3-05-729 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number 9.juuni 2006, Tallinn Haldusasi M.J.´i kaebus

§ 26lg 5 on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) §-ga 11 ja 12. Kar

RS § 25 lg 1 p 1 paneb isikud ebavõrdsesse olukorda tulenevalt nende varanduslikust seisundist. Kaebajal puudusid vahendid rahatrahvi koheseks tasumiseks. Samuti pikendab karistuse kustumise aega ebaloomulikult KarRS § 26 lg 5, põhjustades sellega oluliselt raskemaid tagajärgi isikutele, kes rahatrahvi koheselt ei tasu. Kaebaja ei leia karistuse kustumise sellisele regulatsioonile ühtegi mõistlikku põhjendust, mistõttu on seisukohal, et eelviidatud KarRS sätted ei vasta vajalikkuse ja proportsionaalsuse nõudele. Kaebaja taotleb KarsRS §

§ 26lg 5 kohaldamata jätmist ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist.

Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kaebajal on alates 2002.aastast 14 liiklusalast rikkumist, nendest kehtivaid rikkumisi 15, kiiruseületamisi 4 ja LS § 74 17 rikkumisi

1. Seega on juhtimisõigus õigesti peatatud 24 kuuks. Kaebus ei olnud esitatud tähtaegselt, kuna väärteootsused on kaebaja kätte saanud ja oleks pidanud teadma, et sellele järgneb juhtimisõiguse peatamine. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja juhtimisõiguse peatamise aluseks olid: 22.10.2002 toime pandud LS § 7422 lg 2 kohane liiklusalane väärtegu (lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis), otsus 07.12.2002, täitmine 17.05.2004; 08.05.2003 toime pandud LS § 7422 lg 2 kohane liiklusalane väärtegu, otsus jõustus 24.05.2003, täitmine 24.05.2004; 08.09.2003 toime pandud LS § 7417 kohane väärtegu (liiklusnõuete rikkumine, kui sellega kaasnes varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tekitatud tervisekahju), otsus jõustus 23.10.2003, täitmise kohta andmed puuduvad; 02.10.2003 toime pandud LS 7422 lg 2 kohane liiklusalane väärtegu, otsus jõustus 18.10.2003, täitmine 18.05.2004; 11.10.2003 toime pandud LS § 7422 lg 2 kohane liiklusalane väärtegu, otsus jõustus 27.10.2003, täitmine 24.05.2004; 01.04.2005 toime pandud LS § 7417 kohane väärtegu, otsus jõustus 03.06.
2. LS § 413 lg 8 (kehtis kuni 01.10.2005) sätestas, et neljandat või enamat korda LS või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise korral, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kui LS või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, peatab loa väljaandnud asutus juhtimisõiguse 24 kuuks. LS § 413 lg 8 sõnastuse kohaselt, selle sätte kohaldamiseks omab tähendust mitte liiklusalaste rikkumiste eest määratud karistuste üldine arv, vaid selliste rikkumiste arv, mille puhul on 2 võimalik juhtimisõigust peatada (vt Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 25.04.2005 otsus haldusasjas nr 2-3/565/05). See tähendab, et LS § 413 lg 8 rakendatakse juhul, kui isikul on neli või enam kehtivat karistust selliste liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise eest, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Kaebaja juhtimisõiguse peatamisel ei saanud aluseks võtta 22.10.2002 toime pandud rikkumist, kuna selle eest üksikuna juhtimisõigust peatada ei saanud. Samas oli kaebajal 09.06.2005 seisuga selliseid kehtivaid liiklusseaduse nõuete rikkumisi (08.05.2003 – teistkordne kiiruse ületamine, LS § 7422 lg 2; 02.10.2003 kolmas LS 7422 lg 2 rikkumine; 11.10.2003 neljas 7422 lg 2 rikkumine ning 01.04.2005 teistkordne LS 7417 rikkumine), mille eest sai juhtimisõiguse peatada neli. Seega kohaldas vastustaja õigesti otsuse tegemise ajal LS § 41 3 lg-t
3. Kohaldatud norm ei nõua, et tegemist oleks üheliigiliste rikkumistega (nt kiiruse ületamisega), vaid ükskõik millise liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisega, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Seega kaevatav otsus käsitletud põhjendusel tühistamisele ei kuulu. Samuti ei pea kohus põhjendatuks kaebaja väidet KarRS §

§ 26lg 5 põhiseadusele mittevastavusest.

Kuigi kaevatava otsusega on kaebaja suhtes otseselt kohaldatud liiklusseaduse sätteid, eeldab LS § 41 3 lg 8 kohaldamine asjaolu tuvastamist, kas karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Seega on tegemist asjassepuutuvate sätetega. KarRS § 25 lg 1 p 1 kohaselt kustutatakse karistusandmed karistusregistrist, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Sama seaduse § 26 lg 5 kohaselt kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kaebaja puhul on märgitud sätted toonud kaasa ebavõrdse kohtlemise ja pikendanud ebamõistlikult karistuse kustumist tuues kaasa vastuolu PS § 11 sätestatud põhimõttega. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Kohus on seisukohal, et kaebaja puhul tõi karistusandmete mittekustumise kaasa kaebaja enda tegevus ning kaebaja ei tõendanud rahaliste vahendite puudumist. Kaebaja poolt on rikkumised toime pandud sellise tihedusega, et ka rahatrahvi kohene tasumine ei oleks kaasa toonud eelnevate rikkumiste kustumist uute toimepanemise ajaks. Kaebaja esindaja kohtuistungil esitatud põhjendus, et kaebajal oli rikkumisi nii palju, et ta kaotas ülevaate ei ole mingi arvestatav õigustus. Kaebaja väite raske majandusliku olukorra kohta lükkab ümber tema enda tegevus – jätkuv mootorsõiduki kasutamine ja uute rikkumiste toimepanemine. Samuti on kaebaja äriregistri avalike andmete kohaselt mitme äriühingu osanik ja CCR Projekt OÜ juhataja, mistõttu tema väited rahaliste vahendite puudumisest ei ole usutavad. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.03.2003 lahendis nr 3-1-1-31-03 leiti, et KarRS § 26 lg 5 reguleerib nende isikute karistusandmete kustutamise tähtaega, kes panevad enne andmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väär- või kuriteo. Sellisel juhul andmete kustutamise 3 tähtaeg katkeb. Tähtaega arvestatakse viimase kuriteo (väärteo) eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. KarRS § 26 lg 5 ei reguleeri isikute karistusandmete kustutamise tähtaega nende majanduslikust olukorrast sõltuvalt. Ka kaebaja esindaja möönis kohtuistungil, et KarRS §

