) § 8 kohaselt kohtutäitur on kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks.
lg l kohaselt kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid.
lg 2 kohaselt täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks. Võlgnik tunnistab, et täitmisteate koos kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega on kätte saanud 03.04.2006.a. Seoses sellega võib väita, et täitemenetlus on algatatud. Kohtutäituril ei ole õigust algatatud täitemenetlust peatada. Täitemenetluse peatamist reguleerib
Seoses sellega puudub alus täitemenetluse peatamiseks.
kohaselt kohtutäitur võib täitetoimingu edasi lükata sissenõudja avalduse või kohtu vastava lahendi alusel. Sellist kohtuotsust või sissenõudja avaldust kohtutäituril ei ole. Puudub ka edasilükkamise alus. Kriminaalmenetluse kulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmise korda reguleerib
, mis omakorda viitab
§-le 205 lg 1, mille kohaselt nõude summa tasutakse tervikuna, kui kohus ei ole mõistnud rahalise karistuse tasumist ositi. Kohtutäitur annab võlgnikule rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 60 päeva ega pikem kui 90 päeva. Võlgnikule on vabatahtlikuks täitmiseks antud 60 päeva, mis on kooskõlas nimetatud normiga.
samuti viitab
§-le 207, mille lõige 1 sätestab järgmist: täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Seoses sellega kohtutäitur on kohustatud võimalusel viivitamatult tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, et vältida täitedokumendi aegumist KarS § 82 sätestatud tähtaja jooksul, ning sissenõudjale varalist kahju tekitamist. Kohtutäituri seaduse (edaspidi KTS) §21 lg l kohaselt kohtutäituri ametitoiming on tasuline. KTS § 22 lg l kohaselt kohtutäituri tasu koosneb täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust. Kohtutäituri põhitasu määr kehtestatakse kas rahalise nõude suurusest või täitetoimingu sisust lähtudes või mõlemast lähtudes kindla summana. KTS § 22-1 lg 1 kohaselt kohtutäituri tasu maksma on kohustatud isik (edaspidi võlgnik), kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (täitedokument). Täitedokument on esitatud Deniss Kopõlovi vastu. KTS § 25-11 lg l ja 3 sätestab täitemenetluse alustamise tasu summas 100 krooni: Täitemenetluse alustamise tasu sõltub täitmisteate kättetoimetamise viisist ning katab muu hulgas kohtutäituri täitekulud seoses täitemenetluse alustamisega. Võlgnikult täiendavate täitekulude nõudmine menetluse alustamisel ei ole lubatud. Täitemenetluse alustamise tasu on 100 krooni, kui täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte muul viisil (postiga). KTS § 25-12 kohaselt, kui sissenõude summa on kuni 6000 krooni (antud juhul 5256,30, mis on vähem kui 6000 krooni) kohtutäituri tasu on 1500 krooni. Sellele lisatakse täitemenetluse alustamise tasu summas 100 krooni, ning KTS § 24-2 kohaselt kohtutäituri tasule lisatakse käibemaks (1500+100+ 18%=1888 krooni). Kohtutäituri tasu on arvutatud õigesti. 2 Võlgnikule on selgitatud, et temal on õigus tasuda kohtutäituri tasu pooles ulatuses, kui ta täidab täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul. Eeltoodud lähtudes loeb kohtutäitur Deniss Kopõlovi kaebuse alusetuks ning palub jätta võlgniku kaebuse rahuldamata. Kuna võlgnikule olid kätte toimetatud kõik dokumendid ning kõik need dokumendid vastavad justiitsministri poolt 22.12.2005.a kohtutäiturimäärustikuga (22.12.2005.a. määrus nr 58) kehtestatud vormidele, samas kõikides dokumentides on kõik viited seadustele, mille alusel iga toiming on tehtud, võlgnikul ei pidanud tekkima kahtlust kohtutäituri tasu vastavuses seadustele. Seoses sellega palub kohtutäitur tunnistada kaebuse esitaja pahauskust kaebuse esitamisel ning määrata Deniss Kopõlovile rahatrahvi KTS § 28 korras. 25.05.2006.a Deniss Kopõlov kohtule esitatud vastuses nõustub sellega, et kohtutäitur on alustanud täitemenetluse, kuid täpsustab, et ta kannab karistust kinnipidamisasutuses ning tema finantsasjadega tegeleb vangla finantsosakond, kes reguleerib summade väljamaksmist, kindlaksmääratud protsentide näol kohtukulude ja hagide puhul. Deniss Kopõlov ei oma võimalust kasutada oma isikuarvet täies ulatuses. Seega kohtutäitur A.Krek oleks pidanud saatma oma täitenõude mitte kinnipeetavale, vaid vangla finantsosakonnale ning peale seda teatab vangla kinnipeetavale täitenõudest. Kaebus on esitatud mitte pahausksuse tõttu. Kaebuse esitajal puudub juriidiline haridus ja võimalus tutvuda seadusega, selleks, et täpsustada tekkinud kahtlusi, aga selletagi on arusaadav kohtutäituri tehtud viga. Seaduse järgi arvestab vangla finantsosakond maha 50% kõikidest isiku arvele laekunu summadest nimelt rahaliste nõuete rahuldamiseks, 20% vabanemisfondi ning 30% kinnipeetava isiklikuks kasutamiseks. Saades kohtutäituri nõude mitte finantsosakonnalt vaid otse kohtutäiturilt, luges kaebuse esitaja katseks tungida kallale tema isiklikuks tarbeks mõeldud, milleks on 30% kõikidest laekunud summadest, rahale. Deniss Kopõlov ei ole keeldunud võlanõuete maksmisest, kuid tema ei saa käesoleval ajal teha seda ise. Kaebuse esitaja arvamusel puudub vajadus teda trahvida, kuna ta ei ole pahauskne. Kohtumääruse põhjendused Kohus tutvunud kaebuse ja vastusega kaebusele ning uurinud tsiviilasja toimikus olevad dokumentaalseid tõendeid, leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Alates 01.01.2006.a kehtiva täitemenetluse seadustiku (
