Obsah (12)

§ 130§ 73§ 102§ 75§ 80§ 81§ 10§ 11§ 13§ 62§ 46§ 60

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 07.06.2006. a Tallinn Haldusasja number 3-06-780 Haldusasi I. OÜ kaebus MTA Põhja maksu- j

§ 130lg 1 p-des 1-5 ettenähtud täitetoimingute osas.

KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT I 1. Kaebuse esitaja suhtes viiakse läbi maksurevisjoni, eirates maksurevisjoni läbiviimise nõudeid ning riivates ülemääraselt kaebuse esitaja õiguskindlust. Vastustaja on juba kontrollinud perioodi, mille kohta korraldus nr 12-2.1/3864 tehti, alustades kontrollmenetlust 16.01.2004 ning tehes 16.05.2005 maksuotsuse nr 15-5/44.

§ 73

lg-s 2 on sätestatud, et revisjon võib hõlmata üht või mitut maksu, üht või mitut maksustamisperioodi või olla piiritletud konkreetsete asjaolude väljaselgitamisega. Seega võib maksurevisjon hõlmata vaid ühe maksu üht maksustamisperioodi või isegi üksnes mõne asjaolu väljaselgitamist. Kaebuse esitaja on seisukohal, et tema suhtes on 09.02.2006 korraldusega alustatud korduvat revisjoni, mis on aga õigusvastane tulenevalt

§ 102lg-st 3.

Võrreldes 16.01.2004 alanud ja 16.05.2005. a maksuotsusega lõppenud kontrolliga on käesoleval juhul kontrolliobjekt sama. 2.

sätestab maksuhaldurile erilised menetlusnõuded. Revisjonist ja selle ulatusest tuleb maksukohustuslasele ette teatada (

§ 75

) ning revisjoni lõpus toimub lõppvestlus (

§ 80

) ja pärast seda koostab revident revisjoniakti, millele maksukohustuslane võib lisada eriarvamuse (

§ 81

). Käesoleval juhul ei ole maksuhaldur kontrollmenetluse toimumisest teatanud kaebuse esitajale ette ega informeerinud selle sisulisest ja ajalisest ulatusest, mistõttu on tegemist

§ 75rikkumisega.

3.

§ 10

lg 3 kohaselt peab maksuhaldur oma ülesandeid täitma võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Vaidlustatava korraldusega jätkub kaebuse esitaja suhtes 16.01.2004. a alustatud (vt Maksu- ja Tolliameti Tallinna tolliinspektuuri 16.01.2004 korraldus nr 16.3-1/429) tollimaksu järelkontrollimenetlus. Rohkem kui 2 aastat kestnud järelkontrollimenetlus on muutunud kaebuse esitajale ülemäära koormavaks. Maksuhaldur rikub kiire ja efektiivse maksumenetluse põhimõtteid. 4. Kaevatava korraldusega nõutakse kahe kontrolltoimingu – suuliste seletuste andmise ja dokumentide esitamise - üheaegset sooritamist, mis on vastuolus põhiseadusliku proportsionaalsuse põhimõttega. Selle kohaselt peab iga kontrolltoiming, sh teabe nõudmine maksumaksjalt, olema sobiv, vajalik ja mõõdupärane. Kui on olemas abinõu, mis rõhub üksikisikut vähem, on aga eesmärgi saavutamiseks vähemalt sama efektiivne kui kõnealune abinõu, siis on viimane Põhiseaduse §-ga 11 vastuolus ja seega keelatud. Proportsionaalsuse nõudega ei ole käesoleval juhul kooskõlas kahe eraldiseisva kontrolltoimingu üheaegne sooritamine, sest soovitud eesmärki (maksu tasumise õigsuse kontroll) on võimalik saavutada ka kaebuse esitajat vähem koormaval viisil või teda vähem piiravate abinõudega. Korraldusest ei selgu, miks viiakse läbi kaks kontrolltoimingut üheaegselt, st ei ole osutatud põhjusele, miks ei piisa ainult ühe kontrolltoimingu läbiviimisest soovitud eesmärgi saavutamiseks. Maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Üksnes vajaduse korral võib revident kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. 2 Korralduses ei ole põhjendatud ega selgitatud vajadust, mis tingib maksumaksja kohustamist ilmuma suuliste seletuste andmiseks maksuhalduri juurde. 5. Kaevatav korraldus on puudulikult motiveeritud. Korralduses on märgitud üksnes korralduse aluseks olevad asjaolud (faktiline alus) ning õiguslik alus. Korralduses puudub täielikult faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline loogiline sidumine. Korraldusest ei selgu: (

