2-05-7278/1

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 25.04.2006.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas Tsiviilasja number 2-05-7278 (vana nr 2/31-13821/05) Kohtuasi OÜ Aktiva Finants hagi S.Te (endise nimega M) vastu 4956.- krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht Jõe tn 3, Tallinn), hageja esindaja: AS Julianus Inkasso Agentuur S.E isikus Kostja: S.T Asja läbivaatamine Lihtmenetluses Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista S.Telt 4.956.- (neli tuhat üheksasada viiskümmend kuus krooni) krooni OÜ Aktiva Finants kasuks. Kohtukulude jaotus.
3. Välja mõista S.Telt menetluskulu 667,80 (kuussada kuuskümmend seitse krooni ja 80 senti) krooni OÜ Aktiva Finants kasuks.
4. Välja mõista S.Telt menetluskulu 64,30 (kuuskümmend neli krooni ja 30 senti) krooni riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034800017) või arvelduskontole Hansapangas (konto number 221023778606), mõlemal viitenumber
5. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue.
6. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) ja S.T (endise nimega M) 28.08.1998.a. Q-GSM lepingu, mille kohaselt hageja kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et kohustuvad lisaks lepingule täitma ka lepingu lahutamatuks lisaks olevaid Q-GSM mobiilsideteenuste kasutamise tingimusi (edaspidi Üldtingimusi).
7. Kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi kokkulepitult ei täitnud ja kostja võlg hagejale oli 03.03.1999.a. seisuga 2478.- krooni.
8. Kuna vastavalt Üldtingimustele pidi kostja arved tasuma 15 päeva jooksul nende saamisest ja kostja seda ei teinud, arvestab hageja tulenevalt Üldtingimuste VII peatükile lisaks põhivõlale ka viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest.
9. Tele2 Eesti AS loovutas 20.04.2005.a. nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Hageja arvestab kostja võlga seisuga 05.11.2005.a. järgmiselt: põhivõlg 3224,78 krooni ja viivised 8537,95 krooni.
10. Tallinna Linnakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt põhivõla summas 3.224,78 krooni ja viiviseid 3.224,78 krooni, s.o. viivised põhivõla ulatuses. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista hageja kohtukulud, mis seisnevad hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivus 560.- krooni ja õigusabikuludes summas 322,48 krooni. 05.04.2006.a. kohtule laekunud hageja hagi täpsustuses teatab ta, et on ekslikult esitanud hagi ka tagastamata telefoni maksumuse osas ja vähendab selles osas oma nõuet kostja vastu. Seega jääb kostja võlgnevuseks hageja ees 2.478 krooni ja viivised summas 2.478 krooni.
11. Oma nõuet kostja vastu soovis hageja tõendada dokumentaalsete tõendite – poolte vahel sõlmitud Q-GSM lepinguga, Üldtingimustega, lepingu lõpetamise teatega kostjale, teatisega nõude loovutamisest, hageja võlateatisega kostjale, tasumata arvete koopiatega. Kostja seisukoht.
12. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja oli seisukohal, et hageja õiguseeellane lõpetas temaga lepingu ühepoolselt ning vastuolus lepingus kokkulepituga. Üldtingimuste kohaselt oleks võinud hageja talle lepingu üles öelda 25 päevase kirjaliku etteteatamisega, kuid hageja tegi seda varem. Kostja oleks tahtnud lepingut jätkata ja võla viimaste päevade jooksul ära tasuda.
13. Ka leiab kostja, et võla on hageja talle välja arvestanud valesti ja põhinõue koosneb tegelikult osaliselt ka leppetrahvist. Samuti arvab kostja, et hageja nõuab temalt leppetrahvi maksmist korduvalt. Kostja taotleb vähendada talle leppetrahvi seetõttu, et hageja pole kohtusse pöördunud varem ning palub arvestada ka sellega, et ta ei jäänud võlgu pahatahtlikult ning, et ta on lapsehoolduspuhkusel ja tal on 3 alaealist last. Kohtuotsuse põhjendused.
14. Kohus tegi 30.märtsil 2006.a. määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses.
15. Kohus, uurinud kohtu käsutuses olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna poolte vahel sõlmiti leping 28.08.1998.a. on hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks pooltevahelise õigussuhte ajal ning kuni 30.06.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi ( edaspidi TsK ) § 173 lg 1 ja § 174 mis sätestasid, et kõik kohustused tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ning ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud ning mitte võlaõigusseaduses sätestatu nagu ekslikult leidis kostja. .
16. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et Q-GSM leping oli hageja õiguseellase ja kostja vahel sõlmitud. Kohus on seisukohal, et hageja poolt kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid – teade lepingu lõpetamisest ja võlateatis ning kostja kirjalikus vastuses märgitu kinnitavad seda, et leping poolte vahel lõpetati hageja õiguseellase poolt ennetähtaegselt ning põhjusel, et kostjal oli hageja ees tasumata võlg kasutatud teenuste eest. Kohus on seisukohal, et hageja poolt kohtule esitatud ja kostjale saadetud, kuid tasumata arvete koopiad kinnitavad, et kostjal jäi lepingu lõpetamise ajaks tasumata kasutatud teenuste eest 2478.- krooni. Nimetatud summa on põhjendatud kostjalt kohtuotsusega hageja kasuks välja mõista sõltumata kostja vastuväidetest, sest lepingu ülesütlemisest hageja poolt kostja selleks ettenähtud korras ei vaidlustanud. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväited nagu oleks hageja talle võla välja arvestanud valesti ning osa leppetrahvi sisalduks ka põhivõlas, on paljasõnalised ning tõendamata.
17. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kuni 30.06.2002 kehtinud TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 on hageja õigustatud kostjalt nõudma ka viivist põhivõla ulatuses. Kohus leiab, et kostja taotlus vähendada talle leppetrahvi seetõttu, et hageja pole kohtusse pöördunud varem, ei ole põhjendatud. Kohtul puudub alus vähendada väljamõistetavat viivist ka kostja poolt toodud teistel põhjendustel , sest asjaolu, et kostja on käesoleval ajal lapsehoolduspuhkusel ja et tal on 3 alaealist last on kostja poolt tõendamata väited ning see et kostja ei jäänud hagejale võlgu pahatahtlikult ei saa olla viivise vähendamise aluseks TsK § 194 lg 1 sätestatu kohaselt. Kohtukulud
18. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda kuna kohus otsustab hagi rahuldada. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 420.- krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja § 61 lg 1 p 1 alusel hageja õigusabikulu 247,80 krooni, s o 5 % hagi rahuldatud osast. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kohtukuluna 64,30 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk kostjale hagimaterjalide kättetoimetamise kulus. Kohtunik