2-05-4651/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 12.04.2006.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-4651 (vana nr 2/31-13625/05) Kohtuasi OÜ Aktiva Finants hagi K.Z (endise perekonnanimega T) vastu 8649.34 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised Hageja - OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht Jõe tn 3, Tallinn), hageja esindaja AS Julianus Inkasso Agentuur T.I isikus Kostja - K.Z Asja läbivaatamine Lihtmenetluses Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista K.Zlt 6324,67 (kuus tuhat kolmsada kakskümmend neli krooni ja 67 senti) krooni OÜ Aktiva Finants kasuks. Kohtukulude jaotus
3. Välja mõista K.Zlt menetluskulu 1016,23 (üks tuhat kuusteist krooni ja 23 senti) krooni OÜ Aktiva Finants kasuks.
4. Välja mõista K.Zlt menetluskulu 63.40 (kuuskümmend kolm krooni ja 40 senti) krooni riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017) või arvelduskontole Hansapangas (konto number 221023778606), mõlemal viitenumber
5. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue.
6. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) ja K.Z (endise nimega T) 29.11.1997.a. Q-GSM lepingu, mille kohaselt hageja kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et kohustuvad lisaks lepingule täitma ka lepingu lahutamatuks lisaks olevaid Q-GSM mobiilsideteenuste kasutamise tingimusi (edaspidi Üldtingimusi).
7. Kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitult ei täitnud ja kostja võlg hagejale oli 10.04.1998.a. seisuga 4.324,67 krooni.
8. Kuna vastavalt Üldtingimustele pidi kostja arved tasuma 15 päeva jooksul nende saamisest ja kostja seda ei teinud, arvestab hageja tulenevalt Üldtingimuste VII peatükile lisaks põhivõlale ka viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest.
9. Tele2 Eesti AS loovutas 20.04.2005.a. nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja arvestab kostja võlga seisuga 18.06.2005.a. järgmiselt: põhivõlg 4.324,67 krooni ja viivised 17.021,90 krooni.
10. Tallinna Linnakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt põhivõla summas 4.324,67 krooni ja viiviseid 4.324,67 krooni, s.o. viivised põhivõla ulatuses. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista hageja kohtukulud, mis seisnevad hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivus 700.- krooni ja õigusabikuludes summas 432,47 krooni.
11. Oma nõuet kostja vastu soovis hageja tõendada dokumentaalsete tõendite – poolte vahel sõlmitud Q-GSM lepinguga, Üldtingimustega, lepingu lõpetamise teatega kostjale, teatisega nõude loovutamisest ning hageja võlateatisega kostjale. Kostja seisukoht.
12. Kostja tema vastu esitatud hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud, et poolte vahel oleks leping jõustunud. Kostja väidetel tehti talle küll ettepanek leping sõlmida ja ta maksis ka lepingu sõlmimisel ettemaksu 148.- krooni, kuid leping pidi jõustuma mobiilside avamise hetkel. Ka ei ole kostjale väidetavalt seoses võlgnevusega lepingus näidatud aadressil ühtegi arvet ega teadet saadetud ning hageja pole ka teenuste kasutamist tema poolt tõendanud. Kostja arvab, et asjaolu, et hageja nõuab võlga 7 aastat hiljem, tähendab, et hagejal puudus huvi lepingu täitmise vastu. Kuna hageja ei ole saanud lepingu täitamata jätmisest ilmselgelt mingit kahju, tuleks viiviseid kostja arvates igal juhul vähendada. Kostja väidetel kasvatab ta ka üksi töövõimetut tütart ning kogu tema sissetulek kulub lapse ja tema enda ülalpidamiseks. Kohtuotsuse põhjendused.
13. Kohus tegi 16.veebruaril 2006.a. määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses.
14. Kohus, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele põhivõla ulatuses. Hagetavat viivist peab kohus võimalikuks kostja taotlusel vähendada. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on pooltevahelise õigussuhte ajal ning kuni 30.06.2002 kehtinud TsK § 173 lg 1 ja § 174 mis sätestasid, et kõik kohustused tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ning ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud.
15. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud dokumentaalse tõendiga - AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) ja K.Z (endise nimega T) vahel 29.11.1997.a. lepinguga on tõendatud poolt vahel Q-GSM lepingu sõlmimine nimetatud kuupäeval. Kuna lepingus on kokku lepitud, et telefoniside avatakse 29.11.1997.a. ja Üldtingimuste p 2.
16. kohaselt loetakse leping jõustunuks momendist kui mobiiltelefoniside avatakse, on leping poolte vahel jõustunud. Asjaolu, et telefoniside avati tõendab kostja kiri hagejale
17. juunist 2005.a., mille ta kinnitab, et „mõned kõned ta vist ikka Q GSM lepinguga ostetud telefonilt tegi”.
18. Kohus on seisukohal, et arvete väljastamisest ja saamisest ei teki poolte vahel õigusi ja kohustusi, mistõttu see kostja väide, et ta ei saanud lepingus näidatud aadressil hageja õiguseelnejalt ühtki arvet ega teadet, ei oma vaidluse lahendamisel määravat tähtsust. Pooltevahelise õigussuhte aluseks on poolte vahel sõlmitud leping ja selle alusel kasutatud teenused. Asjaolu, et kostja hageja poolt pakutud teenuseid kasutas on tõendatud hageja poolt täiendavalt esitatud, kuid kostja poolt tasumata arvete koopiatega. Ka see asjaolu, et hageja 7 aasta jooksul kostjalt võlga ei nõudnud, ei vabasta kostjat võla tasumise kohustusest.
19. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kuni 30.06.2002 kehtinud TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 on hageja õigustatud kostjalt nõudma ka viivist tähtaegselt täitmata kohustuste eest. Tulenevalt aga kostja taotlusest vähendada väljamõistetavat viivist põhjusel, et ta kasvatab üksinda alaealist puudega last, peab kohus võimalikuks vähendada väljamõistetavat viivist 2000.- kroonini. Kohtukulud
20. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda kuna kohus otsustab hagi rahuldada. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 700.- krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja § 61 lg 1 p 1 alusel hageja õigusabikulu 316,23 krooni, s o 5 % hagi rahuldatud osast. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 63,40 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk kostjale hagimaterjalide kättetoimetamise kulus. Kohtunik