1. i)millist (väidetavalt) uut infot on Eesti maksuhaldur saanud Saksa tollivõimude käest; (
2. ii)miks esineb vajadus täiendavalt nõuda teavet, mida maksumaksja on maksuhaldurile varasemalt juba esitanud; (iii) miks on vajalik üheaegselt kahe abinõu – suuliste seletuste andmine ja dokumentide esitamine – kohaldamine kaebuse esitaja suhtes; (
3. iv)miks ei ole maksuhaldur suutnud rohkem kui 2 aasta jooksul välja selgitada kontrollitavaid asjaolusid. 6. Korraldusega kohustatakse kaebuse esitajat esitama teavet ja dokumente – impordi tollideklaratsioonide juurde kuuluvaid kauba sooduspäritolu tõendavaid dokumente ning kaebuse esitaja valduses olevaid eelnimetatud impordi tollideklaratsioonidel deklareeritud toodete sooduspäritolu tõendavaid dokumente 28. veebruaril 2006. a. Kaebuse esitaja arvates on õigusvastane määrata haldusevälisele isikule kohustuste täitmise ajaks akti või toimingu vaidlustamise tähtajast lühem periood. II 7. Isegi juhul, kui arvedeklaratsioonid nr I 135948, I 189089, I 257417 ja I 331174 osutuvad kehtetuks, on võimalik kõnealustele kaupadele kohaldada soodustollitariifi määra. Kaupade sooduspäritolu tõendavad Saksa äriühingule H.L. GmbH-le kaupu tarninud ettevõtjate deklaratsioonid. Kaebuse esitaja arvates saab ja tuleb nimetatud dokumente aktsepteerida kaupade päritolu tuvastamisel, vastavalt Vabakaubandust ja kaubandust puudutavaid küsimusi käsitleva, ühelt poolt Eesti Vabariigi ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse, Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Euroopa Söe- ja Teraseühenduse vahel sõlmitud lepingu protokolli nr 3 ( edaspidi protokoll 3) artiklile 27 ning Euroopa Nõukogu 11. juuni 2001. a määruse nr 1207/2001, millega nähakse ette Euroopa Ühenduse ja teatavate riikide vahelist kaubavahetuse enamsoodustusrežiimi reguleerivate sätete kohaste liikumissertifikaatide EUR.1 väljastamise, kaubaarve deklaratsioonide ja vormide EUR.2 koostamise ning teatavate heakskiidetud eksportija tunnistuste väljastamise kord ning tunnistatakse kehtetuks määrus nr 3351/83, artiklile 4. Kõnealused olulised tõendid tekitavad põhjendatud kahtluse maksuhalduri ja ka Saksa tolli väidete ebaõigsuses. Sellisel juhul peaks aga halduskohus maksuotsuse tühistama ning andma maksuhaldurile uue võimaluse asjaolusid täiendavalt maksumenetluses järelkontrolli raames uurida. 8. Tallinna Halduskohtu 02.11.2005. a kohtuotsusega haldusasjas nr 3-723/2005 rahuldati kaebus ning tühistati Maksu- ja Tolliameti Tallinna tolliinspektuuri 16. mai 2005. a maksuotsus nr 12-5/44 täies ulatuses. Maksuhaldur kohtuotsust ei vaidlustanud ning otsus on tänaseks jõustunud. Kooskõlas HKMS § 97 lg-ga 1 ja § 98 lg-ga 1 on jõustunud kohtulahend täitmiseks kohustuslik protsessiosalistele ning kohtulahend täidetakse pärast jõustumist. Vastustaja ei ole kaevatava maksuotsuse tegemisel Tallinna Halduskohtu poolt tehtud järeldustest ja ettekirjutustest lähtunud. Kaebuse esitajale jääb mulje, et vastustaja ei ole teadlik tema suhtes tehtud kohtulahendist. 9. Euroopa Ühenduse Tolliseadustiku artikli 220 lõike 2 punkti b kohaselt ei tehta järelarvestuskannet, kui: (
4. i)tollimaksu summa kohta ei ole tehtud arvestuskannet tolli vea 3 tõttu; (
5. ii)seda ei oleks olnud võimalik mõistlikult tegutsedes avastada tasumise eest vastutaval isikul; (iii) tasumise eest vastutav isik järgis kõiki kehtivaid sätteid tollideklaratsiooni kohta; ja (
6. iv)tasumise eest vastutav isik toimis heauskselt. Tolli viga seisneb käesoleval juhul eelkõige tegevusetuses. Kõik kõnealuse kaubaga sooritatud toimingud on toimunud nii Eesti kui ka Saksa tolli teadmisel ja nõusolekul ning seda pikema aja jooksul. Kui pädev haldusorgan näeb, et isiku käitumine on vastuolus kehtiva õigusega, on ta kohustatud isikut sellest mõistliku aja jooksul teavitama ning võimaldama tal oma käitumist muuta. Kaebuse esitaja on käitunud heas usus ja mõistliku hoolsusega, mistõttu ta ei saa vastutada tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest. Maksuotsuses sisalduv maksuhalduri seisukoht põhineb väärkontseptsioonil, mille kohaselt tolli enda puuduliku järelevalve eest tuleb vastutusele võtta isik, kes on ise täitnud kõik kehtivad nõuded ja näidanud üles nõuetekohast hoolsust. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Tolliseadustiku, ÜTS ega üldiselt tunnustatud õiguse üldprintsiipide mõttega, sealhulgas võrdse kohtlemise põhimõttega, ei saa olla kooskõlas tõlgendus, mille kohaselt importija suhtes kehtib kõrgendatud vastutuse põhimõte. Käsitletaval juhul puudub kaebuse esitaja käitumises süü, kuna kaupade sissevedamisel kontrolliti piisava ja mõistliku põhjalikkusega kõiki tollieeskirjades nõutavaid dokumente. Importijal kui eraõiguslikul isikul ei ole võimalik tolli tegevust kontrollida. Seega on importijal õigus heas usus eeldada, et talle esitatud nõuetekohaselt vormistatud tollidokument, arvedeklaratsioon ja kaup on tolli poolt kontrollitud ja aktsepteeritud. Vastupidise seisukoha aktsepteerimine tähendaks sisuliselt ettevõtjale ebamõistlikult koormava kohustuse panemist, mille täitmine eraõigusliku isiku poolt ei ole väliskaubandustehingutes tihtipeale võimalik. Maksuhaldur on tõlgendanud põhjendamatult kitsalt ja maksumaksjale kahjulikumas suunas ÜTS art 220 lg 2 punkti b, ära näitamata kitsendava tõlgendamise põhjuseid. Selline kitsendav tõlgendus ei ole kooskõlas maksuõiguses tunnustatud tõlgendusreegliga, mille kohaselt ei ole lubatav seaduse tõlgendamine maksumaksja kahjuks, st maksukoormust suurendavalt. 10. Kaebuse esitaja arvates on Saksa tolli väheütlevate kirjade valguses Eesti tolli järeldused ennatlikud ning vajaksid rahvusvahelise ametiabi raames ülekontrollimist. Maksuhalduri seisukoha aktsepteerimine tähendaks, et Eesti tollivõimud on vabastatud uurimiskohustusest kaupade sooduspäritolu kindlakstegemisel ning sisuliselt on välistatud võimalus hinnata vaidlusaluste kaupade sooduspäritolu kohta esitatud tõendeid. Käesolevas haldusasjas on Eesti toll importiva riigi tollivõimuks. Seega ei saa Saksa tollivõimude järeldused olla Eesti tollile lõplikult siduvad ning seda enam omab tähtsust uurimisprintsiibi (

