§-dega 208, 217, 218 ja 222 hageja palub mõista kostjalt välja naiste saabaste maksumus 500 krooni, Tartus tehtud ekspertiisi maksumuse 200 krooni ja Cargobus teenused 39 krooni. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja moraalne kahju summas 500 krooni ja kohtukulud (tl 1-2, 29). KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vastuse kohaselt (tl 22-23) ta hagi ei tunnista, kuna loeb neid põhjendamatuteks. Ekspert Irina Kiseljova OÜ-st Ekspertiisibüroo Nora Kasemaa arvamuse kohaselt tuvastatud defektid ei ole tootmislikud, seega kostja ei pea hagejale hüvitama saabaste maksumust. Hageja teostas ekspertiisi OÜ-s Rento Ekspert, mille järelduste kohaselt defektid on tootmislikud. Kostja ei ole nõus selle järeldusega. MENETLUSE KÄIK JA KOHTUISTUNGID Narva Linnakohtu 05.07.2004 määrusega oli määratud ekspertiis hageja saabaste defektide tekkimise põhjuste kohta (tl 45-46) ja ekspertiisi tegemise tehti ülesandeks eksperdile Helgi Roosimäele (Roosimäe). 21.05.2005 ekspertiisiakti kohaselt (tl 72) esitatud jalatsil olevad vead, mis on nimetatud aktis, on tootmislikku laadi vead. Vead jalatsil ei ole tingitud tema ebaõigest kandmisest. Peale ekspertiisiaktiga tutvumise ja eksperdi ülekuulamise tunnistas kostja hagi varalise kahju summas 500 krooni nõudes ja pakkus hagejale maksta see summa saabaste tagastamise vastu kohtuväliselt. Hageja loobus ettepanekust. Kostja ei ole nõus maksma moraalset kahju, kuna hageja ei põhjendanud seda. 16.05.2006 kohtuistungil palus kostja kajastada otsuses, et peale hagejale saabaste maksumuse tasumist saapad tagastatakse kostjale. Hageja seletas 16.05.2006 kohtuistungil, et moraalne kahju seisneb selles, et nelja aasta jooksul ta pidi väga palju asju tegema, sellega raiskas ta oma aega ja närve. Varem seda asja vaatas läbi kohtunik Kotelnikov, asi oli tema menetluses. Oli temaga kohtuistung, kus ta palus esitada Natalja Pavlova elukoha aadressi ja tema FIE andmed. Hageja pidi selle jaoks sõitma Lääne-Viru Maakohtu Registriosakonda. Aga Registris hagejale ei antud neid andmeid. Hageja tütar käis tossudes talveni. Esialgselt, kui saapad ei olnud heas korras, hageja käis sinna poodi ja N. Pavlova isiklikult lubas uue paari selle asemele. Esmaspäeval pidi hageja tulema sinna kauplusse uue paari järgi, kuid kui ta tuli, kostja esitas ainult ekspertiisiakti. Hageja arvab, et talle ja tema tütrele oli tekitatud moraalne kahju, kuna 4 aasta jooksul hageja närvid on häiritud. Need saapad olid ostetud tütre sünnipäevaks. Kui kostja tagastaks raha või vahetaks saapad uue paari selle asemele, oleks kõik korras, aga ta ei teinudki seda. Hageja oli sunnitud pöörduma kohtusse, sest Pavlova ei tahtnud probleemi lahendada vabatahtlikult. Hageja sai moraalse kahju sellest protsessist. Hageja hindab moraalse kahju summaga 500 krooni. 2
) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt tarbijakaitse seaduse (TKS) § 9 lg 1 kaup peab vastama kehtestatud nõuetele, olema sihipärasel kasutamisel ohutud tarbija elule, tervisele ja varale ning selliste omadustega, mida tarbija tavaliselt õigustatult eeldab. Tarbijale müüdav kaup peab vastama lepingutingimustele võlaõigusseaduses sätestatu kohaselt. Tulenevalt
lg 1 müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.
lg 1 järgi (alates 01.01.2006 kehtivas redaktsioonis) kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt muu müügilepingu kui tarbijale müügi lepingu puhul võib ostja asja lepingutingimustele mittevastavuse puhul nõuda asja asendamist käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses nimetatud juhul üksnes siis, kui asja lepingutingimustele mittevastavuse näol on tegemist olulise lepingurikkumisega. Vastavalt
lg 1 müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tarbijale müügi puhul loetakse müüja oluliseks lepingurikkumiseks ka asja parandamise või asendamisega ostjale põhjendamatute ebamugavuste tekitamist.
lg 1 p 3 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist.
lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. 3
lg-st 1 tuleneb, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ja lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kuna hageja poolt kostjalt ostetud saapad ei saa parandada ega asendada, tuleb mõista kostjalt välja hageja kasuks saabaste maksumus 500 krooni, mis on kahju
MS § 468 lg 1 p 1 kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Tulenevalt TsMS § 289 lg 1 pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist tagastatakse asitõend isikule, kellelt see on saadud või kellele see kuulub, või antakse üle isikule, kelle õigust sellele on kohus tunnistanud, kui kohus ei määra varasemat tagastamist. Kuna hageja kasuks mõistetakse välja saabaste maksumus, tuleb peale kohtuotsuse jõustumist need anda üle kostjale. Kohus leiab, et hageja nõue mittevaralise ehk moraalse kahju hüvitamise nõudes rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Nimetatud õiguse täpsema sisu ja realiseerimise korra eraõigusliku iseloomuga suhetes sätestab võlaõigusseadus.
lg 5 järgi mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
lg 1 tuleneb, et lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Hageja ei ole oma väidete kinnitamiseks esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks asjaolude esinemist, milliste alusel võiks teha järeldusi tema tugevate hingeliste üleelamiste kohta ja mis õigustaksid talle valuraha väljamõistmist. TsMS § 230 lg-st 1 tuleneb, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on esitanud kostja vastu nõude mittevaralise (moraalse) kahju hüvitamiseks, seega peab ta muuhulgas tõendama, et temal esineb õiguslikus mõttes mittevaraline kahju. Nimetatud põhimõtet on rõhutanud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium 12.12.1996 otsuses asjas nr 3-2-1-111-96: moraalse kahju olemasolu peab tõendama hageja. Hageja sõnade kohaselt tema mittevaraline kahju seisneb selles, et ta oli sunnitud pöörduma kohtusse, kuna kostja ei tagastanud talle raha ebakvaliteetse kauba müügi eest; et 4 aasta jooksul hageja närvid on häiritud kohtuprotsessiga, kuna ta peab väga palju asju tegema, sellega raiskas ta oma aega ja närvid; et need saapad olid ostetud tütre sünnipäevaks. Tütar käis tossudes talveni, kuna saapad ei olnud vahetatud. Kui kostja tagastaks raha või vahetaks saabaste uue paari selle asemele, ei peaks hageja pöörduma kohtusse. Varem seda asja läbivaatav kohtunik Kotelnikov nõudis hagejalt registrist andmete esitamist kostja elukoha aadressi ja tema FIE andmed. Selliste andmete saamiseks hageja oli sunnitud sõitma Lääne-Viru Maakohtu Registriosakonda, kuid registris hagejale ei antud neid andmeid. Kohus leiab, et mittevaraline kahju ei hõlma ebamugavusi, mis on seotud nõuete esitamisega kahju põhjustaja vastu. Kostjal oli õigus nõude rahuldamisest keelduda, kuna ta leidis peale esimese eksperdiarvamuse saamist, et tema vastu esitatud nõue ei ole põhjendatud. Kohtud ongi ettenähtud 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.