§ 26lg 5 omavad preventiivset toimet.

Viidatud sätete eesmärgiks on seega õiguskorra kaitse ning isikute mõjutamine rikkumistest hoiduma. Seadusandjal on sel viisil võimalik kujundada riigi karistuspoliitikat ja mõjutada õigusvastast käitumist. Seega ei ole alust väitel, et kõnealustel sätetel puudub legitiimne eesmärk, need ei ole vajalikud või on õigusi moonutavad. Eeltoodud põhjendustel ei pea kohus kaebaja HKMS § 25 lg 5 alusel esitatud taotluse rahuldamist võimalikuks. Samuti ei nõustu kohus kaebaja väitega, et seoses 16.06.2005 Riigikogu poolt vastu võetud Väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seadusega (edaspidi Muutmise seadus; kehtiv alates 01.10.2005), millega nähti ette juhtimisõiguse äravõtmine kui lisakaristus süüteo eest ning tunnistati kehtetuks LS §-i 413 on karistused võrreldes olukorraga enne 01.10.2005 (mil juhtimisõiguse peatamist sai Riigikohtu seisukohale tugunedes käsitleda olemuselt samuti karistusena) oluliselt leebemad ning kaebaja suhtes tuleks kohaldada kergemat karistust. Ainuüksi asjaolu tõttu, et enne 01.10.2005 peatati juhtimisõigus haldusaktiga, mis ei avaldanud mõju isiku karistatuse seisukohast ja peale märgitud kuupäeva on tegemist karistusotsusega (juhtimisõiguse äravõtmine), ei saa pidada uut regulatsiooni leebemaks. Sama nähtub seaduseelnõu seletuskirjast (584 SE I): „…Kuna juhtimisõiguse äravõtmisele laienevad karistusõiguse üldpõhimõtted, muutub seadusemuudatuse jõustumisel liiklusväärtegude toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega karistatud juhtide olukord raskemaks. Näiteks pikeneb väärteo eest mõistetud karistatuse kustumise aeg ning meie seadusandluses kaasnevad karistatuse olemasoluga mitmed olulised piirangud.“ Kehtiva liiklusseaduse § 74 22 lg kohaselt mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Sama paragrahvi lõige 4 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Seega võib kehtiva seaduse kohaselt kaasneda iga sõidukiiruse ületamisega (21 kuni 40 kilomeetrit tunnis) lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine kuni kolmeks kuuks, mida saab varasema regulatsiooniga võrreldes pidada pigem raskemaid tagajärgi kaasa toovaks. Kaevatav haldusakt kuulub siiski tühistamisele osaliselt, tulenevalt Muutmise seaduse § 773 lg-st 4, mille kohaselt isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud pikemaks ajaks kui kaheteistkümneks kuuks enne 2005.aasta 1.oktoobrit kehtinud liiklusseaduse § 413 alusel, loetakse juhtimisõigus peatatuks kaheteistkümneks kuuks otsuses märgitud tähtajast alates. Seega tuleb HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel tühistada ARK-i 09.06.2005 otsus nr 4604 osas, millega kaebaja juhtimisõigus peatati kauemaks kui 12 kuuks. Muutmise seaduse § 773 lg 4 kohaselt arvestatakse 12-kuulist tähtaega otsuses märgitud tähtajast alates. Eeltoodu ei tähenda, et peale 09.06.2006 ei ole otsuse täitmine võimalik. Rakendussäte ei reguleeri enne 01.10.2005 tehtud ARK-i otsuste kehtivust ega välista nende täitmist, vaid sätestab juhtimisõiguse peatamise maksimaalse tähtaja (12 kuud). Kohtumääruse alusel on vaidlustatud haldusakti kehtivus peatatud kuni lahendi jõustumiseni käesolevas asjas, st, et peale lahendi jõustumist (kui apellatsioonkaebust ei esitata või lahend jääb kõrgema astme kohtutes jõusse) haldusakti täitmist jätkatakse. Kaebaja on asjas kandnud kohtukulu riigilõivu näol summas 10 krooni (maksekorraldus, tlk 9). HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti ning HKMS § 93 lg 1 kohaselt mõistetakse välja kantud kohtukulud poolele, kelle kasuks kohtuotsus tehti. 4 HKMS § 83 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, asja läbivaatamise kulud ja kautsjon. Kuna kohus rahuldab kaebuse osaliselt, tuleb kohtukulu väljamõistmisel lähtuda HKMS § 93 lg-st 3 ning riigilõiv kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele kaebuse rahuldatud osaga proportsionaalselt, so summas 5 krooni. Kristina Maimann kohtunik 5