§ 11

) järgmine ja ärakuulamisõiguse (

§ 13) tagamine vastustaja poolt.

1. Maksuotsus on puudulikult motiveeritud, mis raskendab oluliselt kaebeõiguse adekvaatset ja efektiivset realiseerimist. Maksuotsuse selgitus järelarvestuskande tegemise kohta ei asenda õigusriigile omast haldusakti motiveerimiskohustust; seda enam koormava iseloomuga haldusakti puhul, millega pannakse isikule ajas tagasiulatuvalt maksuvõla tasumise kohustus. Maksuotsusest ei selgu protokolli nr 3 konkreetne tingimus, millele imporditud kaup väidetavalt ei vasta. Kaebuse esitajale ei ole teada, kas ja kuidas ning millistel põhjustel on arvedeklaratsioonid tühistatud ehk teiste sõnadega, sisuliselt võimatu on hinnata, kas arvedeklaratsioonide järelkontrolli- ja tühistamismenetlus on toimunud õiguspäraselt. Kaebuse esitajale ei ole teada, mis põhjustel ei ole Saksamaal või Eestis võimalik tõendada kaupade sooduspäritolu. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitajal raskendatud adekvaatsete vastuväidete esitamine ning efektiivse õiguskaitse teostamine küsimuses, kas arvedeklaratsioonide ja kauba päritolu järelkontroll on toimunud õiguspäraselt. See ei saa aga olla kooskõlas hea halduse õigusriiklike põhimõtetega. 4 VASTUSTAJA SEISUKOHT I
2. Kuigi revisjoni ja üksikjuhtumi kontroll on sarnased, leiab maksuhaldur, et käesoleval juhul on tegemist üksikjuhtumi kontrolliga ning juhib tähelepanu kahe kontrollivormi vahelisele põhilisele erinevusele. Üksikjuhtumi kontrolli käigus kontrollitakse teatud kindlate faktide tõepärasust, samal ajal kui revisjonis kontrollitakse kõiki konkreetsel perioodil toimunud tehinguid. On ilmselge, et tollideklaratsiooni järelkontroll saab toimuda ainult üksikjuhtumi kontrolli vormis, kuna maksuhalduri ülesanne kontrolli läbiviimisel on selgitada, kas deklaratsioonil esitatud andmed vastavad tõele või mitte. Maksuhaldur ei kontrolli samal ajal muid maksustamist mõjutavaid asjaolusid. Sellest lähtuvalt on asjakohatud kaebuses viidatud ja maksuhaldurile etteheidetud