) § 217 lg 1 kohaselt lahendab kohtutäitur kaebuse enda tegevusele või otsusele otsusega, millele võib
Alates 01.01.2006.a kehtiva Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 475 lg 1 p 15 ja Täitemenetluse seadustiku § 218 lg 2 kohaselt lahendatakse kaebus kohtutäituri otsuse peale hagita menetluses. Deniss Kopõlov esitas kohtule kaebuse kohtutäitur Andrei Kreki kohtutäituri tasu ebaõige määramise peale. Asja materjalidest nähtub, et kohtutäitur Andrei Kreki menetluses on Tartu Maakohtu 11.01.2006 otsus kriminaalasjas sundraha ja kohtukulude üldsummas 5256,30 krooni sissenõudmiseks. Täitemenetlus Tartu Maakohtu 11.01.2006 otsuse ning Eesti Vabariigi /Kohtute raamatupidamiskeskuse kaudu/ avalduse alusel on algatatud 31.03.2006.a. Tulenevalt 01.01.2006 kehtima hakanud
lg 1 algatatakse täitemenetlus sissenõudja avalduse ning sellele lisatud täitedokumendi alusel.
lg 1 ja 2 kohaselt kui on täidetud täitemenetluse alustamise tingimused, toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate. Täitmisteate vormi kehtestab justiitsminister. Täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks. 3 Võlgnik on täitmisteate kätte saanud, seega täitemenetlus on alanud ning kohtutäituril tekkis kohtutäituri tasu saamise õigus. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja arvamusega et kohtutäituri tasu võib käsitleda lisamaksetena kohtu poolt välja mõistetud kohtukuludele. Kohtutäituri tasu sissenõudmine on sätestatud kohtutäituri seaduse § 21 lg 1, mille kohaselt kohtutäituri ametitoiming on tasuline.
lg 1 kohaselt kohtutäituri tasu koosneb täitemenetluse alustamise tasust ja põhitasust. Kohtutäituri põhitasu määr kehtestatakse kas rahalise nõude suurusest või täitetoimingu sisust lähtudes või mõlemast lähtudes kindla summana. Vastavalt
kohtutäituri tasu maksma on kohustatud isik (edaspidi võlgnik), kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue (täitedokument).
2 lg 1, 2 kohaselt kohtutäituri tasu sissenõudmise alus on tema tehtud kohtutäituri tasu otsus, mis väljastatakse kohustatud isikule koos täitmisteatega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 1 kohaselt rahalise nõude täitmisel muutub täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Antud asjas kohtutäituri tasu on kohustatud maksma võlgnik Deniss Kopõlov, kelle vastu on esitatud täitedokument. Asjaolu, et ta kannab vangistust Tartu Vanglas, ei ole aluseks kohtutäituri tasu maksmisest vabastamiseks, kuna seadus ei näe ette erandit kinnipidamiskohas viibiva võlgniku suhtes. Kaebuse esitaja väide selle kohta, et kohtutäitur ei pea saatma täitmisnõuet kinnipidamiskohas viibivale võlgnikule, vaid otse vangla finantsosakonnale, ei ole õige. Täitedokumendi täitmisel kohtutäitur juhindub täitemenetluse seadustiku sätetest, mille alusel ta saadab täitmisteade võlgnikule, kelleks on antud juhul kaebuse esitaja /
Seega kohus leiab, et Deniss Kopõlovi kaebus kohtutäituri otsuse peale on põhjendamata ning see tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäitur Andrei Kreki palub tunnistada kaebuse esitaja pahauskust kaebuse esitamisel ning määrata Deniss Kopõlovile rahatrahv KTS § 28 korras. Kohtutäituri seaduse § 28 kohaselt kaebuse kohtutäituri tasu ebaõige määramise kohta võib kohustatud isik esitada kohtutäituri büroo asukoha järgsele maakohtule talle kohtutäituri otsuse esitamisest alates ühe kuu jooksul. Kui kohtumenetluses tehtud ja jõustunud otsusega on tõendatud kaebuse esitaja pahausksus kaebuse esitamisel, võib kohtutäitur esitada kohtule taotluse kaebaja trahvimiseks. Kohtu arvamusel Deniss Kopõlovi tegevuses ei esine pahausksuse tunnused. Võlgnik kannab karistust vanglas, seoses sellega on tal piiratud võimalused seadusenõuete välja selgitamiseks ning õigusabi saamiseks. Seega puudub alus võlgniku trahvimiseks. Määrus on tehtud eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 463-466 . /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 4 ERROR: syntaxerror OFFENDING COMMAND: --nostringval-STACK: /Title () /Subject (D:20060622085612) /ModDate () /Keywords (PDFCreator Version 0.8.0) /Creator (D:20060622085612) /CreationDate (anna.malinovska) /Author -mark-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.