

lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja ülalpidamisel on 3 last (Alina sünd. 23.07.1990.a., 21.08.2002.a., 27.08.2004.a.). Kulutuste põhjendatuse ja suuruse osas on sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004 a oktoobris lepingulise uurimistöö teemal“ Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kirjutanud emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kes on võrrelnud ja analüüsinud kulutusi lapsele. Ülalpidamiskulude arvestuses on autor jõudnud järeldusele, et vanusegruppi puhul 0-6 aastat on laps maal ühe kuu keskmine ülalpidamiskulu 1871 krooni, 14-19 aastat on linnalapse ühe kuu keskmine ülalpidamiskulu 3210 krooni. Tegemist on miinimum elatisega. Hageja on töövõimeline, saab töötada ning ülal pidada oma last. Vastavalt töölepingu nr 1379 on hageja põhipalk 5900 krooni kuus. Hageja keskmine brotto töötasu on 7070 krooni. 1500 krooni x3 last = 4500 krooni - lapse ülalpidamisele. 7070-4500=2570 krooni. Hageja abikaasa saab peretoetust 2100 krooni ning täiendavaid sissetulekuid (konto väljavõte alusel). Järjelikult, elatise väljamõistmisel suuruses 1500 krooni Alina ülalpidamiseks, teised lapsed ei osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja saab minimaalpalga. Kohus ei leidnud alust jätta elatis välja mõistmata või selle suurust vähendada. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist. Kohus leiab, et Alina vajadused on tõendatud kostja seletustega, mida kinnitab ja toetab ka eelpool nimetatud uurimistöö. Seetõttu on hageja nõue elatise väljamõistmises igakuuliselt summas 750 krooni ei ole põhjendatud ja seadusele vastukäiv. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Laps elab kostja juures. Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus juhindub Perekonnaseaduse (

) § 49,§ 50 lg 1, § 60 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, 5, § 136, TsMS §§ 162 lg 1, 164 lg 1, 434-436, 440-442, 452, 468 lg 1 p 1. Natalja Losevtsova Kohtunik