-i sätete rikkumised seoses revisjoni läbiviimisega. II

1. Väär on kaebuse esitaja väide, et OÜ I. poolt ajavahemikus 16.04.2006 – 05.09.2003 Eestisse toodud kaubad omasid sooduspäritolu. Maksuhaldur on maksumenetluse käigus tuvastanud tänu Saksamaa maksuhalduri poolt edastatud kirjale, et Saksa äriühingu H.L. GmbH-l puudub kinnitatud eksportööri õigus protokoll 3 art 21 lg 1 punkti a ja art 22 tähenduses ning tulenevalt eelnevast ei saa Saksamaa toll kinnitada kaupade vastavust Euroopa lepingu protokoll 3 tingimustele.
2. ÜTS art 220 lg 2 punkti b kohaselt ei tehta järelarvestuskannet, kui tasumisele kuuluva tollimaksu summa kohta ei ole tehtud arvestuskannet tolli vea tõttu, mida ei oleks olnud võimalik avastada tasumise eest vastutaval isikul, kes toimis heauskselt ja järgis kõiki kehtivaid sätteid tollideklaratsiooni kohta. Tollil ei olnud võimalik tollideklaratsioonide aktsepteerimise ajal avastada, et kaupadel puudub sooduspäritolu ning selleks oli vajalik teha järelpärimised Saksamaa tollile. Kuna Põhja maksu- ja tollikeskusel puudus kuni Saksa tollilt vastuskirjade saamiseni alus kahelda vaidlusaluste kaupade sooduspäritolus, saab maksuotsus olla tingitud vaid tolli poolt saadud teabest kaupade võimaliku mittesooduspäritolu kohta (ehk uuest faktilisest asjaolust), mitte aga seaduste teistsugusest tõlgendamisest.
3. Seaduse täitmata jätmise korral on maksukohustuslane kas pahatahtlik või hooletu, kindlasti ei ole maksukohustuslane sellisel juhul heauskne. Samuti ei saa sellisel juhul väita, et maksukohustuslane on käitunud mõistliku hoolsusega. Protokoll 3 art 32 lg 1 kohaselt päritolutõendite kontrollimine tagantjärele toimub pisteliselt või siis, kui importiva riigi tollivõimudel tekib põhjendatud kahtlus taoliste dokumentide autentsuse, kõnealuste toodete päritolustaatuse või käesoleva protokolli teiste nõuete täitmise suhtes. Importija peab koos deklaratsiooniga esitama tollile kõik asjaga seotud dokumendid, sh sooduspäritolu tõendavad dokumendid. Asjaolu, et maksukohustuslane ei ole teadlik dokumentide esitamise vajadusest ehk ei ole kursis seadusega ei ole vabanduseks seaduse täitmata jätmiseks.
4. Kaebuse esitaja väide maksuhalduri poolt uurimisprintsiibi rikkumise kohta on alusetu ja põhjendamata. Vastustaja leiab, et hoopis kaebuse esitaja on rikkunud kaasaitamiskohustust. Kaebuse esitaja ei ole suutnud põhjendada, kuidas korralduse täitmine toob kaasa kaebuse esitaja õigusi rikkuvaid tagajärgi. Korralduse õigusvastasuse tuvastamise ning selle tühistamise korral ei ole kaebuse esitaja poolt korralduse alusel antud seletusi ning esitatud 5 dokumente võimalik kasutada edasises maksumenetluses ning nendele kui ebaseaduslikult saadud tõenditele ei saa tugineda uute võimalike toimingute või korralduste tegemisel.
5. Maksuotsus on nii faktiliselt kui ka õiguslikult motiveeritud. Maksuotsuse koostamise põhjuseks on asjaolu, et Saksa toll on oma 26.09.2005.a ja 11.01.2006.a kirjades teatanud, et Saksa ettevõte H.L. GmbH ei oma kinnitatud eksportööri õigust protokolli 3 art 21 lg 1 punkti ja art 22 tähenduses ning lähtuvalt eelnevast ei ole tõendatud kaupade vastavus protokolli 3 tingimustele. Tulenevalt asjaolust, et maksukohustuslane ei täitnud Põhja MTK 09.02.2006.a korraldust seletuste andmiseks ja imporditud kauba sooduspäritolu tõendavate dokumentide esitamiseks, asus maksuhaldur seisukohale, et käesoleval hetkel vaidluse aluseks olevate tollideklaratsioonide alusel Eestisse imporditud kaupadel puuduvad sooduspäritolu tõendavad dokumendid ja seega on maksukohustuslane vääralt kasutanud imporditud kaupade osas sooduspäritolu tingimusi ja madalamaid tollimaksumäärasid. KOHTU PÕHJENDUSED I Kaebus MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse 09.02.2006 korralduse nr. 12-2.1/3864 peale 1.1 Maksu- ja tolliameti poolt läbi viidud kontrolli liigi tuvastamine. Kaebuse esitaja suhtes teostati täiendavat kontrolli tulenevalt Tallinna Halduskohtu 02.11.2006 otsusest haldusasjas 3-723/2005, millega tehti MTA Tallinna tolliinspektuurile (TTI) ettekirjutus asja uueks läbivaatamiseks, lähtudes otsusega tuvastatud asjaoludest. Kohtuotsuses asus kohus seisukohale, et Bremeni Tollipeavalitsuse kiri, millega tuvastati, et H.L. GmbH poolt väljastatud 09.01.03 arvedeklaratsioonil nr. 3383 näidatud kaubad ei täida Protokollis 3 sätestatud nõudeid, on mitmetitõlgendatav, ning selle sisu vajab ülekontrollimist. Kohus asus ühtlasi seisukohale, et TTI ei põhjendanud, miks ta jättis kõrvale kaebuse esitaja poolt haldusmenetluse käigus esitatud tõendid. Lähtudes vaid Bremeni Tollipeavalitsuse kirjast, ei kontrollinud TTI, kas Bremeni Tollipeavalitsus oli juba analüüsinud tõendeid, mis TTI otsuse tegemisel kõrvale jättis. Tulenevalt

(alates 01.01.2006 jõustunud redaktsioonis) § 60 lg-st 1 on maksuhalduril õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet.

§ 62

lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt tema valduses olevate asjade ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Kaevatud korralduses on MTA osundanud, et kontrollima hakatakse arvetedeklaratsioonidega nr 3427 20.02.2003, nr 3503 03.04.2003, nr 160251 13.05.2003, nr 3606 03.07.2003 ja nr 166227 25.08.2003 deklareeritud toodete päritolu seoses kahtlusega nende toodete päritolu koha. Seda kinnitab ka asjaolu, et korraldusega nõuti kaebuse esitajalt impordi tollideklaratsioonide I 77595 05.03.2003, I 135948 16.04.2003, I 189089 23.05.2003, I 257417 11.07.2003, I 331174 05.09.2003 juurde kuuluvate kauba sooduspäritolu tõendavate dokumentide ning kaebuse esitaja valduses olevate eelpool nimetatud impordi tollideklaratsioonidel deklareeritud toodete sooduspäritolu tõendavate dokumentide esitamist. Kohus on seisukohal, et korralduses esitatud nõuded viitavad üksikjuhtumi kontrollile: nõutavate dokumentide loend on konkreetne ning seda ei ole jäetud lahtiseks, korralduses ei ole kirjas üldist nõuet esitada kõiki majandustegevusega seotud dokumente. Kontrolli ei ole laiendatud kõigi I. OÜ maksukohustusega seotud asjaolude väljaselgitamisele, millisel juhul oleks tegemist revisjoniga

§ 73lg 1 tähenduses.

6 Korralduses esitatud nõue on selge ja kooskõlas

§ 62

lõikega 1, mille kohaselt saab maksuhaldur nõuda dokumentide esitamist üksnes maksumenetluses tähendust omava asjaolu kindlakstegemiseks. Seega saab üksikjuhtumiks, mida korraldusest nähtuvalt kontrolliti, pidada eelpool nimetatud tollideklaratsioonide, millega kaebuse esitaja deklareeris kaubad sooduspäritolu omavaiks, õigsuse kontrollimist. 1.2. Maksu- ja tolliameti korralduse õiguslik alus ning põhjendatus. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 2 ja

§ 46

lg 3 p 5 kohaselt tuleb adressaadile kohustusi paneva maksuhalduri haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. MTA on oma 09.02.2006 korralduses nr 12-2.1/3864 juhindunud

§-st 46; § 60 lg-st 1 ja 2; § 62 lg-st 1 ja lg-st 4 ning EÜ Nõukogu määrusest 2913/92/EMÜ art 78 lg-st 2, lisaks tolliseaduse §-st 50. Teabe ja dokumentide nõudmise korralduse faktiline põhjendamine tagab, et maksukohustuslane teab, millised asjaolud maksuhaldurit huvitavad, ning oskab maksuhaldurit nende väljaselgitamisel

§-s 56 sätestatud kaasaaitamiskohustuse täitmiseks abistada. Kaevatavas korralduses on nõutavate dokumentide ning seletuste andmine põhjendatud seoses Saksa tollist saabunud täiendava teabega, et arvetedeklaratsioonidel nr 3427 20.02.2003, nr 3503 03.04.2003, nr 160251 13.05.2003, nr 3606 03.07.2003 ja nr 166227 25.08.2003 deklareeritud toodete päritolu ei ole tõendatud. Seega on korralduses märgitud nii selle andmise õiguslik kui ka faktiline alus. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga selles, nagu oleks korraldus puudulikult motiveeritud. Korralduse faktilisest põhjendusest nähtub piisava selgusega, et Saksa tollist saabunud täiendav teave oli kaebuse esitaja jaoks ebasoodsa sisuga, mistõttu MTA-l tekkis piisav alus nõuda kaebuse esitajalt kaupade sooduspäritolu tõendamiseks omapoolseid selgitusi ja tõendeid. Korralduse faktiline põhjendamine ei kohusta MTA-d Saksa tollist saabunud kirja sisu täht-tähelt edasi andma. Samuti ei pea MTA korraldust andes teadma, kas kaebuse esitajal on lisandunud täiendavaid maksustamise seisukohast tähendust omavaid tõendeid või mitte. Seega ei saa korralduse alusel väita, nagu maksuhaldur oleks maksumaksjalt nõudnud teavet, mida maksumaksja on maksuhaldurile juba kord esitanud. HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga ka selles, nagu oleks kahe kontrollitoimingu üheaegne läbiviimine ebaproportsionaalne ning kaebuse esitajat ülemääraselt rõhuv.

§ 60

lg 1 annab maksuhaldurile vajaduse korral õiguse, kohustada maksukohustuslast või tema esindajat ilmuma teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse. Arvestades Saksa tollilt saabunud uut teavet, oli vajadus kaebuse esitajalt suulise selgituse võtmiseks kohtu arvates olemas. Maksumenetluse seisukohast kõige efektiivsemaks toiminguks saab vaieldamatult pidada maksumaksjalt suuliste selgituste võtmist, mille käigus toimub mõlemapoolne teabevahetus maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Samuti ei saa nõuet, esitada täiendavaid kaupade sooduspäritolu tõendavaid dokumente, pidada kaebuse esitaja huve riivavaks, kuna just kaebuse esitaja huvides oli tõendada kaupade sooduspäritolu. Arvestades koos järgmisi asjaolusid – kontrolliti kas kaebuse esitaja poolt eelpool toodud tollideklaratsioonidega deklareeritud kaup on pärit enamsoodustusrežiimiga riikidest ning selleks nõuti kaebuse esitajalt konkreetselt piiritletud dokumentide esitamist – saab asuda seisukohale, et korraldus oli kooskõlas

§ 60lõigetega 1 ja 2 ning § 62 lõigetega 1 ja 4.

Seega tuleb jätta kaebuse esitaja taotlus korralduse tühistamiseks rahuldamata. II Kaebus MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse 13.04.2006 maksuotsuse nr. 12-5/273 peale 7 2.1. Tollimaksusoodustuste kohaldamise eeldused. Kaebuse esitaja suhtes tehti makseotsus seoses sellega, et ta oli alusetult vormistanud imporditollideklaratsioonid nr. I 135948 16/04/2003, I 189089 23/05/2003, I 257417 11/07/2003 tollimaksusoodustusega, rakendades soodustollitariifimäära. Kaebuse esitaja poolt tollideklaratsioonide esitamise ajal kehtinud tollitariifiseaduse (TTS) § 13 kohaselt rakendatakse välislepingutes sätestatud tollitariifimäära kauba suhtes, mis pärineb riikidest, kellega Eesti Vabariik on sõlminud vastavad välislepingud, sealhulgas kahe- ja mitmepoolsed vabakaubanduslepingud. Euroopa Ühenduste ja Eesti Vabariigi vahelise Ühiskomitee 25.02.1997 otsuse nr 5462/97 „Vabakaubandust ja kaubandust puudutavaid küsimusi käsitleva lepingu ühelt poolt Eesti Vabariigi ja teiselt poolt Euroopa Ühenduse, Euroopa Aatomienergiaühenduse (EAEC) ja Euroopa Söe- ja Terasekoondise vahel protokolli 3 paranduste kohta“ (edaspidi „protokoll 3“) artikli 16 lõike 1 punkti b kohaselt saavad Ühendusest pärinevad tooted importimisel Eestisse ning Eestist pärinevad tooted importimisel Ühendusse lepingu kohaseid soodustusi, kui esitatakse deklaratsioon artikli 21 lõikes 1 sätestatud juhtudel, mille sõnastus on toodu lisas 4 ning mis kirjeldab neid tooteid piisavalt detailselt, võimaldamaks nende kindlakstegemist (edaspidi „arvedeklaratsioon“). Protokolli 3 artikli 21 lõike 1 kohaselt vormistatakse artikli 16 lõike 1 punktis b märgitud arvedeklaratsioon (

1. a)kinnitatud eksportööri poolt vastavalt artiklile 22, või (
2. b)ükskõik millise eksportööri poolt ükskõik millise saadetise jaoks, mis koosneb ühest või enamast osast, mis sisaldavad pärinevaid tooteid koguväärtuses mitte üle 6000 ECU. Protokolli artikli 22 lõikest 1 tulenevalt saab kinnitatud eksportööriks pidada eksportööri, keda eksportiva maa tollivõimud on volitanud vormistama arvetedeklaratsioone sõltumata asjaomaste toodete väärtusest. Eeltoodud sättest tulenevalt peab eksportöör vastava volituse tollivõimudelt taotlema, esitades selleks tollivõime rahuldaval viisil kõik vajalikud tagatised tõestamaks toodete päritolustaatust ja protokolli teiste nõuete täitmist. 2.2 Maksuotsuse tegemise aluseks olev asjaolu. Maksuotsuse tegemisel on MTA tuginenud Saksa tolli 26.09.2005 kirjale nr Z 4215 F – 1158/05-1 ja 11.01.2006 kirjale nr Z 4215 F - 3625/04–1. Viimasena nimetatud kirja punktis 3 kirjutab Saksamaa tolliasutus järgmist: „Täiendus meie 10.10.2005 kirjale nr 10.1-2/3667-3: eksportöör H.L. GmbH, 28197 Bremen puhul ei ole tegemist kinnitatud eksportööriga Euroopa lepingu protokolli 3 art 21 lg 1 punkti a ning art 22 mõistes. Juhul kui tehakse kindlaks formaalsete puuduste olemasolu, siis kaupade materiaalõigusliku päritolu kontrolli, vastavalt Saksamaal kehtivatele rahandusministeeriumi teenistuskirjadele ei toimu.“ Maksuotsuses asub MTA, tuginedes eelpool toodud Saksa tolli kirjadele ning muudele kogutud tõenditele, seisukohale, et impordi tollideklaratsioonidel nr I 135948 16/04/2003, I 189089 23/05/2003, I 257417 11/07/2003, I 331174 05/09/2003 deklareeritud kaubad ei vasta Protokollis 3 sätestatud nõuetele, mistõttu ei saa nad ka Lepingu kohaseid soodustusi ja puudub õiguslik alus kohaldada sooduskäsitlust vastavalt Protokollile 3. Sellest tulenevalt ei ole võimalik rakendada kaubale vabasse ringlusesse lubamise protseduuril soodustollitariifi määra. 8 Maksuotsusest võib järeldada, et Saksa äriühingul H.L. GmbH puudub kinnitatud eksportööri õigus Protokolli 3 artikli 22 lõike 1 punkti a tähenduses ning Saksamaa toll ei saa kinnitada kaupade vastavust Euroopa lepingu protokolli 3 tingimustele. Kohus on seisukohal, et Saksamaa tolli poolt 11.01.2006 saadetud kiri kõrvaldab olulised ebatäpsused, mis olid nende eelnevalt saadetud kirjades. Punktides 1 ja 2 on täpsustatud, et 21.07.2004 ja 14.10.2005 MTA-le saadetud kirjades on viidatud õigusallikas vale ning punktist 3 tuleneb, et eksportöör H.L. GmbH puhul ei ole tegemist kinnitatud eksportööriga Euroopa lepingu protokolli 3 art 21 lg 1 punkti a ning art 22 mõistes. Seega saab asuda seisukohale, et MTA on järginud 02.11.2005 kohtuotsusega tehtud ettekirjutust, täpsustades Bremeni Tollipeavalitsuse esialgu mitmetitõlgendatava kirja sisu. 2.3. Kaebuse esitaja poolt esitatud täiendavad tõendid Kaebuse esitaja on esitanud käesolevas haldusasjas täiendavad tõendid kaupade sooduspäritolu kohta: 1) H.L. GmbH faks OÜ-le I., milles kinnitatakse 09.01.03 arvega nr. 3383 saadetud kaupade sooduspäritolu; 2) H.L. GmbH faks OÜ-le I., millega edastatakse viimasele H.L. GmbH pikaajalise tarnija deklaratsioonid kaupade sooduspäritolu kohta; 3) H.L. GmbH-le kaupu tarninud ettevõtja deklaratsioonid (kokku 6) kooritud tomatite, oliivide, kidney-ubade, tomatipasta, tomativiilude konservis, konservsalatikurkide, paprika, pipra ja pipraterade, tomatipüree ja pitsakastme, konservpipra, tomatipasta, pastakastmete ja ketšupi sooduspäritolu kohta. Kaebuse esitaja on seisukohal, et nimetatud dokumente tuleb aktsepteerida kaupade päritolu tuvastamisel vastavalt protokolli nr 3 artiklile 27 ning Euroopa Nõukogu 11. juuni määrusele nr 1207/2001. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et vaidlustatud maksuotsuses ei ole MTA kaebuse esitaja poolt esitatud tõenditele hinnangut andnud. Samuti ei ole Saksa toll kirja nr. Z 4215F – 3625 / 04 – 1 punktist 3 nähtuvalt vaidlusaluste kaupade päritolu sisuliselt kontrollinud seoses formaalse puudusega: H.L. GmbH näol ei olnud tegemist kinnitatud eksportööriga Protokolli 3 artikli 21 lõike 1 punkti a mõttes. Samas on kohus seisukohal, et arvestades Saksa tollilt laekunud eeltoodud informatsiooni, ei ole MTA kaebuse esitaja poolt esitatud tõenditele sisulise hinnangu andmata jätmisega uurimisprintsiipi rikkunud. Protokolli 3 artikli 21 lõike 1 punkti a kohaselt saab arvedeklaratsiooni vormistada vaid kas artiklile 22 vastav kinnitatud eksportöör või punkti b kohaselt ükskõik milline eksportöör ükskõik millise saadetise jaoks, milles sisalduvad pärinevad tooted ei ületa koguväärtuses 6000 ECU-d. Protokolli 3 artikli 21 lõike 1 punkt b käesoleval juhul kohaldamisele ei kuulu, kuna kõik arvedeklaratsioonid olid koostatud kauba kohta, mille väärtus ületas 6000 ECU-d (arvedeklaratsioonide koostamise ajal 6000 EURO-t, arvestades asjaolu, et ECU-d arvestati ümber EURO-deks sama vääringuga). Tollideklaratsioonide lisadena esitatud H.L. GmbH arved olid järgmised: 1) 03.04.2003 arve nr. 3503, kauba koguväärtus 12 697.80 EUR; 2) 13.05.2003 arve nr. 160251, kauba koguväärtus 12 901.20 EUR; 3) 03.07.2003 arve nr. 3606, kauba koguväärtus 13 023.06 EUR; 4) 25.08.2003 arve nr. 166227, kauba koguväärtus 13 669.80 EUR. 9 Samas esitas H.L. GmbH kõigi arvete juurde ka deklaratsiooni kauba sooduspäritolu kohta. Selleks pidi H.L. GmbH vastama Protokolli 3 artikli 21 lõike 1 punkti a tingimustele. Eeltoodud sätte kohaselt sai arvedeklaratsiooni kauba kohta esitada vaid kinnitatud eksportöör. Täiendava uurimise käigus selgus, et H.L. GmbH ei olnud kinnitatud eksportöör. Kohus on seisukohal, et Protokolli 3 artikli 21 lõike 1 punkti a täitmise suhtes kontrolli teostamisel saab kauba sooduspäritolu kohta esitatud täiendavate tõendite sisulise õigsuse kontrollimist pidada põhjendatuks vaid juhul, kui H.L. GmbH näol oleks tegemist kinnitatud eksportööriga. Protokolli 3 artiklist 22 tulenevalt peab kinnitatud eksportööril olema eksportiva maa tollivõimude vastav volitus. Seega saavad vastava volituse väljastamist kontrollida vaid eksportiva maa tollivõimud. Vaid nimetatud formaalse nõude täitmine saab olla järgnevate kontrollitoimingute teostamise eelduseks, mille käigus kontrollitakse toodete päritolu. Eeltoodu tuleneb nii Protokolli 3 artikli 22 lõike 1 2. lausest kui ka artikli 21 lõikest 3. Protokolli 3 artikli 21 lõike 3 kohaselt peab eksportöör, kes vormistab arvedeklaratsiooni, olema valmis igal ajal eksportiva maa tollivõimude nõudel esitama kõik asjakohased dokumendid, mis tõendavad kõnesolevate toodete päritolustaatust ja protokolli muude nõuete täitmist. Kuivõrd H.L. GmbH esitas siiski kinnitatud eksportööri õigust omamata kaupade kohta, mille väärtus ületas 6000 ECU-d, arvedeklaratsiooni, tuleb asuda seisukohale, et ta toimis teadlikult Protokolli nõuete vastaselt, rikkudes Protokolli 3 artikli 21 lõike 1 punkti a. Kohus on seisukohal, et selliselt esitatud arvedeklaratsiooni ei saa pidada Protokolli nõuetele vastavaks ka juhul, kui sisulise kontrolli tulemused tõendaksid kauba sooduspäritolu, kuna sätte kehtivuse eeltingimus – arvedeklaratsiooni esitamine kinnitatud eksportööri poolt – puudub. Samuti seavad seadusevastaselt esitatud arvedeklaratsioonid kahtluse alla ka H.L. GmbH poolt kaebuse esitajale täiendavalt faksitud väidetavate kaubanduspartnerite poolt antud kinnituste (mis samuti sisuliselt ei tõenda kauba sooduspäritolu) usaldusväärsuse. Seega ei ole MTA käesoleval juhul rikkunud uurimisprintsiipi, kuigi kohus möönab, et maksuotsuses oleks MTA pidanud kajastama kaebuse esitaja poolt tõendite esitamist ning esitama selgituse, miks ta nendega ei arvesta. Sellega rikkus MTA maksuotsuse põhjendamiskohustust. Samas kuna see ei viinud üldkokkuvõttes vale otsuse tegemisele, ei ole tegemist puudusega, mis saaks kaasa tuua maksuotsuse tühistamise. 2.4. Järelarvestuskande tegemise seaduslikkus Vastavalt Ühenduse tolliseadustiku (ÜTS) art 220 lg 2 punktile b ei tehta järelarvestuskannet, kui tasumisele kuuluva tollimaksu summa kohta ei ole tehtud arvestuskannet tolli vea tõttu, mida ei oleks võimalik avastada tasumise eest vastutaval isikul, kes toimis heauskselt ja järgis kõiki kehtivaid sätteid tollideklaratsiooni kohta. Kohus küll ei kahtle kaebuse esitaja heauskses käitumises tollideklaratsioonide esitamisel, kuid kaebuse esitaja heausksus ning kaubanduspartneri usaldamine ei välista maksuõigussuhte tekkimist. Sellisele seisukohale asus kohus ka 02.11.2005 kohtuotsuses haldusasjas nr. 3723/2005, millega kohus kaebuse esitaja esialgse kaebuse rahuldas. Vastavalt ÜTS art 78 lg-le 2 võib toll ka pärast kauba vabastamist selleks, et teha kindlaks tollideklaratsioonis esitatud andmete õigsust, kontrollida äridokumente ja asjaomase kaubaga seotud impordi- või eksporditoimingute või selle kaubaga seotud järgnevate äritoimingute andmeid. Kohus nõustub MTA-ga selles, et tollil ei olnud võimalik tollideklaratsioonide 10 aktsepteerimise ajal avastada, et kaebuse esitajal puudub õigus kaupu sooduspäritolu omavaina deklareerida ning see asjaolu selgus alles pärast mitmete järelpärimiste tegemist Saksamaa tollile. Sama artikli lõikest 3 tuleneb, et kui tollideklaratsiooni kontrollimine või tollivormistusjärgne läbivaatamine näitab, et asjaomaseid tolliprotseduure reguleerivaid sätteid on kohaldatud ebaõige või mittetäieliku teabe alusel, võtab toll kooskõlas ettenähtud sätetega olukorra lahendamiseks vajalikud meetmed, arvestades tema käsutuses olevat uut teavet. Kohus asub seisukohale, et antud olukorras selgusid MTA-le uued asjaolud ning Saksamaa tolli vahendusel saadud uus teave andis aluse täiendava kontrolli läbiviimiseks ning järelarvestuskande tegemiseks. Seega ei saa käesoleval juhul rääkida tolli veast arvestuskande tegemisel. Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. HKMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud. Seega jääb rahuldamata ka kaebuse esitaja taotlus kohtukulude väljamõistmiseks vastustajalt. Tiina Pappel kohtunik 11